Maaelu arengukava 2014-2020 uus meede - innovatsiooniklaster |
||
Allikas: Maaeluvõrgustik, Konstantin Mihhejev 13. mrts 2015. a |
||
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 35 „Koostöö" alusel rakendatakse Eestis lisaks uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise alameetmele ning lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude arendamine alameetmele ka innovatsiooniklastri alameedet. Klastri alameede on uus meede ja Põllumajandusministeerium on pikalt seda planeerinud ja kavandanud.
Võrreldes Eesti maaelu arengukava 2014-2020 koostöömeetme uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise alameetmega (alameede 16.2) on innovatsiooniklastri alameetme tegevused laiapõhjalisemad ja kaasatud on rohkemal arvul partnereid. Toetuse lõppkasusaajad on eelkõige klastri liikmed, kuid samuti ka klastri tegevusvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad ja kaudselt ka laiem avalikus. Innovatsiooniklastri (alameede 16.1) toetuse saaja on mittetulundusühing, mida on võimalik moodustada kahel erineval viisil. Täiesti uus MTÜ, mis ongi moodustatud klastri toimimiseks või klasteri tegevusi saab korraldada ka olemasolev MTÜ kaudu, kuid MTÜ ja selle partnerite vahel sõlmitakse vastav leping. Innovatsiooniklastri põhituumik on põllumajanduse ja toidusektoris tegelevad tootjad või töötlejad, kes töötavad välja oma eesmärkide täitmiseks kuni 4 aastase tegevuskava. Igal klastri liikmel on oma konkreetsed ülesanded või siis ta annab lisandväärtuse seoses konkreetsete tegevusega. Klastri liikmete kohustused ja tingimused peab välja tooma klastri tegevuskavas või klastri liikmete vahel sõlmitud lepingus (konsortsiumleping). Klastri liikmete arv peab olema vähemalt 10. Innovatsioon peab olema uudne vähemalt vastava tegevusvaldkonna tasandil Eestis. Innovatsiooniklastri tegevuskava peab arvesse võtma innovatiivsete lahenduste reaalset rakendamist. Tegevuskava puhul on oluline tegevuste kirjeldus (innovatsiooni kirjeldus) ja tööülesannete jaotus. Tegevuskavas tuleb arvestada tegevusvaldkonna vajadusi ja potentsiaali. Tegevuskavas tuleb ära näidata, kuidas tulemusi levitatakse nii Euroopa Liidu tasandil (näiteks EIP-AGRI teeninduspunkti kaudu) kui ka Eesti riigi tasandil. Klastri üheks ülesandeks on ka läbipaistva otsustusprotsessi loomine. Klastri tegevuste abikõlblikud kulud jaotuvad suures plaanis kaheks: klastri üldkulud (kuni 200 000 eurot klastri kohta) ja innovatsiooni tegevuskulud (kuni 600 000 eurot klastri kohta). Klastri nelja-aasta maksimaalne eelarve on 800 000 eurot. Finantsadministratsiooni eest vastutava organisatsiooni kulu ei tohi ületada 2% kogu kuludest. Klastri puhul on abikõlblikud ka mittetootlikud investeeringud. Innovatsiooni tegevustega seotud kulude osas kavatseb Põllumajandusministeerium rakendada kulude hüvitamise põhimõtet kindlasummalise maksena. Sellise makse üheks tingimuseks on, et toetuse summa ühe konkreetse tegevuse kohta ei saa olla suurem kui 100 000 eurot. Klastri tegevuste toetuse määr on 100% Innovatsiooniklastri alameetme eelarve kokku on 8,4 miljonit eurot kogu MAK perioodi kohta. 2015. aasta eelarve on 4 miljonit eurot. Klastrite taotlusi hakkab hindama hindamiskomisjon, mis on ühine alameetmega 16.2. Taotlusvoor on esialgsete plaanide kohaselt kavandatud selle aasta juuli kuusse, selle järgneb tegevuskavade hindamine. Taotluste juures hinnatakse:
Innovatsiooniklastri alameetme ettekanne (18.02.2015 seminaril) Peale 18. veebruaril toimunud teadmussiirde ja innovatsiooni seminari koguti potentsiaalsete klastri esindajate info, nende tulemustega saate tutvuda SIIT Innovatsiooniklastri alameetme rakendamise esialgne ajakava on järgmine:
|