MAAELUVÕRGUSTIK: LEADER rahvusvahelised koostööprojektid - vormilt rahvusvahelised, sisult kohalikud |
||||||||||||||||||
Allikas: Kersti Aro, Eesti Maaülikool ja Ave Bremse, maaeluvõrgustiku büroo 6. jaanuar 2015. a |
||||||||||||||||||
Kui eelmisel korral käsitlesime temaatilistes töörühmades arutatut, siis nüüd anname ülevaate infopäeval tutvustatud viiest LEADER koostööprojektist. Tutvustatud LEADER rahvusvahelised koostööprojektid viidi ellu perioodil 2012−2014. Ettekannete valik sai tehtud nende projektide hulgast, mis viidi läbi programmperioodi lõpul ning said seega vähem tutvustust ja kajastust. Kohalik ressurss energeetikas ja ehituses
Projekti tutvustas Triin Lääne Tartumaa Arendusseltsist. Rahvusvahelise projekti eesmärk oli uurida looduslike materjalide (põhk, pilliroog jt) kasutamist energeetilistel ja ehituslikel eesmärkidel. Projekti partneriteks olid kohalikud tegevusgrupid Soomest ja Saksamaalt, Eestist osalesid Tartumaa Arendusselts ja Võrtsjärve Ühendus.
Projekti väljunditeks olid neli soojusmajanduse kava ja uuringute aruanded. Teaduslik partner Eestis oli TTÜ Tartu Kolledž, kelle abiga viidi läbi uuringuid, mida varem sellisel kujul ei ole tehtud. Kui olla kriitiline, siis oleks võinud olla rohkem sisulist koostööd partnerite vahel. Külastati küll üksteise objekte ja seminare, kuid puudusid sidusad ühistegevused, mis oleks koostööpartnereid ühendanud. Paljude partneritega oli ka üksjagu bürokraatiat.
Puidu erinevad võimalused Projekti tutvustas Inga Kalvist Valgamaa Partnerluskogust. Kolme riigi - Soome, Leedu ja Eesti - LEADER tegevusgruppide osalusel toimunud projekti teema oli puutöö kunst ja -meistrid. Eesti poolt osales projektis Valgamaa Partnerluskogu.
Projekti edu taga oli projekti ettevalmistamisse kaasatud sihtgrupp, puutöömeistrite ja puukujurite aktiivsus, nende olemasolev võrgustik ning projekti tegevuste suunatus nii asjaarmastajatele kui ka professionaalidele. Projekti üldine väljund ja tulemus oli käsitöömeistrite võrgustumine ja selle arendamine. Tõrva puufestivalil toimusid mitmed õpitoad ja puukujurite võistlused, mille tulemusel valminud puukujud paigutati Tõrva linnaruumi. Projektist saadud kogemus õpetas, et loovate inimeste kaasamine projekti toob kaasa mõnevõrra rohkem ajakulu just projekti ettevalmistamisfaasis ning rahvusvaheliste koostööprojektide puhul peab arvestama partnerite sotisaal-kultuuriliste eripäradega.
Messilt-messile Projekti tutvustas Silva Anspal Järva Arengu Partneritest. Kolme riigi - Austria, Soome ja Eesti - rahvusvaheline koostööprojekt oli suunatud ettevõtjatele, kes on huvitatud oma toodete või teenuste müümisest ka välisturul. Eestipoolne partner oli LEADER tegevusgrupp Järva Arengu Partnerid. Projekti periood oli 2013-2014.
Projekti peamine õppetund oli eelkõige see, et tuleb olla paindlik ja ootamatusteks valmis. Peab arvestama välispartnerite kultuuriliste omapäradega, asjaajamiseks tuleb varuda aega ja kannatust. Peab oskama mõningaid tegevusi ka partneritele delegeerida. Üldiselt võib siiski projekti kordaläinuks pidada, sest osalenud väikeettevõtjad said hea kogemuse. Tekkis küsimus, kas meie ettevõtjad on võimelised täitma välismaalt tulevaid tellimusi. Kogemusteta väikeettevõtjal on sageli välistellimuste ees hirm. Sellepärast ongi messidel käimine just koos nii oluline. Siinkohal saab abi Järva Arengu Partneritelt, kes koostasid ka kontaktandmebaasi ning on valmis oma piirkonna ettevõtjaid tegevuste planeerimisel juhendama. Uuel perioodil planeeritakse veel sarnaseid tegevusi.
WOLF: Metsloomad ja talupidajad (WildLife and Farmers) Projekti tutvustas Ülle Leesmaa Lõuna-Järvamaa Koostöökogust. Projekti WOLF puhul on tegu väga mahuka rahvusvahelise koostööprojektiga, mis on saanud kajastust Euroopas laiemaltki. Koostööpartnerite hulgas on 11 Hispaania LEADER tegevusgruppi, lisaks veel partnerid Portugalist, Rumeeniast ja Eestist - Lõuna-Järvamaa Koostöökogu. Juhtpartner on Hispaania tegevusgrupp Adri Valladolid Norte.
Projekti tulemusteks on Järvamaast valminud loodusturismialase dokumentaalfilmi levitamine spetsiaalses Hispaania loodushuviliste telekanalis. Oluline siinjuures on see, et filmi käis tegemas Hispaania võttegrupp, sest just nemad näevad paremini seda, mis nende vaatajatele huvi pakub. Projekti õppetundideks olid välispartneri teistsuguste kultuuriliste eripäradega arvestamine (eelkõige ajakasutus), palju oli tõlkimist, vaja läks kuhjaga kannatlikkust ja konkreetsust ning selgus, et projekti koostamine on pikaajaline protsess. Samas saab projektist kasu terve Eesti, sest Hispaania loodushuvilised kui potentsiaalsed turistid, saavad hea ülevaate meie loodusväärtustest.
Rahvusvaheline jahindusprojekt 2012−2013 Projekti tutvustus Kaire Sardis Jõgevamaa Koostöökojast. Eesti ja Rootsi osalusel elluviidud rahvusvaheline jahindusprojekt sai alguse kohalike jahimeeste huvist jagada kahe riigi jahinduskogemusi.
Projekti tulemused olid informatsioon kahe riigi seadustest ja tavadest, metssigade populatsiooni ohjamise mudeli loomine, ettepanekud jahikoerte treenimiseks ning suuremad teadmised ulukiliha esmatöötlemisest. Ühisprojektina on plaanis teha temaatiline noortelaager ning luua Avinurme Gümnaasiumi astmesse või Luua Metsanduskooli jahinduse õppekava. Projektist õpiti ka paindlikkust ajagraafiku ja tegevuste suhtes. Projekti tegijad soovitavad projekti ülesannete jaotuse võimalikult varakult ära planeerida, defineerida osalejate vastutusvaldkonnad, tegevuste elluviimisel varuda piisavalt aega (ettearvamatud probleemid või toimingud) ning kasutada spetsiifiliste teemade puhul jahindusterminoloogiat tundvat tõlki.
Eesti Maaülikooli esindajate hinnangud projektinäidete kohta: Eesti Maaülikool oli perioodil 2007-2013 maaelu arengukava püsihindaja, kelle ülesandeks on meetmete ja projektide mõju analüüsimine. Peamiselt töötatakse PRIA andmebaasidega, mis loomulikult ei asenda elavat emotsiooni, mis projektis osalejate kogemusi kuulates tekib. Kokkuvõtteks tõdesid EMÜ infopäeval osalenud analüütikud, et esitatud projektinäited olid väga põnevad ja sisukad. Projektis osalejate vahetu kuulamine annab projektist hoopis elavama pildi. Projektinäidete puhul toodi väga hästi välja projekti eesmärgid, sihtrühmad, tegevused, kuid et koostööprojektid on üks osa piirkondade strateegiast, oleks oodanud piirkonnapõhiste probleemide kirjeldust, mida antud projekt lahendada aitas. Lisaks oleks oodanud suuremat sidusust projekti ja piirkonna strateegiliste eesmärkide vahel. Positiivne on see, et kõikide esitatud projektide lõppemisel tekkisid projekti läbiviijatel uued projektiideed või soov tulevikus projekti edasi arendada.
|