EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Mahekonverents „Maa – Linn – Mahe“

Allikas: Maaeluvõrgustik, Reve Lambur ja Helene Kõiv
30. jaanuar 2014. a

 

23. jaanuaril korraldas Saksa Mahetoidutööstuse Ühendus (BOWL - Bund Ökologische Lebensmittelwirtschaft) Berliinis, Rohelise Nädala (Grüne Woche) raames mahekonverentsi "Linn - Maapiirkond - Mahe" ("City - Countryside - Organic").

Konverentsil kanti ette häid näiteid ja kogemusi nii Saksamaalt, Taanist, Itaaliast kui ka meie oma Eestist - kohalikke mahetoidu propageerimise näiteid esitas Reet Kokovkin Hiidlaste Koostöökogust.

Inimestele on söök eluks vajalik - kõik inimesed söövad, ning mitte ainult kodudes, vaid ka restoranides, lasteasutustes, hoolekandeasutustes … Enamus linnatoidust tuleb maapiirkonnast, seega on oluline, et me selle eest hoolt kannaks.

Mahetoit Nürnbergis

"Muutma peab ka söömisharjumusi! Süüa tuleb laua taga istudes ja üheskoos, mitte püsti ja üksinda!"

Nürnbergis on tehtud ja tehakse palju, et mahetoit jõuaks linnainimeseni, näiteks on eesmärgiks seatud see, et võimalikult paljud haiglad kasutaksid söögi valmistamiseks mahetoitu. Igal aastal toimuval Nürnbergi laadal, kuhu koguneb ligi 20 000 osalejat, pakutakse külastajatele võimalust süüa mahetoitu – st ette on valmistatud mahe lõunakarbid.

Lisaks on linna ümbritsevatel aladel palju aedasid – seega ruumi tootmisele on. Rohealasid luuakse ka linnadesse, kust linnaelanikud saaksid ise erinevaid aiasaadusi kasvatada-müüa-osta-korjata. Oluline on näidata, kust toit taldrikule tuleb - mitte poest, vaid just nendest aedadest ja lähedal-asuvatest taludest.

Eesmärgiks on ka arendada tootele nö väärtuse-loomise ahelaid ja toetada erinevaid võrgustikke. Nürnbergis on mitu ühistut, kuid üks suuremaid on 2035 mahetootjat koondav võrgustik - Città del Bio. Oluline on teadvustada, et piirkonna kultuur ei koosne ainult sellest, mida saab piirkonnas teha, vaid tegemist on kogu paketiga – mille üheks osaks on kindlasti ka kohalikud väärtused ja toit.

Edukuse võtmeks on mõtteviisi muutmine. Oluline on ka võrgustumine, et infot eri tasandite vahel levitada ja et see jõuaks ka laiema avalikkuseni. See tagab mahetoodete ostmise ja tarbimise.

Üheks väljakutseks nii piirkonna poliitikutele kui ka ettevõtjatele on see, kuidas saaks korraldada toiduringlust nii, et iga piirkond toidab ennast ise. Tegemist on probleemiga, mis puudutab otseselt kogu maailma.

Väike maheküla Prantsusmaal

"On oluline omada mitmeid paralleelseid protsesse, tegutseda erinevatel tasanditel!"

Tegemist on Prantsusmaa mõistes mikrokülaga - 870 inimest ning 95% piirkonnast kasutatakse mahetootmiseks. Peamine toode on vein, lisaks toodetakse teravilja ja mahemett, toimib loomakasvatus, kasvatatakse ravimtaimi ja köögivilju.

20 aastat tagasi lahkus piirkonnast palju inimesi, mistõttu tuldi välja uue tegutsemispõhimõttega ning praeguseks on keskmine taluniku eluiga tunduvalt noorem, kui see oli 25-30 aastat tagasi, samuti on paranenud piirkonna majanduslik olukord. Külas on kool ja söökla, kus 75% pakutavast toidust on mahe ning lisaks on üks päev nädalas nö taimetoidupäev. Seda sööklat kasutab ka kool.

Küla poolt on vabatahtliku dokumendina vastu võetud Agenda 21, et liikuda selle eesmärkide täitmise suunas. See on toonud kaasa selle, et ka elanikud on pidanud muutustega kaasa minema. Energiatarbimine on muutunud keskkonnasäästlikuks, alates avalikest hoonetest ja lõpetades elanike käitumisega kodudes. Hoitakse ümbruskonna metsasid ning metsasaadused ostetakse elanikelt kokku.

Külal on ka globaalne missioon - et külavanem sündis Kongos, siis soovitakse, et sarnastel põhimõtetel tegutsev kool saaks loodud ka Rwandasse ning muuta ka sealne küla „mahekülaks“. Nüüdseks on kogutud palju raha, et üks kohalik tootja saaks oma veini müües seda projekti omakorda toetada.

Kopenhaageni lähedal loodud mahetootjate ühistu Organic Denmark

"Oluline on, et peab muutma kogu kontseptsiooni ja suhtumist toitu."

Organic Denmark alustas 80ndate lõpus. Alustati sellest, et pakuti mahetooteid lasteasutustele. Samuti võeti vastu maheseadus. Rohkem kui 20 aastat tagasi oli avalike asutuste eelarve nii väike, et ei olnud võimalik mahetooteid osta ning seetõttu alustati arutelusid, kuidas muuta lasteasutuste menüüd ilma eelarvet muutmata. Oldi harjunud, et toit kui selline on ikkagi suur käntsakas liha, mille juurde lisatakse natuke kartulit või salatit, kuid üheskoos tegutsedes suudeti muuta mõtlemist ning see andis võimaluse pakkuda sama eelarvega mahetoitu!

Mõned lapsed tulid selle mõttega kohe kaasa, kuid saime aru, et seal taga oli just täiskasvanute suhtumine! Seega pidid nad jõudma ka täiskasvanuteni, et läbi nende jõuda ka laste suhtumiseni.

Selle projektiga on kokku seotud 800 lasteasutust, sh spordikoolid, huvikoolid jm. 5 aastat tagasi oli omavalitsuse eesmärk jõuda 60% mahetoidu osakaaluni Kopenhaageni lasteasutustes, kuid hetkel on see 75%!!! Seega on võimalik sellise suhtumisega kaugele jõuda kogu riigis. Lasteaiad on saavutanud mahetoidu pakkumise 90%! Et kõik see toimima panna, on suudetud üles leida ka õiged MAK toetused, lisaks korraldatakse pidevalt ka erinevaid koolitusi.

Mahetoitu propageerivad projektid Hiiumaalt

"Võti edukusse on inimestega rääkimine!“

"Kohalik toit kohaliku kogukonna toidulauale" projekti alguses oli vaja küsida endalt ja seejärel teistelt: Kas me üldse teame, mida meie lapsed koolis söövad, sest oma päevasest toidust söövad lapsed päris suure osa just koolis. Kas me teame oma kooli koka nime? Kas me teame kui palju lapsed söövad kohalikku toitu, kust koolitoit lauale üldse tuleb, kui palju on kohalikku toitu ja kui suur hulk sellest on mahedalt kasvatatud ning kas koolid suudaksid mahetoitu osta?

2010. aastal läbiviidud uuringust selgus aga kurb tõsiasi, et ainult 11% toidust on kohalik. 50% koolikokkadest on küll väga kogenud, kuid teavad tänapäeva uutest võtetest ja kohalikust toidust vähe – niisiis on vajadus koolituste järgi. Probleemiks oli ka nö ühenduslüli puudumine kooli kokkade ja kohalike tootjate vahel - kokad soovivad kohalikelt osta, kuid ei tea, kus ja kes nad on, sama lugu oli ka tootjatega – nad tahavad oma toodangut müüa, kuid ei tea kes ja kas võiksid olla huvitatud. Seejärel alustati koostööprojekti raames kokkade koolitustega – mis läksid edukalt.

Järgmine samm oli juba rahvusvaheline koostööprojekt "Sirguvad Söögisellid", mille partnerid on Eestist, Prantsusmaalt ja Inglismaalt. Antud rahvusvahelise koostööprojekti tegevused hõlmasid järgmist: kokkamis-tunnid nii lastele kui nende vanematele, kooliaedade loomine, õppereiside korraldamine, koolidevaheliste sidemete loomine-hoidmine, seminaride korraldamine ja osalemine, veebilehe ja kokaraamatu koostamine. Projekt ja erinevad koostöötegevused jätkuvad ka 2014. aastal.

  • Loe pikemalt, kuidas möödusid projekti raames läbi viidud praktilised seminarid www.kogu.hiiumaa.ee
  • Vaata lõbusat videolugu projekti "Sirguvad Söögisellid" kohta SIIT

Itaalia näide - Slow Food

"Elekter, säästlik transport, veekvaliteet... kui tahta edendada maheliikumist, peab kogu tegevus olema suunatud keskkonnasäästlikkusele."

Itaalia on pikaajaliste gastronoomiatraditsioonidega maa. Itaalia on ka hea mullastikuga maa, mis loob hea baasi mahetootmiseks. Viimastel aastatel on palju ära tehtud toodete kvaliteedi tõstmiseks ja toodete kvaliteedikavade arendamiseks.

Slow Food sündis Itaalias Torinos. Alustati koolidest ja lastest ning otsustati investeerida koolitoidu kvaliteeti. Sellest aastast hakati koolides esimest korda ka värsket toitu valmistama.

Samuti korraldati erinevaid harivaid tegevused lastevanematele. Hariduslik kampaania hõlmab kogu piirkonda ning mitmed tegevused on suunatud sellele, et teadvustada inimesi mahetoidust ja mahekultuurist. Samuti käib pidev töö toidupoodide suunal, et nad müüksid oma poodides just kohalikke mahetooteid. Püütakse toetada mahetootmist ja turustamist.

Kogu tegevus peab olema seotud laiema strateegiaga. Projekti tegevused on seotud ka teiste väiksemate Itaalia linnadega. Itaalia korraldab mitmeid olulisi suuri üritusi, mis on seotud mahetootmise ja tarbimisega - nt rahvusvaheline mahemess ja biotehnoloogiamess kevadel. Ürituste läbiviimisega püütakse tõsta mahetoitumise alast teadlikkust kogu riigis.


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo