EPKK: Konverentsil Aasta Põllumees käsitletakse põllumajandussektori väljakutseid rahvusvahelise kaubandus- ja kliimapoliitika kontekstis |
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pressiteade
28. oktoober 2014. a |
Täna, 28. oktoobril kell 10 algab Tallinnas Riigikogu konverentsisaalis konverents Aasta Põllumees. Konverentsil arutletakse Eesti põllumajanduse jaoks väga olulistel tuleviku teemadel, mis puudutavad kliima- ja keskkonnapoliitika seoseid põllumajandustootmisega ning Eesti toiduainete turustamist potentsiaalsetel uutel turgudel.
Augustis kehtestatud Venemaa impordikeeld Euroopa Liidu toiduainetele sunnib toidutootjaid otsima oma toodangule uusi turge. Euroopa Komisjoni andmetel oli Venemaa EL-i põllumajandus- ja toidutoodetele tähtsuselt teine eksporditurg Ameerika Ühendriikide järel, moodustades 10 protsenti ELi liikmesriikide põllumajandussaaduste ja toidukaupade koguekspordist. Keelu all olevaid kaupu eksporditi mullu EList Venemaale 5,1 miljardi euro väärtuses. Konverentsi esimeses pooles käsitlevad seda teemat põllumajandusminister Ivari Padar ning Veterinaar- ja Toiduaimeti peadirektor Ago Pärtel. Rahvusvahelisest kaubandusest räägib ka Euroopa põllumeeste ja ühistute katusorganisatsiooni Copa-Cogeca peasekretär Pekka Pesonen.
"Üldises kontekstis mõjutab sisseveokeeld küll 4,2 % ELi põllumajandus- ja toidukaupade koguekspordist, kuid impordipiirangul on märksa suurem mõju Balti riikidele ja Soomele," selgitas Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. „Nii riigi kui ettevõtete tasemel tegeletakse aktiivselt uute müügivõimaluste leidmisega keelu alla jäänud toiduainetele, kuid keerulise olukorra leevendamiseks on jätkuvalt vajalikud riigi ja Euroopa Liidu poolt suunatud toetused meie ettevõtetele,“ lisas Sõrmus.
Konverentsi teises pooles analüüsitakse kliima- ja keskkonnapoliitika mõjusid põllumajandussektorile. Üles astuvad Soome Põllumeeste ja Metsaomanike Keskliidu president Juha Marttila, aga ka Eesti keskkonna- ja põllumajandusministeeriumi esindajad.
24. oktoobril leppis Euroopa Ülemkogu kokku Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika raamistikus aastani 2030. Ülemkogu kinnitas ELi siduva eesmärgi vähendada ühenduses 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heiteid 1990. aastaga võrreldes vähemalt 40%, mis eeldab heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvates sektorites heitkoguste vähendamist 43% ja mittekuuluvates sektorites 30% võrreldes 2005. aastaga.
Kuigi põllumajandussektori osas leidsid EL riigijuhid, et kliimaeesmärkide ja toiduga varustamise osas tuleb tagada kooskõla, siis anti ülemkogul selge suund leida võimalused, kuidas ka põllumajandus saaks panustada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse ja sidumisse. „Sellel on väga oluline mõju Eesti põllumajandusele. Eesti põllumajandus- ja toidutootmise jaoks oleks heite vähendamise baastasemeks 2005. aasta seadmine äärmiselt problemaatiline, sest meie põllumajandussektor on pärast väga keerulist üleminekufaasi täna kasvu ja arengufaasis. See tähendab paratamatult kasvuhoonegaaside heite suurenemist,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
„Oleme juba alates 1990. aastast väga suures mahus kasvu¬hoone¬gaaside heiteid vähendanud. Leiame, et kliimapoliitika kujundamisel tuleb arvestada liikmes¬riikide põllumajandussektorite eripäradega ning Eesti majandusarengut mittearvestavad ajaloolised referentsid ei tohi takistada meie maa- ja loodusressursi optimaalset kasutamist,“ lisas Sõrmus.
Ülemkogu otsuse kohaselt töötatakse poliitika selle kohta, kuidas lisada 2030. aasta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise raamistikku maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus, igal juhul enne 2020. aastat.
Ülemkogu leppis siduva eesmärgina ühtlasi kokku, et 2030. aastal moodustab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia vähemalt 27% ELis tarbitavast energiast. ELi tasandil seati soovituslik eesmärk parandada 2030. aastaks energiatõhusust vähemalt 27% võrreldes prognoositud tulevase energiatarbimisega. „Kindlasti peavad kliima- ja energiapoliitika eesmärkidega käsikäes käima tõhusad meetmed põllumajandus- ja toidusektori efektiivsust ja keskkonnasõbralikkust suurendavate investeeringute soodustamiseks ja bioenergeetika arendamiseks,“ rõhutas Sõrmus.
Konverentsi lõpus kuulutatakse välja konkursi Aasta Põllumees 2014 võitja, kellele EV president Toomas Hendrik Ilves annab üle Külvaja kuju. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles