EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

Kuidas tõsta piimatootmise jätkusuutlikkust ja panna rõhku ühistulisele tegevusele

Allikas: Nädaline (Taluleht)
20. märts 2010. a

Vastab põllumanajdusminister Helir-Valdor Seeder

1. Mida on ministeeriumil plaanis teha piimatootmistalude jätkusuutlikkuse tagamiseks olukorras, kus 25% allesjäänud taludest kavandab lähiaastal tege­vuse lõpetada (sõltumatu uuringufirma andmeil)?

Piimandus on kindlasti Eesti põllumajanduses üks täht­saim valdkond. Viimastel aastatel on piimatootjad oma jätkusuutlikkuse tagamiseks investeerinud võrdlemisi palju ning oleme olukorras, kus ligi pool loomakohtadest on uued või hiljuti renovee­ritud.

Samal ajal on piimalehmade arv tõepoolest kahanemas - 2004. aastast tänaseni on langus olnud 18 protsenti (116 500 lehmalt 95 800-le). Üheks paratamatuks teguriks on olnud see, et väiksemad piimatootjad on tegevuse lõpetanud. Samal ajal on nii Eestis kui ka terves maailmas süvenenud trend, et lehma­de arv karjas suureneb ehk piimatootmine koondub suu­rematesse karjadesse. Eestis on jõudluskontrolli all olevate karjade keskmine suurus täna 83,7 lehma. Omajagu negatiivset mõju avaldas piimandussektorile ka mullune piimakriis, kus kogu piimatootmine oli mada­late kokkuostuhindade surve all ning lehmade arvu vähene­mine ja tootmise ümberstruktureerimine oli täheldatav nii suuremate kui ka väiksemate tootjate puhul.

Eelmisel aastal piimatoot­jate olukorda analüüsides võeti juba aasta keskel vastu otsus lisatoetuse abil väikse­mate piimatootjate olukorda parandada ning madala pii­mahinna mõju leevendada. Tänavu makstakse eritoetust kuni 100 lehmaga piimakarja pidajatele. Toetussumma ühe lehma kohta on kuni 1000 krooni, täpsemad tingimused toetuse saamiseks on sätestatud põllu­majandusministri 21. detsem­bri 2009. aasta määruses nr 130. Eritoetuse suuruseks on ette nähtud 19,6 miljonit kroo­ni aastas kuni 2013. aastani.

Samuti on väljatöötamise lõppjärgus piimasektori turu-toetuse määrus, mille alusel makstakse mais-juunis 2009. aasta piimakvoodi omanikele, kes ka tegelikult tootsid ja on esitanud kvoodi täitmise aruanded, ühekordset toetust kokku summas 20,38 miljonit krooni.

Lisaks piima eritoetusele on piimatootmistaludel võimalus tõsta oma jätkusuutlikkust läbi maaelu arengukava meet­mete. Üheks piimalehmade arvu vähendamise põhjuseks ning piimatootmistalude pikemas perspektiivis lõpetamise aluseks on otsus tootmissuunda muuta, st piimaveiste kasvatamiselt minnakse üle lihakarja kasvatamisele.

2. Kuidas rakendada võrd­se kohtlemise printsiipi järgnevalt kirjeldatud olu­korras?

Toetuste tootmisest lahti­sidumise tulemusena on piimatootmistaludel võimalus suurendada toetussummat lehmade juurdeostmise teel toetusõigusega tootjatelt (üle tulevad nii loomühiku kui ka piimakvoodi alusel makstavad toetussum­mad). Samal ajal ei ole toetus­summat võimalik suuren­dada neil piimatootjatel, kes suurendavad karja oma noorkarja arvel ja taotlevad kvooti juurde rahvuslikust reservist. Küsimus võrdsest käsitlu­sest on püstitatud erinevate toetusmeetmete võrdluses. Samas on igal toetusel oma sihtotstarve ja selle raames on võrdne käsitlus tagatud objektiivsete kriteeriumide alusel.

Tootmisest lahtiseotud täien­davad otsetoetuste toetusõigused on määratud eelnevatel aastatel toetuste menetlemise käigus kindlaksmääratud ühikute alusel. Toetusõigusi saab võõrandada, omandada ja pärida. Toetuse saamise tin­gimuseks on, et toetuse saaja peab olema põllumajandusega tegelev isik. Kasvatatavad loomad ning täiendava otsetoetuse toetusõigused on üksteisest lahus olevad ning loomade ostu korral ei tule täiendavate otsetoetuste toetusõigused automaatselt üle, vaid nende osas tuleb sõlmida kokkule­pe. Täiendavate otsetoetuste toetusõiguste üleminek on sätestatud eelkõige silmas pidades tootmise lõpetajaid ja põlvkondade vahetust.

