PEIPSI RANNIK: Peipsi kalanduspiirkond 2014. a kevadel

 2014. aasta kevad on olnud Peipsi kalan-duspiirkonna arendajate kogule (PKAK) külastajaterohke. Märtsi alguses käisid meil külas esindajad Liivi lahe kalanduskogust Pärnumaalt. Kokku saime Räpinas, kus külastasime Räpina loomemaja ja sadamat ning käisime vaatamas ettevõtet TÜ Salo-Kala. Edasi sõitsime Mehikoormasse, kus vaatasime Meeksi vallavalitsuse ehitatavat sadamat, OÜ Empreste mitmekesistamise suunalt saadud toetusi ning saime degusteerida OÜ Latika kulinaariatooteid, mis meeldisid külalistele väga.

Külastasime ka Varnja kalasadamat ja kõrval asuvat turismisadamat. Päev lõppes PKAK tegevjuhi Kersti Oja sisuka ettekandega Peipsi kalanduspiirkonna projektidest ja tegevustest. Leiti palju ühiseid mõtteid, kuidas Eesti rannakalandust järgmisel programmiperioodil edendada.

Järgmisel päeval oli õppereisist osavõtjatel võimalus minna karakatitsatega Peipsi järve jääle traditsioonilist talve-püüki vaatama ning külastada Sassukvere ja Omedu sadamaid. Need olid kaks huvitavat päeva, kus sai muljeid vahetada, ning loodetavasti jäid ka külalised rahule.

Esta Tamm, MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu tegevjuht: „Pärnu ja Peipsi kalanduse tegevuspiirkonnad on erinevad, kui arvestada paiknemisega, samas on probleemid sarnased: lossimiskohad olid amortiseerunud, lossimisvahendid kas puudusid või olid nii moraalselt kui füüsiliselt vananenud, toorme hind on madal. See kõik aga mõjutab rannakaluri sotsiaalmajanduslikku heaolu. Käisime Peipsi ääres visiidil ka 2009. aja hea oli nüüd teistkordsel külastusel näha, mis on saanud sealsetest lossimiskohtadest ja rannaküladest.

On hea, et rannakaluritel on võimalus taotleda vahendeid peale kalanduse arendamise ka oma tegevuse mitmekesistamiseks. Tihti aitab mitmekesistamine üle elada püügist eemaloleva perioodi. Piirkond on edukalt suutnud ellu viia programmiperioodi võimalused ja nagu oli näha ka õhtusest seminarist, siis on piirkonna strateegia täitnud oma eesmärgid. Kindlasti on aga veel palju ideid, mis vajavad elluviimist järgmisel perioodil. Kahe tegevuspiirkonna tihe koostöö erinevatel tasanditel on andnud vastastikku häid kogemusi ja tundmuse, et raraiakalanduse tulevikust mõeldakse samaselt."

14.-15. mail külastas Peipsi piirkonda neljaliikmeline esindus Tornedaleni kalanduspiirkonnast Põhja Rootsist, piirkonnast, mida külastasime eelmise aasta augustikuus ka oma õppereisil. Nende peamine huvi oli koostöö meie kui Venemaa piiriäärse piirkonnaga, seda arutasid nad nii PKAK juhatuse esimehe Urmas Pirgi kui ka Väino Vainoga TÜ Eesti mereinstituudist. Järgmisel päeval külastasid nad Räpina sadamat, mis on saanud toetust peale Euroopa kalandusfondi ka Eesti, Läti ja Venemaa vahelisest piiri-ülese koostöö programmist, samuti Leadeni ja KIKi vahenditest. Käisime ka vaatamas EKFi toetust saanud Mehikoorma ja Varnja sadamaid. Rootslased jäid nähtu ja kuulduga väga rahule ning me arutasime ka mõtet ühistest koostööprojektidest tulevikus.

21. mail võtsime vastu 35-liikmelise grupi Poola kalureid Kolobrzegi piirkonnast - kuna halbade ilma- ja teeolude tõttu oli nende päevaplaan sassi löödud ja nad jõudsid piirkonda suhteliselt hilja, jäi nende päev Peipsi ääres lühikeseks, kuid siiski jõudsime nendega külastada Mustveed ja sealset National Geograp-hicu kollast akent, Kasepääl asuvat püsinäitust "Peipsi järve elu tuba", MTÜ Dimari sadamat Omedus ning Sassukvere ja Kallaste sadamaid. Kuna käimas on Peipsi kalanduspiirkonna uue strateegia ettevalmistus, mis näeb ette ka suuremat koostööd kalanduspiirkondade vahel nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil, siis on iga uus tutvus meie jaoks teretulnud. Loodetavasti loovad sellised külaskäigud aluse pikemaajalisele partnerlusele erinevate kalanduspiirkondade vahel.

20. mail pidas Peipsi kalanduspiirkonna arendajate kogu oma järjekordse üldkoosoleku, kus kinnitati 2013. a majandusaasta aruanne ja põhikirja muudatused, valiti uus juhatus. Kuna eelmisest juhatusest olid kaks liiget omal soovil kolmeaastase tegutsemisaja jooksul lahkunud ja juhatus tegutses viieliikmelisena, siis üheks ettepanekuks oli, et uus juhatus valitaks seitsmeliikmeline. Juba ametis olnud viis juhatuse liiget Urmas Pirk, Priit Saksing, Fjodor Plešankov, Teet Helm ja Margus Narusing andsid oma nõusoleku juhatuses jätkamiseks ning ka üldkoosolekul ei olnud selle kohta vastuväiteid, kuna juhatus on oma tööga suurepäraselt hakkama saanud. Lisaks olid enne üldkoosolekut laekunud ettepanekud uute juhatuse liikmete kohta, kelleks olid Andri Plato Jõgevamaalt ja Taavi Vogt Ida-Virumaalt, kes ka ennast üldkoosolekule tutvustasid. Uus juhatus kinnitati seitsmeliikmelisena.

Koosoleku lõpus arutleti ka uue Euroopa kalandus-ja merendusfondi 2014 - 2020 teemadel.

Praeguseks on teada, et tegevussuunad jäävad kalanduspiirkondadele sarnaseks eelmise perioodiga. Nendeks on kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamine, kalandusettevõtjatele otseturustamise ja mitmekesistamise tegevussuund, kogukonna juhitud kohalike arengustrateegiate rakendamine, sh rannapiirkondade sotsiaalse heaolu ja kultuuripärandi edendamine, koolitused ja koostöö kalanduspiirkondade vahel. Uue tegevusena lisandub kalade koelmukohtade ja rändeteede taastamine.

Juulikuus on plaanis piirkondlikud ümarlauad, kus loodame kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja elanike mitmekülgset sisendit strateegia koostamiseks.

Täpsem info ajalehes Peipsirannik ja kodulehel www.pkak.ee

Kersti Oja PKAK tegevjuht kersti@pkak.ee Tel. 5740 4945