UUDISED

Rootsi Maapäev – muljeid ja meenutusi

Euroopa võrgustiku raames toimus Rootsi Maapäev 5 – 9. mai Sunne´s. Ürituse põhieesmärgiks oli osalejate motiveerimine uute projektide algatamiseks, et maapiirkondi veelgi laiahaardelisemalt arendada. Maapäeva raames oli arutuste teemaks ka muud maaelu arendavad meetodid nagu riiklikud vahendid, Euroopa Liidu erinevate programmide võimalused, maaelu arengu programm (LEADER) jne. Arutati ka teemadel, et missuguseid arenguid ja programme oleks tarvis rakendada peale 2013. aastat.

Külalisi oli erinevast 22 riigist kokku umbes 90 ja nende hulgas ka mina Eesti Külaliikumine Kodukant esindajana. Uhke tunne oli koos teiste Eesti delegatsiooni liikmetega osaleda nii suurel maaelu puudutaval üritusel, mille hüüdlauseks oli ,,Kogu Rootsi peaks elama“.

Ürituste päevakava oli väga tihe, alustades tervituskõnedest, jätkates töögruppide ja seminaridega ning lõpetades elluviidud projektide tutvumisega. Külastasime Maapäeva laata, põllumajanduskolledžit Södra Vikeni´t, kus toimus ,,Metsa Päev“, modernset Sunne raamatukogu ja Mårbackas asuvat kirjanik Selma Lagerlöfi elu ja matusepaika.

Mida siis oli suurürituselt koju kaasa võtta, mille üle võiks Eestis arutleda ja ka ellu viia?Eeskätt ikkagi osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides ja töögruppides nagu ERCA, PREPARE jne. Kaasata kogukondi mõtlema suuremalt, laiahaardelisemalt. Näiteks külastasime objekti Björkeni järve juures, mis oli valminud keskkonnaprojektina ja kus oli esialgseks probleemiks – sääsed ! Suure projekti raames puhastati suur territoorium võsast, osa maad muudeti põllumaaks ja avati ilus vaade järvele. Kahjuks ei saanud teada, kas seal enam ühtegi sääske ei ela, aga kogu vaade teostatud tööle oli muljetavaldav.

Külaliikumise kaudu tuleks rohkem julgustada inimesi tegelema väikeettevõtlusega. Näiteks Rootsis tegeleb iga neljas talupidaja, kas väikepõllumajandusega või metsandusega. Toodang realiseeritakse ühistute kaudu.Üldine visioon on ikka maaelu majanduslik ja sotsiaalne areng ning seda just vabatahtlikke ja mitteprofessionaale kaasa haarates.
Suurt tähelepanu pööratakse turismile, arendades koostööd nii majutusasutuste atraktiivsemaks muutmisel kui ka elukvaliteedi tõstmisel. Erilise koha on Värmlandis saanud välisturismi teenuse pakkumine, mida on toetanud ka riik ja seda pakutakse 7 välisriigis.

Noortele suunatud programmid on üles ehitatud noorte endi isetegemisele, noorte endi vastutusele ja koostööle. Kui noored on isetegemise korras midagi ära teinud, siis tekib neil tahtmine ka pärast õpingute lõppemist oma kodukohta tagasi tulla.

Olulisel kohal on ka kompetentsuse ja oskuste areng, mis eeldab rahvusvahelist koostööd, koostööd kõigi aktiivsete gruppide vahel, elukestvat õpet ja teiste ideede ning mõtete austamist.
Erilist lugupidamist näidati üles oma kuulsa kirjaniku ja maaeluedendaja Selma Lagerlöfi vastu, toonitades igal võimalikul juhul tema panust. Ka Eesti külades võiks rohkem tutvustada ja väärtustada paiku, kuskohalt on võrsunud mõni ärksam talupidaja, ühistutegelane, ettevõtja jne. On ju neil ka oma suurepärane koht meie küla või piirkonna arengu ajaloos.

Kokkuvõttes võin öelda, et kuigi mul oli tegu keeleoskusega, siis tänu minu heale ja meeldivale reisikaaslasele Meeri Kloorenile sain ma väga palju indu ja mõtteid edaspidiseks tegutsemiseks Külaliikumises Kodukant ning koostööks LEADER gruppidega.

Aado Kuhlap,
Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liige