EIP VÕRGUKIRI nr 1/2014 |
|||||
Allikas: EIP Võrgustik, Konstantin Mihhejev 18. mrts 2014. a |
|||||
Loomakasvatuse mõttekojas keskenduti järgmistele teemadele: kuidas luua müomeetrilist infosüsteemi kogu loomakasvatusele, millised on uued kvaliteedinäitajad veiselihale, kuidas vähendada saastekoormust läbi loomsete kõrvalsaaduste väärindamise, mis on põllumajandusloomade integreeritud pidamine jne. Innovaatilise ideena pakuti välja, et turustamise tõhustamiseks võiks luua ühtse riigitasandi organisatsiooni „Eesti toit“, mis hõlmaks erinevaid tooteid ning mille eesmärgiks oleks eksport-turgude arendamine. Lisaks sellele organisatsioonile tuleks luua ka väliskaubanduse ministri ametikoht. Rohkem infot - www.maainfo.ee Piimanduse mõttekojas tulid kõne alla mitmed põnevad teemad, mis vajaksid tulevikus suuremat tähelepanu. Näiteks kuidas leida toorpiimale lisaväärtus, mis võtaks arvesse ka kõiki kaasnevaid kulusid või kuidas arendada mõtet "Eesti kui nišš-mahetoodete riik". Leiti, et innovatsiooni ei peaks kinni maksma ainult tarbija, sest edukas innovatsioon oleks selline, mis saaks vajamineva ressursi samast tootmis- või töötlemisahelast. Samuti oldi ühel meelel, et praegu kasutusel olevad tehnoloogiad ei ole enam kaasaegsed ning vaja oleks luua andmebaas Eestimaal toodetud toodetest, mille eesmärgiks oleks tõhusam turustamine. Rohkem infot - www.maainfo.ee Taimekasvatuse mõttekojas arutleti peamiselt mullaviljakuse säilitamise ja täppisviljeljuse teemadel. Arutelu käigus kaardistati antud sektori kitsaskohad: kvaliteetne seemne puudub, väljakutseks on toote kvaliteedi ja töötlemise protsessi stabiilsuse tagamine, orgaaniliste jäätmete kasutamine, hoidmaks taime toitaineid ringluses, probleemiks on ka vähene koostöö ja oskamatus vanu kultuure uutmoodi kasutada. Rohkem infot - www.maainfo.ee Biomajanduses mõttekojas tutvustati võimalusi, mida pakkub Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm "Horisont 2020". Toodi välja huvitav vastuolu, mis paljastas ettevõtja-teadlase kesise suhtlemise tagamaad - nimelt ei ole ettevõtja motiveeritud ilma toetuseta tootearendusega tegelema ning teiselt poolt tahab teadlane uurida vaid seda, mis teda tõesti huvitab, mis toob omakorda kaasa selle, et ei olda motiveeritud ettevõtja vajadustesse süvenemisse. Rohkem infot - www.maainfo.ee EIPi initsiatiivi väljaselgitav küsitlus - vastuseid ootame 15. aprilliks 2014! Mõttekodadele järgneb EIP-initsiatiivgruppide väljaselgitamine ning selleks viib maaeluvõrgustiku büroo läbi temaatilise küsitluse. Vastuseid oodatakse kõigilt, keda antud temaatika huvitab ning kes soovivad olla EIP-töögruppides aktiivselt kaasatud. Küsimused millele vastuseid oodatakse on järgmised:
Vastuseid ootame e-posti aadressile kostja@maainfo.ee hiljemalt 15. aprilliks 2014. Peale initsiatiivgruppide väljaselgitamist toimuvad tehnilised konsultatsioonid, et arutada praktilisi küsimusi. MAK meetme 1.1 taotlusvoor avatakse alates 7. aprillist Alates 7. aprillist kuni 13. aprillini 2014 avatakse koolitus- ja teavitustegevuse (MAK meede 1.1) seitsmes taotlusvoor, mille üheks prioriteediks on Euroopa Innovatsioonipartnerluse töörühma alustamisega seotud tegevused nt koolitused, mis hõlmavad ka eri osapooltega läbirääkimisi. Toetuse taotlemise tingimustega detailsemalt saate tutvuda PRIA kodulehel - www.pria.ee/et/toetused/ Mõttekodade kokkuvõtted on kättesaadavad Maamajanduse infokeskuse kodulehel: www.maainfo.ee Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse teeninduspunkt (EIP AGRI Service Point) annab kord kuus välja e-uudiskirja, mis on tõlgitud maaeluvõrgustiku büroo poolt ka osaliselt eesti keelde. Alates 2013. a septembrist on ilmunud 7 väljaannet, mis on leitavad ka EIP VÕRGUSTIKU uudiste rubriigi alt. "British Hop" innovatsioonilabor aitab tootjatel muutuva nõudlusega kohaneda Õllepruulijad nõuavad põllumajandustootjatelt aromaatsete teraviljasortide mitmekesisuse tagamist. Mitmed sordid on väga tundlikud haiguste ja kahjurite vastu ning see tähendab põllumajandustootjatele, et tuleb arvestada kõrgemate riskidega. Wye Humal Ltd on ühenduse British Hop tütarettevõte, mille eesmärk on rahuldada tootjate põhinõudlust maitse- ja haiguskindluse osas. Käesoleva probleemi lahendamisel teevad koostööd õlletootjad, teraviljatootjad ja teadlased, püüdes üheskoos välja töötada esimene lehetäidele vastupidav teraviljasort. Loe artiklit edasi - ec.europa.eu/agriculture/eip. Euroopa EIP teeninduspunkti uudiskiri nr 3 - www.maainfo.ee Rumeenia innovatsioon muudab jäätmed rahaks Rumeenia keemia- ja veini mikrobioloogia teadur Simona Bisboaca pani tähele, et veinivalmistamise protsessi käigus jäävad viinamarja seemned, koored ja viljaliha jäänused kohalike veinitegijate poolt sageli kasutamata, sest puuduvad sobivad lahendused nende looduslike jääkide kasutamisel ning neid käsitletakse jäätmetena. Simona Bisboaca tuvastas, et veinivalmistamise protsessi tekkivaid jääke on võimalik taaskasutusele võtta. Kuna teadlane tundis huvi veini anti-oksüdantide kui ravimi vastu, tuli tal idee välja töötada rohkesti antioksüdante sisaldav ravim. Loe artiklit edasi - ec.europa.eu/agriculture/eip. Euroopa EIP teeninduspunkti uudiskiri nr 5 - www.maainfo.ee Floora sinu prantsuse juustus? Prantsusmaa piirkonnad Auvergne, Rhone-Alpes ja Languedoc Roussillon ei ole ainult tuntud oma veinide poolest, vaid hinnatakse ka sealseid kõrgekvaliteedilisest pastöriseerimata piimast valmistatud juustusid. Juustutootmine on väga tähtsal kohal lähtudes ka regionaalarengu aspektist. Nimelt tagavad veised rohumaade olemasolu ja aitavad säilitada looduskeskkonda ning samal ajal annab juustu müümine põllumajandustootjale märkimisväärse majandusliku kasu. Kohapeal valmivad juustud vajavad erinevaid piima mikroorganisme, et tagada nende omapärane maitse, kuid üldjuhul hävitavad põllumehed kõik mikroorganismid, et täita etteantud toiduohutusnõuded. See omakorda tähendab, et juustu kvaliteet muutub küsitavaks. Loe artiklit edasi - ec.europa.eu/agriculture/eip/. Euroopa EIP teeninduspunkti uudiskiri nr 6 - www.maainfo.ee Parimad praktikad: Innovaatilise mitmeosalise projekti käigus taastatakse viinamarjakasvatuse piirkonnad Galicias Hispaanias. Viinamarja kasvatamine Galicias oli hääbumas, sest tekkis küsimus tootmise tasuvusega ning puudus oli ka tunnustatud kohalikest viinamarjasortidest. 2006. aastal algatas Leader kohalik tegevusgrupp arutelu, mille eesmärgiks oli leida võimalusi, parandamaks viinamarjakasvanduse perspektiive antud piirkonnas. Mitmed sihtrühmade esindajad said kokku, et ühiselt tekkinud olukorda analüüsida ja selle tulemusena loodud erafond "Juana de Vega Foundation" pakkus võimalust toetada antud piirkonna veinisektori innovaatilist tegevust. Viinamarjakasvatuse teadusrühm Hispaania rahvuslikust teadusagentuurist (CSIC - Consejo Superior Investigaciones Cientificas), käis välja ettepaneku viia ellu interaktiivne viinamarjakasvatuse projekt. CSIC koosneb kaheksast põllumajandustootjast, kolmest nõuande organisatsioonist, ühest Leader kohalikust tegevusgrupist ja Galicia piirkonna omavalitsusest. Arutades, mis piirkonnad sobiksid kõige paremini veini tootmiseks ja milliseid viinamarjasorte antud piirkonnas traditsiooniliselt kasvatati, jõuti arusaamale, et "emotsionaalne intelligentsus " on oluline faktor, mis tagab viljaka koostöö. Loe artiklit edasi - ec.europa.eu/agriculture/eip. Euroopa EIP teeninduspunkti uudiskiri nr 7 - www.maainfo.ee Saksa-Balti Kaubanduskoda annab 15. mail 2014 neljandat korda välja Saksa majanduse auhinna Eestis Ettevõtluskonkursi patroon on Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Eestis, Christian Matthias Schlaga. Tänavu on konkursi teemaks innovatsioon ning kandideerima on oodatud kõik uuendusmeelsed ettevõtted. Rohkem informatsiooni konkursi kohta saab Saksa-Balti Kaubanduskoja kodulehelt - www.ahk-balt.org/ee/. Ankeet konkursil osalemiseks on kättesaadav siin - www.ahk-balt.org/ee/projektid/ Registreerimise tähtaeg on 31. märts 2014! Euroopa Komisjon koostöös Põllumajandusministeeriumi ja Maamajanduse infokeskusega korraldab 2.-3. aprillil 2014 Tallinnas Nordic Hotel Forumis piirkondliku EIP töörühmade alase kohtumise. Osalemine vaid Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu peadirektoraadi (DG AGRI) kutsetega. Seminaril tutvustatakse EIP-AGRI üldiseid printsiipe ja praktikaid, antakse lühiülevaade MAKist, Horizon2020st ning jagatakse praktilisi soovitusi EIP töörühmade loomiseks.
Euroopa Komisjoni Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat korraldas 27. veebruaril 2014 Portugalis seminari "EIP töörühmade loomine maaelu arengu programmide raames". Seminari korraldasid Portugali Maaeluvõrgustik ja Portugali korraldusasutus. Konverentsile olid kutsutud erinevad asjakohased organisatsioonid ja ühendused Portugalist, Hispaaniast, Kreekast, Küproselt ja Maltalt. Üritus andis vajalikud teadmised ja arusaama sellest, kuidas EIP-AGRI võimaldab organisatsioonidel "vahendajatena" tegutseda ja kuidas luua töörühmi.
31. jaanuaril toimus Tallinnas Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammi Horisont 2020 avakonverents. Sarnaseid üritusi korraldatakse ka mujal - nädal tagasi Lätis, seejärel Berliinis, täna Eestis. Käesoleva raamprogrammi nimi on Horisont 2020 (inglise keeles Horizon2020) - vaatame kaugemale. Konverentsi avas Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel "Kuidas rakendada Eestis maailma suurima eelarvega teadus- ja innovatsiooniprogrammi? Euroopa paradoks - väga palju teadlasi, kuid vähe avastusi". Kolm võimalust, mille kaudu toetada teadust sellel programmi-perioodil on: Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia, Horisont 2020 ning struktuurifondide programm.
Euroopa Innovatsioonipartnerluse toimunud ja tulevate ürituste alane on info leitav rubriigi "EIP VÕRGUSTIK" alajaotuse ÜRITUSED alt - www.maainfo.ee Uus taotlusvoor VKEde rahastamiseks programmi Horisont 2020 raames Horisont 2020 all on loodud uus meede nimega "Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) instrument“, mille kaudu Euroopa Liit rahastab ja toetab väike- ja kesmise suurusega ettevõtteid. Toetatakse ettevõtteid, mis soovivad arendada murrangulisi ideid nagu näiteks uusi tooteid, teenuseid ja protsesse ning kes ei karda seista silmitsi ka kasvava maailmaturul. Euroopa Liidus asuvate liikmesriikide VKEd ja ka need VKEd, mis tegutsevad teistes riikides, kus Horisont2020 oma teenuseid pakub, saavad taotleda ELi rahastust innovaatilistele projektidele ning arendada ja laiendada oma tegevusi ka teistes riikides.
Euroopa muutub uuenduslikumaks, kuid piirkondlikud erinevused on endiselt suured ELi aruande kohaselt on Euroopa innovatsiooni alal Ameerika Ühendriikidele ja Jaapanile järele jõudmas. Innovatsiooni hoogustumist mõjutab ühenduse kaubamärgi taotluste arvu suurenemine ja üliõpilaste saabumine doktoriõppesse väljastpoolt ELi. Seda positiivset suundumust hoiab pisut tagasi riskikapitaliinvesteeringute vähenemine. Euroopas on jätkuvalt esirinnas Rootsi, Taani, Saksamaa ja Soome - need on riigid, kus teadusuuringutesse ja innovatsiooni investeeritakse kõige rohkem. Need riigid on edukad kõigi kriteeriumide alusel. Viimase kahe aasta jooksul on enim edasi liikunud Portugal, Eesti ja Läti.
Lisandväärtuse loomine: Esimene versioon sotsiaalmajanduslikust mudelist arutatakse Panningenis Henk Hogeveen Wageningen Ülikoolist tutvustas oma mudelit, mida ta nimetab "Põllumajandusettevõtete väärtuse arvutamise lihtsaks mudeliks". Erinevate loomaliikide mudel kogub olulised parameetrid, mis näitavad tegelikke kulusid ja tulusid. Loe pikemalt siit
|