Siinjuures tuleb silmas pida­da, et täiendavad otsetoetused kehtivad meil 2012. aastani (k.a) ja nende maht väheneb proportsionaalselt ühtse pind-alatoetuse suurenemisega. Usun, et taotlejaid on võrd­selt koheldud, kuna täiendava otsetoetuse toetusõigusi on toetuse saamiseks võimalik omandada, samuti saab piimakvooti suurendada vastavalt määruses olevatele reeglitele.

3. Missugune on ühistuli­se tegevuse toetusmeetmete (näiteks MAKi moode 1.9) hetkeseis ja perspektiivid?

Ühistulise tegevuse toetus-meetme saadame peagi koos­kõlastusringile ning taotluste vastuvõtu oleme kavandanud juulikuusse. Tegemist on olu­lise ja omajagu kiireloomulise asjaga, sest tootjarühmade tegevuse toetamine on väga vajalik.

2008. aastal alanud majan­duskriis tõi välja mitmeid teravaid probleeme just tarneahela toimimises (tootmine

- töötlemine - kaubandus

- tarbija) nii Euroopa Liidus kui ka Eestis. Probleemiks on eelkõige tulu jaotumine ahela erinevate lülide vahel, mis täna ei ole tihtipeale proportsionaalne ja õiglane. Erinevaid riike võrreldes tor­kab silma, et kriisi mõju põl­lumeestele on väiksem olnud neis riikides, kus ühistegevus on enam arenenud. Seal on ühistud hinnakõikumiste puhul toiminud puhvrina ja pehmendanud nende mõju tootjale.

Erinevatel põhjustel on ühistegevus Eestis tagasi­hoidlikult arenenud, kuigi on ka üksikuid erandeid. Samas on selge, et üksi tegutsedes on põllumajandustootjatel raske saavutada suurte tööstuste ja veelgi suuremate kaubandus-kettidega võrdset läbirääkimispositsiooni. Täna on tootja töötleja ja kaupmehe kõrval ahela kaitsetuim lüli ning kõik negatiivne suunatakse esmalt alati temale.

Lahenduseks on tootmisahela kui terviku arendamine ja tootjate omavahelise koostöö edendamine - omatoodetud saaduste ühine tootmine, töötlemine ning ühisturustamine ning viimati nimetatu mahtude oluline suurenda­mine. Riik on selgelt sellele ka suuna võtnud.

Käesoleva maaelu arengu­kava raames on käivitumas meetmed nii ühistegevusega alustamise toetamiseks (meede 1.9) kui ka põllumajan­dustootjate oma toodangu töötlemisega alustamiseks (meede 1.6). Väljatöötamisel on meetmed ühistule kuu­luvas toidukvaliteedikavas osalemise toetamiseks (meede 1.7.2) ja selle kava raames toodetud toodete müügi eden­damiseks (meede 1.7.3).

Paljude MAKi investeeringumeetmete puhul on ühistud eelispositsioonil - mõnes ee­listatakse ühistuid taotlejate pingerea koostamisel, teises võimaldatakse ühistutele suuremat toetussummat.

MAKi meetme 1.9 raames saab toetust taotleda põllu­majandustootjaid ühendav ning taotlemise hetkeks ka Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) ametlikult tavapõllumajandusliku või mahepõlluma­jandusliku tootmisviisi osas tunnustatud tulundusühistu, kelle eesmärgiks on ühiselt turustada oma liikmete too­detud põllumajandustooteid ja nende töötlemisel saadud tooteid. Tootjarühma admi­nistratiivse ja majandusliku suutlikkuse tõstmiseks on kavandatud toetada tegevusi, mis on seotud tootjarühma loomise, haldustegevuse ja arendamisega. Abikõlbulikud on näiteks järgmised kulud: bürootarvete soetamine, töötajatele makstav palk, raamatupidamis-, turundus- ja koolituskulud, investeeringud põhivarasse eesmärgiga aren­dada liikmete toodangu ühist müügieelset ettevalmistust või töötlemist jne.

Toetust on kavas anda viie aasta jooksul alates tootjarüh­ma PRIA esmakordse tun­nustamise kuupäevast kokku kuni 4 850 445 krooni (310 000 eurot). Toetuse suuruse arvestamisel lähtutakse toot­jarühma taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta müügitulust, mis on saadud liikmete too­detud põllumajandustoote ja selle töötlemisel saadud toote müügist kokku.

4. Kas ministeeriumil on plaanis tegelda biolaguneva plasti temaatikaga? Biolaguneva plasti toot­mine Eestis suurendaks põllumajandussektoris tulu täiendava teraviljaturu kaudu.

Põllumajandusministeerium täiendavalt biolaguneva plasti tootmisega ei tegele. Küll aga tervitame analoogseid ettevõtmisi.


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo