EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAAMAJANDUS: Uus põllumajanduspoliitika peaks tulema Eestile soodsam

Allikas: Maamajandus, autor Toomas Kevvai (põllumajandusministeeriumi maaelu- ja kalanduspoliitika asekantsler)
30. aprill 2010. a

Uute Euroopa Liidu riikide, sealhulgas Eesti põllumehi pahandavad ELi ebavõrdsed põllumajandustoetused. Nende maade põllumajanduspoliitikud tegutsevad selle nimel, et 2014. aastal kehtima hakkav uus ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) muudaks olukorra vanade ja uute riikide vahel võrdsemaks.

Millised on väljavaated?

Kui alustada Euroopa Liidu eelarve väljavaadetest, mis määravad muu hulgas ka põllumajanduspoliitika elluviimiseks võimalikud summad, siis eelarve ilmselt summaarselt ei vähene. On aga selge, et ELi eelarve prioriteetideks on senisest enam majanduskasv, innovatsioon ja tööhõive, mis tagab Euroopa konkurentsivõime maailmamajanduses. See avaldab kindlasti survet põllumajanduse osakaalule eelarves.

Surve ELi põllumajanduseelarvele ei too siiski automaatselt kaasa ÜPP rahastamise vähenemist Eestis. On tõenäoline, et isegi kui otsetoetuste kogusumma ELi tervikeelarves väheneb, suurenevad otsetoetused praegu eriti madalate toetustasemetega maades pärast 2013. aastat. Otsetoetuste kogukulude vähendamiseks on kaks peamist ettepanekut - vähendada otsetoetusi riikides, kus need on tunduvalt kõrgemad ELi keskmisest või seada otsetoetuste piirid eriti suurte toetuste saajatele.

Järjest enam on põllumajanduspoliitika tulevikudebattides hakanud kõlama avaliku hüve mõiste. See tähendab, et põllumajanduspoliitika rahastamise põhjenduseks saab olla avaliku hüve loomine põllumeeste poolt.

Leitakse, et põllumajanduspoliitika peaks rahastama põllumeeste loodud väärtusi, mida ei saa hüvitada otseselt põllumajandustoodete müügi kaudu. Selleks võib olla tavapärasest keskkonnasõbralikum tootmine ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutuselevõtt, põllupidamine piirkondades, kus see poleks turuloogika kohaselt tasuv, põllumajandusest tingitud korras maastikupilt vms.

Käib aktiivne diskussioon, kas otsemaksete eelduseks ei peaks olema vähemalt osaliselt ka ülalnimetatud eesmärkide saavutamine. Nii on välja pakutud nn kihiline otsemakse, mille põhiosa oleks üleeuroopaline ühtne baasmakse eesmärgiga hoida põllumajandusmaa korras kogu ELi piires. Kuna kulud sellele on igas riigis sarnased, oleks alus võrdseteks toetusteks loodud. Lisaks oleks vaja kompenseerida põllumeestele looduskaitselistest kitsendustest tulenevaid täiendavaid kulutusi ja saamata jäänud tulu, näiteks nitraaditundlikul alal tegutsemise puhul.

Kindlasti jätkub ÜPP raames maaelu arengu poliitika. Oluline küsimus selle juures on, kas ja kui palju peaks maaelu arengupoliitika tegelema mittepõllumajandusliku ettevõtluse ja külade arenguga. Praegu peame kahjuks tõdema, et maapiirkondade areng on küll olnud ÜPP raames Eestis prioriteediks, kuid sama ei saa väita teiste riiklike ja ELi fondide kohta.

Meie eesmärk peaks olema tagada tulevikus kogu maapiirkonna arengut mõjutavate poliitikate suurem koordineeritus eesmärgiga tagada kvaliteetne elukeskkond kogu Eestis.


Euroopa Komisjoni internetikeskkond, ÜPP tuleviku kohta arvamuse avaldamiseks http://ec.europa.eu/agriculture/cap-post-2013/debate/index_et.htm, 

November 2019
Tagasi  Edasi
Maainfo
    

Päevakajalised asjad
Maainfo
POLLUMAJANDUS.EE: Väike on tark - "Small is Smart"
MAAELUMINISTEERIUM: Põllumajanduses tuleb mõelda keskkonnale ja innovatsioonile
LÕUNA-JÄRVAMAA KOOSTÖÖKOGU: Türi Konnas kogunesid Järvamaa käsitöömeistrid
PÕLLUMAJANDUSAMET: Taimekahjustajate levikuriski tõttu karmistuvad taimede sisseveonõuded
MAAELUMINISTEERIUM: Tootmiskohustusega seotud toetused suurenevad järgmisel aastal 173 000 euro võrra
PIIRIVEERE LIIDER: Piiriveere noored saavad endale maleva
MAAELUVÕRGUSTIK: Kogukonna juhitud kohalik areng Euroopa linnades
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 23 (446)
LEADER TEGEVUSGRUPID: Porikuu festival on meelitanud 4000 huvilist Loode-Eestit avastama
JÄRVA ARENGU PARTNERID: Maaeluministeeriumi ja maaeluvõrgustiku esindajad Järvamaal
KIRDERANNIKU KOOSTÖÖKOGU: Meie piirkonna õpilased võistlevad Robotexil
EIP-AGRI: Teeninduspunkt otsib abikäsi!
MAAELUMINISTEERIUM: LEADER tegevusgruppide külastused: Rohelise Jõemaa Koostöökogu ja Pärnu Lahe Partnerluskogu

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo