EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

DELFI: Lehmafarmi haldamise kaasaegne stiil: söödab ja lüpsab robot, peremees kaeb kuvarit (MAK meede 1.4.2)

Allikas: Delfi.ee - Saue vald
18. detsember 2013. a

Alliku OS-i miljoni eurone investeering automaatsesse söötmismasinasse ja lüpsitehnikasse räägib sellest, et ka loomafarmi majandamine on tänapäeval puhas täppisteadus. Peremehe töövahenditeks on sõnnikuhargi ja piimaämbri asemel arvutikuvar ja mahukad andmetabelid.

Laut Alliku külas paistab välja nagu laut ikka. Ligi 150-pealine lehmaseltskond toimetab igapäevased toimetusi. Kes lesib mõnusalt, kes tuiab mõtlikult ringi, üks isend on sättinud end aediku moodi nurka ja vaatab sealt lauta tulnud võõrast oma niiskete uudishimulike silmadega. Alliku OS-i lehmad on vabapidamisel, teevadki seda, mis neile parajasti meeldib: söövad, magavad, lähevad lüpsile täpselt nii, nagu nende lehmaaru hetkel dikteerib. Ainult üks punane kuukulguri moodi asjandus liigub vaikse sahinaga lauda keskel edasitagasi. See nagu esialgu hästi ei sobi pilti.

Naiselike nimedega vinged robotid

See punane on üks osa sel aastal soetatud automaatsest söötmis- ja ettejagamismasinast. Kui seda peremehe Reigo Ilu silmi nähtavalt särama panevat masinavärki võhikule seletada, siis tegemist on justkui suure kopaga, mis lae all sõidab silolatrini, laseb „kopakäpad" alla ja haarab nende vahele toidulaadungi, siis sõidab tagasi selle n-ö kuukulguri moodi tünnini ja laseb siloportsu sinna sisse. Tünn omakorda asub teele lauda keskel asuvasse vahekäiku puistades toidu lehmade ette. Kõik see käib automaatselt vastavalt masinasse sisestatud andmetele koguste ja intervallide kohta.

See naiseliku nimega Lely Vector seade on loomapidamistehnoloogia viimane sõna ja peremehe teada on seda Eestis kasutamas vaid kolm farmi.

Ka lüpsmine on mehhaniseeritud viimse kui etapini. Sellist pilti, et rätikuga proua läheb varavalges hommikul lauta, patsutab Mustikule seljale ja asub lüpsma, võib näha Reigo Ilu sõnul ainult paari lehmaga hobimajapidamises. 300 loomaga Alliku OS-is meelitatakse lehm talle mokkamööda maiusega, milleks tavaliselt on jahu, lüpsiagregaadi Lely Astronaut juurde, masin lükkab automaatselt lüpsitorud lehmale alla. Niikaua kui loom maiustab, vabaneb ta ka piimast.

Ühesõnaga - kõik on lehma jaoks väga loomulik. Masin kannab söögi ette, kusjuures see riist on nii taiplik, et kui silohunnik on mingitest parameetritest väiksem, saab ta aru, et on vaja juurde tuua. Nõnda on loomal alati piisavalt sööki ees, lüpsma läheb siis, kui tahab, paneb tagumiku puhkehetkeks maha, siis kui ise otsustab. Piiramatud võimalused oma põhivajaduste rahuldamiseks. Säästev tootmine ja lehma heaolu. Ja tippvormis lehm on ju ka kasumlik.

Andmebaasid ja matemaatlised mudelid

Kui kasumlik õieti, kui palju üks või teine isend päeval piima on andnud, mitu korda mäletsenud või kui suur on rasva sisaldus piimas, seda saab peremees igal hetkel vaadata. Sest automatiseeritud ei ole mitte ainult söötmine ja lüpsmine, vaid ka infohaldus.

Igal lehmal on kaelas oma number, millega tuvastatakse looma liikumisharjumused ja lüpsilkäigud, selle järgi saab jälgida tema tervislikku seisundit, toodangut jms.

Süsteem on välja arvutanud vastavalt lehma individuaalsetele omadustele, millal ta peaks lüpsile minema ja kui see siis liiga tihedasti maiuse juurde kipub, jätab ta looma jahust ilma ja saadab lüpsmata minema.

Mõni lehm väisab lüpsiplatsi isegi seitse korda päevas, lootes head suupoolist saada. Kusjuures on ka kavalpäid, kes vahel säärast valskust teevad, et kui näevad, et kaaslaudaline parasjagu lüpsma läheb, sehkendavad ennast ka sisse, et teise nina alt maius ära mugida.

Need kaasaegsed süsteemid võimaldavad lauta juhtida kasvõi koduselt diivanilt AK uudiste ja võileibade vahel. Ülevaade, mis laudas toimumas on, tuleb reaalajas arvutikuvarile. See on nö selvetehnoloogia, kus ühelt poolt on inimese sekkumine miinimumini viidud ja protsessid automaatsed, teiselt poolt tähendab see väga individuaalset lähenemist vastavalt iga looma vajadustele, jõudlusele, tervisele jms.

Lisaks lehmakasvatusele peetakse Alliku OS-is ka põldu. 700 hektaril kasvatakse teravilja ja rapsi loomadele söödaks, kõik maad asuvad samuti Saue vallas: Alliku, Püha ja Hüüru külas. „Nii et kogu tsükkel algusest lõpuni, ainult kohukesi ei tee," viskab Reigo Ilu nalja. Oma toodang müüakse maha Epiko tulundusühistule, kes koondab enamikku Eesti piimatootjaid ning müüb piima edasi nii kodumaistele firmadele nagu Maag ja Tere, aga ka Lätti.

Piima kokkuostu hinna arvab Ilu heaks, muretsedes pisut sel aastal vaid riikliku piimakvoodi pärast. „Esimesel poolaastal oli kvoot täidetud 52% ja kuuldavasti pidi riik võimalikud ületootmise trahvid farmidele maksmiseks suunama," selgitab Ilu. Alliku OS püsib tema sõnul siiski praegu kvoodijärgses tasemes, kuid planeerimist ja analüüsi olla tänases põllumajanduses päris palju. „On ju pankrottigi läinud majandeid, peamiselt üleinvesteerimise tõttu," teab Ilu. Ennast nimetab ta pigem tagasihoidlikuks investeerijaks, kuid PRIA toetusel ja laenuraha abil soetatud tehnikat peab mees olulisks ja usub, et see teenib end tagasi 5-7 aastaga. Plaan on üles ehitada ka veel uus noorloomade laut.

Üle kolmekümne aasta põllumajanduses tegev olnud Reigo Ilu on üks ettevõtte omanikest, praegu ainus, kes ka aktiivselt igapäevase majandamise sees on. Muheda jutuga mees ütleb, et kogu oma tööelu jooksul on ta kolmveerand aastat püüdnud ka teises ametis olla, aga ikka tõmbas põllu äärde ja nii on see jäänudki. Enam ei kisu kuskile mujale. Toodab piima, joob piima, kinnitades, et neil juttudel, et piim tervisele kahjulik on, pole tõepõhja all. Temale pole piim küll miskit kurja teinud. Põsed on punased ja tegutsemistahet jätkub.


Alliku OS, Alliku küla
Tegutseb alates 1991. aastast
Loomade arv 301
Haritavat põllumaad 700 ha
Inimesi tööl 5 laudas ja 4 põllul
Keskmine päevatoodang 3400 liitrit
Keskmine piimatoodang lehma kohta 8,4 tonni aastas


MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.4.2. Investeeringud loomakasvatusehitistesse projekt 2011.a Harjumaal. Toetuse saaja: AKTSIASELTS ALLIKU OS. Toetatav tegevus: Robotlüpsilauda ehitamine, seadmete soetamine. Toetuse suurus: 388 519 eurot.

Allikas: PRIA veebileht (2011.a, meetme 1.4.2 viies taotlusvoor) www.pria.ee/et/toetused/valdkond/loomakasvatus/loomakasvatusehitise_investeeringutoetus_meede_1_4_2_2011/

Detsember 2019
Tagasi  Edasi
Maainfo
      


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo