Põllumajandustootjad, kes ise oma toodangut väärindavad ja lõpptarbijale mõeldud tooteid toodavad, piirduvad turunduses enamasti laatade ja messidega ning avastavad ka agroturismi võimalusi.
Nopri Talumeierei juht Tiit Niilo ütleb, et otseses mõttes ei ole neil tõsist ja rahamahukat turundustegevust kunagi toimunud. Seda ei saa nad endale ka praegu lubada, ehkki vajadus selle järele on tõsisem kui kunagi varem.
Vajaduseks annab põhjuse Vene kriis, mis võttis tootjatelt kolmandiku oodatud müügitulust. „Kui on võimalik mugavalt, ilma täiendava töö ja investeeringuteta ära elada, siis inimene seda ka teeb, kuid nüüd ei ole see enam võimalik,“ möönis Niilo.
Nopri talumeierei on üle 20 aasta stabiilselt ja jamadeta toimetanud. Niilo sõnul on kõik see, mis nende aastate jooksul klientide mällu kogunenud, sõltunud suurel määral kliendist endast, mitte niivõrd Nopri talu sihiteadlikust ja suunatud rahamahukast turundusest.
Nopri talumeierei toodangu tutvustamist alustati otseturundusüritustel käimisega – osaleti messidel, laatadel, tehti tootetutvustusi ja degusteerimisi, löödi kaasa kohaliku toidu üritustel. „Tol ajal polnud nii palju erinevaid võimalusi kui täna, vahetu suhtlemine oli kõige selgem, arusaadavam ja viljakam turundusviis,“ meenutas Niilo. Üritused andsid tagasisidet toodete kohta ja infot kliendi käitumise, tema vajaduste ja ootuste kohta.
Maitsmine on üks võimalus toidutooteid tutvustada, kuid veelgi olulisem on informatsioon. Väikeste tootmismahtude juures ei ole võimalik ega vajalik investeerida paljudesse turunduskanalitesse. Abi on juba sellest, kui kasutada ühte kanalit hästi. „Internet ja sotsiaalmeedia on meile jõukohased ja rahakotisõbralikud,“ ütles Niilo, kelle sõnul aitas Facebooki kampaania väga tõhusalt kaasa nende tänavusele jõulumüügile.
Agroturism on samuti üks võimalus suurendada usaldust toodetava toidu suhtes. Nopri meierei uksed on huvilistele avatud olnud juba kümmekond aastat. Seda võimalust kasutab aastas umbkaudu 100 turismigruppi. Kohapeal on külastajatele avatud oma talupoeke, kuid mingit reklaami nendele tehtud ei ole.
Individuaaltegevuste kõrval leiavad tootjad turundusvõimalusi ühendustes
Tiit Niilo peab oluliseks ühistegevust, mille tulemusel sai Tartu Lõunakeskuses 2010. aastal avatud Lõuna-Eesti talutoodete ühine müügipunkt. MTÜ Maitsev-Lõuna Eesti, mis seda müügipunkti peab, on tegelenud ka turundusega. Sellesama talutoodete ühisturunduse viimane saavutus on tulundusühistu Taluturg, mis siis jätkab MTÜ alustatud tegevust.
Kommentaar
Klammer: Tööstust suureks ei plaani ajada
Konkurssidel auhindade ja tunnustuse võitmine on samuti hea võimalus oma toodetele tähelepanu tõmmata. Kulina Mõisa OÜ lihatööstus on vaid loetud kuud lihatootmisega tegelenud, kuid saanud juba EPKK Tunnustatud Eesti Maitse pääsukesemärgi oma Ukraina vorstile. Paraku pole seda vorsti kusagilt mujalt saada, kui ettevõtte oma poest Viru-Jaagupis.
Kulina Mõisa OÜ juhi Indrek Klammeri sõnul ei ole neil plaanis oma tooteid esialgu mujal müüma hakata. „Me ei plaani ajada tootmist suureks, lihatööstus on meile abitootmine teiste tootmiste kõrval,“ ütles Klammer. „Algajad lihatööstused teevad asju ausalt ja hoolega, aga kui sellega välja ei tule, siis hakkavad vaatama, kuidas saaks odavamalt. Meile ei ole seda vaja.“
Seega eelistatakse parem defitsiitse kauba mainet kui üleriigilist tuntust ja levi. Kvaliteedimärk on tootjal küll käes, kuid paraku mitte vorstil, sest oma etiketti, millele see kinnitada, vorstil veel ei ole. Kvaliteedimärgid kehtivad aga vaid väljaandmise aastale järgneva aasta lõpuni.
Pak: Turundus oleneb tootest
Kadarbiku köögiviljatalu juht Veiko Pak ütleb, et turundus oleneb tootest ja jõupõhiseid tooteid ei ole üldse vaja turundada. Kadarbiku toodangust suur osa ongi n-ö jõupõhised tooted. „Kui sa kasvatad kapsast, siis mis sa tast ikka turundad, peaasi, et ta oleks poes saad,“ märkis Pak.
Turundust on vaja keerukamatele toodetele, mida on vaja tarbijale lahti seletada. Kadarbiku talu 2006. aastal turule toodud smuutidel läks selles mõttes hästi – need müüsid ka ilma turunduseta. „Me olime aasta varem toonud turule porgandimahla, mille turg kiiresti omaks võttis. Konkurentsi ei olnud ja smuutid sattusid õnnelikule ajale,“ meenutas Pak. „Ega selliseid õnnestumisi väga tihti ei juhtu ja täna on turul juba konkurents tekkinud.“
Kadarbiku talu reklaamib oma tooteid aeg-ajalt meedias, kuid Paki sõnul ei ole see plaanitud ja sõltub võimalustest. „Ega me Põltsamaa Felixiga võistlema ei hakka,“ märkis ta.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles