SAARTE HÄÄL: Sirguvate Söögisellide projekt on vilja kandnud |
| Allikas: Saarte Hääl, autor Ivika Laanet 27. aprill 2014. a |
Saarte koostöökogu koostööprojekt Growing Gastronauts ehk Sirguvad Söögisellid, mille raames on Kärla, Orissaare, Salme, Valjala ja Lümanda koolis püütud tõsta õpilaste teadlikkust tervislikust toitumisest, on vilja kandnud. “Loomulikult on see projekt muutnud meie kooli menüüd,” ütles Valjala põhikooli direktor Aive Mõistlik, lisades, et menüüs on vähendatud transrasvade osa, kuna margariini asemel kasutatakse nüüd võid. Võimalusel tehakse toitu mahe- ja täisteratoodetest, ka on koolisöökla menüüsse jõudnud uued salatiretseptid ja üha rohkem pakutakse aedvilju. Valjala põhikooli peakokk Heive Eist tunnistas, et projekti käigus korraldatud koolitused on andnud talle rohkem julgust harjutada lapsi sööma mittetraditsioonilisi toite. Nii kasutatakse koolisööklas speltajahu, mahetatart, rohkem loomaliha, isesegatud jogurteid. Hommikuti pakutakse köögivilju. Kogu koolitoit on muutunud mitmekesisemaks ja tervislikumaks. Samuti jälgib peakokk toidu koostise tervislikkust. Growing Gastronauts’i projektijuht Valjala koolis, õpetaja Siiri Saar kinnitas, et laste suhtumine toidusse on muutunud. Õpitubades ja õppekäikudel (Koplimäe teraviljatalusse, Jaani-Enno talu õunaaeda, Jaan Kiideri piimafarmi) on saadud praktilisi kogemusi ning toitumisalane teadlikkus on tõusnud. Projekt Growing Gastronauts jõudis Valjala kooli tänu lapsevanem Ahti Kurisele.
Growing Gastronauts’i projektijuht Sulvi Munk ütles, et projekti üks eesmärk on tutvustada koolilastele toidu tootmisahelat, alustades toidu kasvatamisest-tootmisest ja sellele järgnevast töötlemisest. Lapsed saavad ka selgemaks, kuidas head toitu ära tunda. Kooliaias tehti köögiviljapeenraid, lapsed külvasid seemneid ja sügisel tegid nad omakasvatatud aiasaadustest hoidiseid jms, mida turupäeval müüsid. Sama tehakse ka tänavu. Kõike seda on tehtud koostöös maakonna mahetootjaid ühendava mittetulundusühinguga Saare Mahe. Sulvi Munk möönis, et projekt on avardanud laste silmaringi ja muutnud hoiakuid ning tõstnud koolipersonali teadlikkust tervislikust toidust. Sulvi Munk rõhutas, et koolides, kus tervisliku toiduga tegelevad kokk ja koolipere üheskoos, on tulemused märksa paremad. “Seal, kus koolipere soovib muudatusi, ent kokk ei ole nendeks valmis, on veel veidi aega vaja,” tähendas ta. Häid tulemusi on andnud ka praktilised toiduvalmistamise koolitused. “Koolikokkadel ei jää tavaliselt puudu oskustest, vaid pigem uutest mõtetest ja ideedest, kuidas toitu tervislikumaks muuta,” arvas Sulvi Munk. Tema sõnul huvituvad ka lapsevanemad koolitoidust üha rohkem, kuna laps veedab ju päevast suurema osa koolis. “Seega loob “põllult potti”-valdkonnaga tegelemine koolile hea ja positiivse kuvandi ning annab lapsevanematele kindluse,” kinnitas projektijuht. |