UUDISED

POSTIMEES: Eesti And toob seened linnainimese toidulauale (MAK meede 1.6.1)

Allikas: Postimees, autor Kuldar Kullasepp
23. oktoober 2014. a

2010. aastal tegevust alustanud Eesti And on ettevõte, mis sündis lihtsast ideest – osta inimestelt kokku metsasaadusi ja köögivilju, neid töödelda, pakendada ja siis turustada. Ettevõtte ühe osaniku ja tegevjuhi Otto Schneideri sõnul tuli idee ettevõtte loomiseks siis, kui palgatöö väsitama hakkas ja tekkis soov uusi väljakutseid proovida.

Nagu öeldud, on ettevõtte äriidee lihtne. «Metsasaadusi ostame kokku elanikkonnalt, kes toovad need meie Lõuna-Eestis asuvatesse kokkuostupunktidesse,» ütleb Schneider. Seejärel asuvad tööle ettevõtte Eesti And töötajad, kelle käe all valmivad näiteks kuivatatud või soolatud kukeseened, marineeritud männiriisikad, seentesegu, marineeritud šampinjonid või ka külmutatud mustikad, soola- ja hapukurgid.

Loe artiklit täismahus ajalehe Postimees tasuliselt veebilehelt pluss.postimees.ee/2964063/eesti-and-toob-seened-linnainimese-toidulauale

MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.6.1 Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse 2012.a projekt Harjumaal. Toetuse saaja: EESTI AND OÜ. Toetatav tegevus: Seadmete ostmine ja lao-ja tootmisruumide laiendamine ja rekonstrueerimine. Toetuse suurus: 36 100 eurot.

Allikas: PRIA veebileht (2012.a,taotlusvoor): www.pria.ee/et/toetused/valdkond/toostused/mak_meede_161_2012/

« Tagasi

Samal teemal veel:

Uudised

29.10.2014 ÄRIPÄEV: Kolmandik Läti turust enda leiutatud pakendiga. Majonees ja kondenspiim Ida-Virumaalt (MAK meede 1.6.1)
Hea idee toob kohe raha sisse, leiab Ida-Virumaal majoneesi ja kondenspiima tootmise ning autoremondiga tegeleva perefirma Polven üks omanik Sergei Polujanenkov. Eesti kirdenurgas juhivad väikest Polveni kontserni abikaasad Sergei Polujanenkov ja Larissa Polujanenkova. Polveni toiduainetööstus tegutseb Kohtla-Järvel, autoremonditöökoda Jõhvis. Enam kui kolmveerand firma käibest tuleb majoneesi ja kondenspiima tootmisest. Ettevõte on omanike nägu - enamik ideid tuleb juhtidelt, alustades tootev
09.10.2014 MAALEHT: Vändras avati uus leivatsehh (MAK meede 1.6.1)
Ostjate kiidusõnu pälvinud leibade tootja OÜ Vändra Leib avas uue tootmishoone. Ka nimi on nüüd teine - OÜ Vändra Leiva asemel OÜ Vändra Ökopagar, kuna ökotoodete osakaal on juba 60 protsenti. Vändra Ökopagar on leivatoodete osas tunnustatud mahetootja. Leivatööstus on 20 tegevusaasta jooksul olnud eri nimetustega, aga tegu on järjepidevalt sama Vändra leiva tootmisega. Ise jahvatatakse ka jahu. Pärnumaal on järjest toiduainetööstusi suletud, kuid Vändra Ökopagar leiab üha uusi arenguvõimalusi
04.02.2014 SAARTE HÄÄL: Salmel hakkab peagi tööle õunakrõpsutehas (MAK meede 1.6.1)
Veterinaar- ja toiduamet andis tunnustuse OÜ Kadastiku Õunaaed Salmele rajatud tootmishoonele, kus hakatakse valmistama õunakrõpse ja külmutatud toorõunamahla. Kadastiku Õunaaia tegevjuht Taavi Põld ütles, et umbes 500 m2 põrandapinnaga tootmishoones on õunakrõpsude valmistamise seadmed, sügavkülmik toormahla külmutamiseks, õunte sorteerimisliin ja kolm mahukat külmkambrit õunte säilitamiseks. Taavi Põllu sõnul hakkab uus tootmishoone toodangut andma usutavasti lähima kuu aja jooksul. “Õunakr
25.10.2013 PÕLLUMAJANDUSMINISEERIUM: Seeder: investeeringud toidutööstusesse loovad maale uusi töökohti (MAK meede 1.6)
Eesti lihasektori soov ja suutlikkus investeerida näitab, et tahetakse areneda ja toota suurema lisandväärtusega toodangut, ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder täna Põlvamaal Arke Lihatööstuse uue tootmishoone avamisel. „Eesti toiduainetööstus peab olema pidevas arengus, et jõuda tootmise efektiivsuses Lääne-Euroopaga võrreldavale tasemele. Meie lihatööstuste pudelikael on seni olnud esmatöötlemiseks elusloomade viimine Eestist välja, nii et päris oma tapamajaga uus tootmishoone on
18.10.2013 POSTIMEES: Pagarid ja kokad kolisid kokku (MAK meede 1.6.1)
Hõrk leivalõhn, neelatama panevad koogid ja tordid ning suures katlas podisev pasteet on varem mitmel rendipinnal töötanud Rõngu Pagaris nüüd uues tootmishoones kõik ühe katuse all. Üha rohkem selle firma kaupa jõuab ka Tartusse. Rõngu Pagari pagar Signe Raudberg pani naeratades paksud kindad kätte ja veeretas ahjust välja alusetäie kuuma leiba. «Põrandaleib – uus toode,» tutvustas ta kõrvalruumi jahtuma sõidutatud leivalaari. «Varem ei olnud meil võimsust ja võimalust piisavalt uusi tooteid t
20.09.2013 PÄRNU POSTIMEES: Pärnu-Jaagupi perefirma tuleb turule šokolaadikõrsikutega (MAK meede 1.6.1)
Eesti ainsa kõrsikutootja, Pärnu-Jaagupis tegutseva osaühingu Hellar ja Pojad tehas on teinud läbi põhjaliku uuenduskuuri. Muutused ei tähenda vana hea kõrsiku kadumist – see maitseb endistviisi –, vaid uue toote lisandumist. Peagi jõuavad poodi müügile šokolaadikõrsikud. /../ Nüüd aga investeeris Hellar ja Pojad hoone ja tehnika nüüdisajastamisse ümmarguselt miljon eurot, millest pool pärineb põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) maaelu ettevõtluse edendamise toetusest. Lo
06.09.2013 MEIE MAA: Külmutatud õunamahl varsti tootmises (MAK meede 1.6.1)
Selle kuu jooksul loodab OÜ Kadastiku Õunaaed oma Salmele rajatava tootmis- ja säilitamishoone võtmed ehitajalt kätte saada ja siis kohe ka õunakrõpse ning külmutatud õunamahla tootma hakata. Loe artiklit täismahus ajalehe Meie Maa paberlehest või tasuliselt veebilehelt www.meiemaa.ee/index.php MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.6.1 Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse 2012.a projekt Saaremaal.
05.07.2013 ROHELISE JÕEMAA KOOSTÖÖKOGU: Karjamõisa lihatööstus käivitab Pärnumaal tootmishoone
Karjamõisa lihatööstuse pidulik avamine toimus 5. juulil 2013 ja tootmisliin asub tööle algaval nädalal. OÜ Karjamõisa omanike Enn Kuslap`i ja Toomas Tuisk´i sõnul on tegu igati kaasaegse väiketapamaja ja lihatöötlemisettevõttega Pärnumaal, Are vallas, Suigu külas. Avamisele oli kutsutud terve hulk ettevõtmise toetajaid ning koostööpartnereid, kelle kõnedest jagus ettevõtjaile tunnustust ja tööstiili iseloomustamiseks kasutati korduvalt pöördumist „härrad põhjalikud“ .