ÄRIPÄEV: Saaremaa lihaveised said 1,5miljonilise lauda. Folia Agro kasvas väikesest tootjast suureks (MAK meede 1.2 ja 1.4.2)

Allikas: Äripäev
16. oktoober 2014. a

Euroopa lihaveisekasvatuses on välja kujunenud eraldi tootmiskarjad ja nuumakarjad. Et väikeses mahus nuumapullide pidamine ilma korraliku laudata ei andnud loodetud juurdekasvu, rajas Folia Agro Saaremaale 600kohalise nuumakompleksi.

Kuigi Venemaa augustis kehtestatud sanktsioonide tõttu oli ajastus veidi kehv, avati Saaremaal Jõe külas suve lõpul Eesti üks suuremaid ja moodsamaid laudahooneid. Folia Agro OÜ juhatuse liikme Egon Jürissoni sõnul tekkis nuumabaasi rajamise mõte 2009. aastal, kui sai selgeks, et väikeses mahus nuumapullide pidamine ilma korraliku laudata ei anna loodetud juurdekasvu ja sel moel edasi minna pole arukas. Mõisteti, et tuleks keskenduda ühele spetsiifilisemale suunale. Jürissoni sõnul on ka mujal Euroopas lihaveisekasvatuses välja kujunenud eraldi tootmiskarjad ja nuumakarjad. “Esimeste ülesandeks on kasvatada vasikaid, kes pärast võõrutust müüakse edasi nuumafarmidele,” selgitas ta. Kuna Eestis Jürissonile teadaolevalt veel selliseid eraldi tootmissuunale keskendunud suurettevõtteid ei olnud, tekkis idee rajada Saaremaale 600kohaline nuumakompleks. Tõuke selle idee realiseerimiseks andis meil ja mujal üha populaarsemaks muutuv lihaveisekasvatus ja Saaremaal Vjatšeslav Leedole kuuluv Tuule Grupp, kellest oli kujunenud Eesti suurim lihaveisekasvataja. “Samuti PRIA investeeringutoetus lauda ehitamiseks ja Swedbank, kes oli nõus projekti panustama. Ilma finantseerimiseta ei oleks selletaolises mahus ettevõtmine mõeldav olnud,” täiendas Jürsson.

Loe artiklit täismahus ajalehe Äripäev 16. oktoobri paberlehest.

MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.4.2. Investeeringud loomakasvatusehitistesse projekt 2011.a Saaremaal. Toetuse saaja: OSAÜHING FOLIA AGRO. Toetatav tegevus: Loomakasvatusehitise ja sõnnikuhoidla ehitamine. Toetuse suurus: 321 789 eurot.

Allikas: PRIA veebileht (2011.a, meetme 1.4.2 viies taotlusvoor) www.pria.ee/et/toetused/valdkond/loomakasvatus/loomakasvatusehitise_investeeringutoetus_meede_1_4_2_2011/

Lisaks on taotleja saanud toetust meetme 1.2 raames 2009. a.

Samal teemal veel:

Uudised

14.01.2016 MEIE MAA: Noortalunik alustas lamba- ja kitsekasvatusega
Nooruke Liisi Miller, eluaastaid vaid 23, alustas koos elukaaslase Raimoga lamba- ja kitsekasvatusega. Liisi enda sõnul ollakse hetkel veel plaanide tasemel, ehkki “seeme” on olemas. Põhikarjalambaid on 24 ja kitsesid kolm. “Oleme lambaid ja mõnd kitse pidanud üle aasta. Saadud noortalunikutoetusega plaanime rekonstrueerida vana lambalauda. Saadud 40 tuhat on suur raha, kuid ehitus on kallis, arvan, et see summa kulub lauda kordategemiseks ära. Olen äärmiselt tänulik, et selline toetus meile os
24.01.2015 ERR: Mõnistes avati Baltimaade esimene mahepiima tootev robotlaut
Võrumaal Mõnistes avati Baltimaade esimene mahepiima tootev robot-lüpsilaut. Osaühingu Lõunapiim juhtide sõnul on eesmärk hakata tootma kvaliteetjuustu, et konkureerida Euroopa kallimate ja tippklassi kuuluvate juustutootjatega. Eesti-Läti piiri lähedal asuvast robotlaudast saab ka turismiobjekt, mis on ööpäevaringselt huvilistele avatud ja hakkab koos Metsavenna taluga pakkuma harivaid toidu-ja puhkevõimalusi, vahendas "Aktuaalne kaamera". Mõniste robotlauda lehmad söövad heina, mitte silo. J
23.08.2014 SAARTE HÄÄL: Laimjalas avati pidulikult Eesti suurim nuumalaut (MAK meede 1.4.2)
Eile avas Folia Agro OÜ Laimjala vallas pidulikult Eesti suurima nuumalauda, mis mahutab 660 looma ja kus aastas toodetakse 200 tonni veiseliha. Jõe külas asuva uue lauda ehitamine algas eelmise aasta oktoobris Ollemäe kinnistul olnud vana sigala lammutamisega ja lõppes tänavu juulis. Lauda ehitanud Folia Agro OÜ juhatuse liige Egon Jürisson ütles, et laudas on looma kohta 6 m² pinda ja sügavallapanu eemaldatakse aastas 3–4 korda. Veiste söödaratsioon koosneb silost, jahust, rapsikoogist, mine
14.08.2014 KOIT: OÜ Kõlleste Garlic kasvatab küüslauku (MAK meede 1.2)
"Kõik tahavad küüslauku kasvatada ja ratsa rikkaks saada. Proovige ja saate tunda, mis on töö tegemine ning millega silmitsi seisate. See pole nii, et kevadel külvad ja sügisel võtad," rääkisid aastaid koos elanud ning hiljuti abiellunud Vaike ja Rainer Soosaar OÜ-st Kõlleste Garlic. Perenaine märkis, et võibolla saadakse näiteks 200 kg küüslaugu maha panemise ja rohimisega isegi hakkama, kuid võidakse hätta jääda selle võtmise, puhastamise ja realiseerimisega. «Nii küüslaugu kasvatamine k
11.08.2014 MAALEHT: Pärnumaal avati uus laut lihaveistele (MAK meede 1.4.2)
1. augustil avati Pärnumaal Lüüste külas Janne ja Villu Hansenile kuuluvas Avisoone-Tõnise talus 200 kohaline lihaveiste farm. Praegu on talus 40 ammlehma – limusiinid ja ristandid, kokku on veiseid saja ringis. Tulevikus jätkatakse aretustööd limusiinidega. Lauda ehitusega alustati käesoleva aasta märtsis ja hoolimata ilmastiku kapriisidest sai laut tähtajaks valmis, teatab Eesti Lihaveisekasvatajate Selts. Lauda avamisel osales ka segarahvatantsurühm Wendre, kus pererahvas aktiivselt kaasa
07.06.2014 SAARTE HÄÄL: Laimjalas valmib Eesti suurim nuumpullide laut (MAK meede 1.4.2)
Juuli lõpus valmib Laimjala vallas Jõe külas Eesti suurim pullide nuumalaut, mis mahutab 664 looma. Lauda ehitanud Folia Agro OÜ juhatuse liige Egon Jürisson ütles, et oktoobris alanud ehitustöödega ollakse suuremalt jaolt ühelpool, sõnnikuhoidla ehitus on algusjärgus ning käivad ka ettevalmistustööd laudaesise asfalteerimiseks. “Juuli lõpus tahame töödega niikaugele jõuda, et laut oleks valmis loomi vastu võtma,” lausus loomakasvataja, lisades, et tegelikult hakkab laut loomadega täituma septe
17.05.2014 SAARTE HÄÄL: Noortalunik Piret Lember avas aiandi (MAK meede 1.2)
Noortaluniku toetuse eest väikse aiandi rajanud Valjala noorik Piret Lember ootab aiapidajaid oma uhiuude kasvuhoonesse taimi ostma. Valjala vallas Kuiste külas asuva OÜ Taimemaailm 250 m2 suuruse põrandapinnaga kasvuhoone sai valmis eelmisel sügisel, teine sama suur triiphoone peaks valmima kuu aja pärast. Uues Venemaal valmistatud kasvuhoones läks elu lahti 1. aprillil, kui saabusid esimesed amplitaimed ja need kohe mulda pisteti. Piret kinnitab, et kogu tema toodang kasvab mullas, mitte toi
07.04.2014 MAALEHT.EE: Uus põllumajandusminister avas Männituka talu robotlauda (MAK meede 1.4.2)
4. aprillil avati Paikuse vallas Seljametsa külas OÜ Männituka Farmi uus karjalaut kahe DeLavali lüpsirobotiga, lauda avamisel osales ka ametisse astuv põllumajandusminister Ivari Padar. Reedel kogunes Pärnumaale Männituka tallu uut robotlauta avama sadakond inimest lähedalt ja kaugelt. Saare pere suguvõsale, kes on Seljametsa külas talupidamisega tegelenud juba 1922. aastast, oli robotlauda avamine suursündmuseks, seda soovisid nad kõigiga, kes robotlauda ehitusele kaasa on aidanud, jagada.
14.03.2014 TARTU POSTIMEES: Noor farmer ehitas moodsa lauda (MAK meede 1.4.2)
Laeva vallas äsja valminud moodsas lehmalaudas pole veel ühtki looma, kuid omanik Kaido Põdersoo rehkendab juba, kui tõenäoselt peab ta hakkama ületootmise eest trahve maksma ja kui palju piima laskma lägahoidlasse. Põdersoo 80 lüpsilehma annavad liiga palju piima. Euroopa Liidu reeglitega põimitud Eesti piimatootmine ei allu praegu äriloogikale ning kui Põdersoo lehmade väljalüps, mis on praegu looma kohta keskmiselt 8,5 tonni aastas, veelgi paraneb, tuleb igalt üle kvoodi toodetud piimatonnil
18.12.2013 DELFI: Lehmafarmi haldamise kaasaegne stiil: söödab ja lüpsab robot, peremees kaeb kuvarit (MAK meede 1.4.2)
Alliku OS-i miljoni eurone investeering automaatsesse söötmismasinasse ja lüpsitehnikasse räägib sellest, et ka loomafarmi majandamine on tänapäeval puhas täppisteadus. Peremehe töövahenditeks on sõnnikuhargi ja piimaämbri asemel arvutikuvar ja mahukad andmetabelid. Laut Alliku külas paistab välja nagu laut ikka. Ligi 150-pealine lehmaseltskond toimetab igapäevased toimetusi. Kes lesib mõnusalt, kes tuiab mõtlikult ringi, üks isend on sättinud end aediku moodi nurka ja vaatab sealt lauta tulnud
15.10.2013 BIONEER.EE: Mahemahlad valmivad looduse rüpes (MAK meede 1.2 ja Tartumaa Arendusselts)
Kaasiku mahetallu jõudmiseks tuleb Tartu-Jõhvi maanteelt kõrvale pöörates tükk maad mööda kruusateed sõita. Just selline paik sobib hästi mahetalu pidamiseks. Privaatses looduskeskkonnas valmivad Kaasiku Mahetalu õunamahlad ja kuivatatud õunaviilud. Mahetalu peremehel Ago Kaasikul on maalähedane elustiil kogu aeg hinges olnud. „Olen maal sündinud ja kasvanud ja siis tundus kuidagi loogiline siin maal elades ka midagi tõsisemat teha,“ räägib peremees. Nii rajatigi 2010. aastal Soekülla 1,5-hekta
23.09.2013 MAALEHT: Tubri talu töötleb kitsepiima (MAK meede 1.4.1, 1.4.2 ja Leader-meede)
Läänemaa Ridala valla ettevõtja Neeme Koorem ehitas esimese kitsepiimatööstuse, kus valmivad kohupiim, jogurt ja või. Elu ise sundis peale lammaste hakkama Tubri talus ka kitsi kasvatama, kuna laps ei talunud lehmapiima,“ põhjendab Neeme Koorem oma valikut. 1991. aastal võeti tallu kaks kitse, ja piimamure oli murtud. Sealt tekkis mehel mõte, et võiks karja suurendada ja hakata kitsepiimaga varustama teisigi lapsi, kes lehmapiima ei talu. Talu kitsekari kasvas ning tarbijaid lisandus nii oma,
18.09.2013 MEIE MAA: Kalda talu õuna- ja taimeaia huvitav kooslus (MAK meede 1.2)
Orissaare valla Põripõllu küla Kalda talus käib kibekiire töö. Perekond Kaljuste on ette võtnud maa kui põhilise tootmisvahendi potentsiaali ärakasutamise. Seda erinevate kultuuride kasvatamise ja neist toodete valmistamisega. Ehk täistsükkel saagist tooteni. Seekord oli jututeemaks talu erisuguste ja haruldaste kultuuride kasvatamine ja nende väärindamispüüdlused konkreetseteks toodeteks, et saadusi oleks võimalik ka turustada. Mitme istanduse rajamisele lisaks on sel kevadel PRIA noore põllu
14.09.2013 SAARTE HÄÄL: Ratla perefirma hoiab noored maal (MAK meede 1.2 ja 1.4.2)
Möödunud aasta lõpus Ratlasse Kuivastu maantee lähistele uue vabapidamisega lüpsilauda ehitanud perefirma Ratla OÜ on pärast kolimisega kaasnenud pingeid ja tagasilööke investeeringuga siiski igati rahul. “Kui poleks uut lauta saanud, siis oleks loomapidamisega kõik olnud,” ütles Ratla OÜ osanik Raido Tsion, kelle sõnul läks uus kollane laut koos sisseseadega maksma üle 700 000 euro, sellest enam kui kolmandiku katab PRIA investeeringutoetus. Avamispidu lauda omanikud uusehitise käikuandmise p
11.09.2013 ÄRIPÄEV: Noortaluniku toetusega kaasnevad ka kohustused (MAK meede 1.2)
Toetusmeetme määrus sätestab kohustused noortaluniku toetuse saajale. Näiteks tuleb meeles pidada, et vähemalt 50% toetusest tuleb toetuse saajal kasutada investeeringuteks põhivahenditesse (seadmed, tehnika, rajatised jne), ülejäänu võib kuluda mitmesugusteks tegevuskuludeks. Samuti kehtib nõue, mille kohaselt toetus tuleb ära kasutada kahe majandusaasta jooksul toetuse määramisest arvates selleks otstarbeks, mida koos taotlusega esitatud äriplaanis kirjeldati. Noortaluniku toetus erineb enami
28.08.2013 MEIE MAA: Täna avatakse Rauni ühistu uus piimafarm (MAK meede 1.4.2)
Rauni ühistu rahvas on uut lauta oodanud juba aastaid. Nüüd on ootus täitunud – kui lapsed kooli lähevad, lähevad lehmad uude lauta. Uskumatu küll, et ligemale viie kuuga on Uue-Välja lüpsifarm valmis. Täna see avatakse. Isegi kaks päeva varem, kui Rauni POÜ juht Aive Kesküla kevadel välja pakkus. Uus lehmade vabapidamisel olev lüpsiplatsiga farm on 384 lehmale, 2x16 lüpsiplatsiga, kus 32 lehma lähevad korraga lüpsile. Sisustus on DeLavalilt. Uue kodu saab esialgu aga 270 lehma, kes kolmest va
23.08.2013 PÄRNU POSTIMEES: Lillelohu talus on naabriteks nuikapsas ja pastinaak (MAK meede 1.2)
Lillelohu talu noorperenaine Kärt Kiviselg võttis lähedased sõnatuks, kui teatas soovist proovida kätt põllumajandusettevõtjana. Maaviljelusega polnud noor naine kokku puutunud rohkem kui keskmine potipõllundusega tegelev eestlane. /.../ Nagu näiteks PRIA-le esitatud noortaluniku projektitaotluse puhulgi, millega ta kaks korda õnne proovis, enne kui tuli positiivne vastus. PRIA põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus on mõeldud eelkõige alla 40aastastele ettevõtjatele. Toe
11.06.2013 LÄÄNE ELU: Lihula valda kerkib maakonna suurim ja kalleim robotlaut (MAK meede 1.4.2)
Kirbla OÜ uude lauta tuleb neli De Lavali lüpsirobotit, kohti on laudas 279 lüpsilehmale. Laias laastus läheb laut maksma 1,5 miljonit eurot. Lauda valmimise tähtaeg on 30. september, kohe pärast seda hakatakse lüpsikarja sisse viima. Seda tehakse järk–järgult: loomade harjutamine uue laudaga võtab aega, ja vanemad ei pruugigi harjuda. Loe artiklit täismahus ajalehe Lääne Elu paberväljaandest. MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.4.2. Investeeringud loomaka
19.03.2013 SAARTE HÄÄL: Rauni ühistu lõi uue lauda ehitamisel kopa maasse (MAK meede 1.4.2)
Orissaare vallas tegutsev Rauni POÜ alustas eile Väljakülas uue lüpsilauda ehitust, millest hakati rääkima juba seitse aastat tagasi. “Kopp läks maasse ja me liigume ikkagi edasi,” ütles Rauni POÜ juhatuse esimees Aive Kesküla, kelle häälest pärast mõningast mõõnaperioodi taas elurõõmu kuuldus. “Ka pank on meie olukorda uurinud ja puurinud ja näeb meid üsna heas valguses, oleme nende silmis arenev ettevõte,” lisas ta. Vastavalt 2008. aastal kehtestatud detailplaneeringule ehitatakse Rauni POÜ
01.03.2013 SAKALA: Robotlaut viis farmi uude ajastusse (MAK meede 1.4.2)
Veise- ja piimakarja kasvatav osaühing Jerwer avas eile Päril moodsa lehmalauda, mille asukad püsivad aasta läbi nelja seina vahel ja kus lüpsjate asemel töötavad robotid. Ülimoodsas Mäeotsa farmis saab pidada 286 lehma ning töö on varasemast märksa kergem. Jerweri juhataja Koit Karja sõnutsi oli seni kasutusel torusselüpsisüsteem ning lehmi lüpsti kaks korda päevas. Keskmine piimatoodang oli 7800 kilogrammi lehma kohta aastas. Loe artiklit täsimahus ajalehe Sakala veebilehelt pluss.sakala.aja
15.01.2013 JÄRVA TEATAJA: Tammsaare osaühing ehitas Peetrisse lüpsilauda (MAK meede 1.4.2)
Paide poolt Peetrisse sõites vasakut kätt tee ääres jääb silma kolm tibukollast lauta. Üks nendest kuulub sel nädalal avamispidu pidavale Tammsaare osaühingule. Esimesel laudal on silt «AS Peetri Põld ja Piim robotlüpsilaut, kaheksa robotiga 512 loomale». Mõtleme juba, et oleme eksinud, kuid siiski mitte. Meile vastu tulnud Tammsaare OÜ juhatuse esimees Michel Rannala ütleb, et osaühingu oma selles reas see kolmas – peagi valmiv üle 2,2 miljoni euro maksev vabapidamisega laut, mille ehitust to
28.10.2012 MAAELUVÕRGUSTIK: ILUS MAA - Noor mesinik Taavi
Pühapäeval, 28. oktoobril 2012, algusega kell 19.45 oli esmakordselt ETV2 eetris saatesarja ILUS MAA lugu "Noor mesinik Taavi" Vaata videolugu etv2.err.ee/videod/... Videoloos on juttu Tartumaal asuvast noorest mesinikust - Taavi Tull, OÜ Kumalane (www.ligustica.ee/kumalane/) INFO: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja meetme ja põllumajanduse investeeringumeetme raames toetatakse Tartumaal ja Valgamaal tegutseva OÜ Kumalane mesindustegevu
10.10.2012 MAAELUVÕRGUSTIK: ILUS MAA - Noortalunik Margus
Kolmapäeval, 10. oktoobril 2012, algusega kell 20.50 oli esmakordselt ETV2 eetris saatesarja ILUS MAA lugu "Noortalunik Margus" Vaata videolugu etv2.err.ee/videod/... Videoloos on juttu Valgamaal, Hummuli vallas tegutsevast noortalunikust Margus Voitk´ist, kes kasvatab lihaveiseid ning talvel pakub puulõhkumis- ja lumelükkamisteenust. INFO: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja meetme raames toetatakse FIE Margus Voitk tegevusi 36 190 euroga
26.09.2012 MAAELUVÕRGUSTIK: ILUS MAA - Euroopa põllumees
Kolmapäeval, 26. septembril 2012, algusega kell 20.50 oli esmakordselt ETV2 eetris saatesarja ILUS MAA lugu "Euroopa põllumees" Vaata videolugu etv2.err.ee/videod/... Videoloos on juttu Tartumaal Rannu vallas tegutsevast OÜ-st Kure Mõis ja aasta põllumehe 2010 kandidaadist Arto Auerist, kes tegeleb piimakarjakasvatuse ja teraviljakasvatusega. INFO: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 põllumajanduse investeeringumeetme raames toetatakse Tartumaal asuva OÜ Kure Mõis tegevusi 477 908 euroga
12.09.2012 MAAELUVÕRGUSTIK: ILUS MAA - Noortalunik Mihkel
Kolmapäeval, 12. septembril 2012, algusega kell 20.50 oli esmakordselt ETV2 eetris saatesarja ILUS MAA lugu "Noortalunik Mihkel" Vaata videolugu etv2.err.ee/videod/... Videoloos on juttu Valgamaal, Karula vallas tegutseva OÜ Männimetsa talu ja noortalunik Mihkel Maks tegevustest. Talus on piimakari, lihaveised ja tegeleb ka teraviljakasvatusega. INFO: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja meetme ja põllumajanduse investeeringumeetmete raames
12.01.2012 MAALEHT: Eestis alustasid tööd seninägematud lüpsirobotid (MAK meede 1.4.2)
Vilama TÜ vastvalminud laudas töötab kaks nii uudset lüpsirobotit, et neid on isegi maailmas vaid paarkümmend. Robotid on firmalt BouMatic ja eelmisel nädalal hakati lehmi nendega harjutama. “Need on täiesti teist moodi lüpsirobotid,” kinnitab Kose vallas tegutseva Vilama TÜ juht Ain Kruusamägi. “Nisakannud pannakse lehmadele alla tagant, mitte külje pealt.” Loe täismahus artiklt www.maaleht.ee/news/maamajandus/maamajandusuudised/eestis-alustasid-tood-seninagematud-lupsirobotid.d
10.01.2012 KÜLAUUDISED: Viljandimaa esimene robotlaut avati eile Saarepeedi vallas (MAK meede 1.4.2)
Viljandimaal Saarepeedi vallas asuv Parduse talu avas eile, 9. jaanuaril PRIA toetusega esimese robotlauda maakonnas. Maavanem Lembit Kruuse tunnustas pererahvast Heli ja Vladimir Malõhi innovaatilisuse ja julguse eest, sest ajaga ning muutustega kaasas käimine, mis küll ühelt poolt annab kindlusetunde, on teisalt ka ebakindlust tekitav. “Eriline rõõm on avada tootmistalu. Igal juhul on maakonnal ettevõtlikke inimesi väga vaja ning kui meie ettevõtjatel läheb hästi, siis läheb hästi kogu maakon
09.01.2012 SAARTE HÄÄL: Kõljala ühistu noorkari sai Haeskas uue kodu (MAK meede 1.4.2)
Kõljala ühistu ehitas Haes-kas PRIA toetusega maakonna suurima noorloomalauda ja neli uut tranšeetehnoloogial põhinevat silohoidlat. 450 looma mahutavas vabapidamise ja sügavallapanuga laudas on nüüd ühe katuse all koos kogu Kõljala ühistu noorkari, alates kahekuustest vasikatest kuni tiinuse lõppjärgus veisteni. Võrreldes vanade lautadega on noorloomade tingimused uues kodus palju paremad. Laudas valitseb peaaegu täielik vaikus, mis ühistu esimehe Tõnu Posti sõnul näitab, et loomad tunneva

UUDISED

ÄRIPÄEV: Saaremaa lihaveised said 1,5miljonilise lauda. Folia Agro kasvas väikesest tootjast suureks (MAK meede 1.2 ja 1.4.2)

Samal teemal veel:

Uudised