Aasta alguses valmis Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse kava 2015–2020, mis seab eesmärgiks kodumaise toidu suurema tuntuse ja toidukultuuri arendamise. Juba tänavu sügisel toimub esimest korda Eesti toidu kuu.
Kui pead mõnd külastatud riiki iseloomustama, siis ühe esimese asjana mainid ikka toitu ja sellega seonduvaid tavasid. Rahvuslik toidukultuur on lihtsalt sedavõrd oluline ja väljenduslik, selles peegelduvad nii maa ajalugu, looduslikud olud kui ka kultuur laiemalt. Rikas toidukultuur teeb lihtsamaks toidu turustamise nii kodu- kui välispublikule. Olgu mõne tuntud näitena toodud kas või Prantsuse, Itaalia, Skandinaavia, Jaapani või Hiina rahvusköögid.
Eesti toidu tutvustamise sihid paika
Eesti toidu paremaks esiletoomiseks ja tutvustamiseks on nii kodus kui ka piiri taga selge vajadus – toidukultuur võib muu hulgas olla uhkuse küsimus, kuid päris kindlasti on see majandusküsimus. Konkurents toiduturul on üle maailma tihe, seepärast peame suutma eristuda ja luua Eesti toidust mõistetava kvaliteedimärgi.
Aasta alguses valmiski põllumajandustootjate, toidutööstuste, kokkade, kaubanduse esindajate ja riigiametite koostöös Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse kava aastateks 2015 –2020. Ligi aasta toimunud arutelude ja vaidluste tulemuseks on kuue aasta peale kokku lepitud suunad ning tegevused.
Sise- ja välisturud luubi all
Arvestades, et väga mitmed Eesti põllumajanduse ja toidutootmise harud on suunatud ekspordile, peab seda silmas ka müügiedenduse kava. Laiemas plaanis tegeleme sise- ja välisturuga ning eraldi noorte sihtgrupiga.
Siseturu puhul on oluline saada kogu meie toidusektor tegutsema Eesti toidu maine- ning toidukultuuri kujundajana. See ühistegevus väljendub kas või tänavu septembris toimuvas esimeses Eesti toidu kuus, mis koosneb hulgast kohalikku toitu tutvustavatest sündmustest. Septembrist võiks kujuneda heas mõttes suur Eesti toidu pidu, millest igal Eesti inimesel ja ka meie külalistel on võimalik osa saada mitmesuguseid Eesti toidule pühendatud üritusi (toidufestivale, töötubasid, laatasid jmt) külastades, kohvikutes-restoranides Eesti menüüd maitstes ning sealt inspireerituna ka ise rohkem Eesti toitu valmistades ja uusi retsepte ja tooteid proovides.
Kohalikku toitu aitab tarbijale lähemale tuua ka tänavu esimest korda toimuv avatud talude päev. 19. juulil kutsub üle Eesti endale külla üle sadakonna talu ja põllumajandustootmise (vt ka www.avatudtalud.ee). Loodame, et ettevõtmine on esimeseks sammuks, mis aitab tarbijal leida vahepeal kadunud otseteed põllumeheni.
Venemaa poolt Euroopa Liidu toidukaupadele kehtestatud sanktsioonide tõttu on põletavaks teemaks välisturud, millele suuname juba tänavu mitmeid tegevusi. Püüame ka Eesti toiduga olla rohkem kohal lähiturgude märgilistel messidel ja kultuuriüritustel, kus Eesti on esindatud. Samuti alustame kontakt- ja tutvustusüritustega meie potentsiaalsetel välisturgudel. See kõik võtab kindlasti aega, kuid vajab süsteemset tegutsemist.
Eesti toidu väljak julgustas
Eesti toit ei tõuse muidugi iseenesest fookusesse, see vajab tõsist püüet nii ettevõtjatelt kui ka riigilt. Eesti toidu müügiedenduskava on päris ambitsioonikas, kuid aeg on kinnitanud, et toidusektor tuleb sellega kaasa.
Hea tõestus on eelmise aasta suvel toimunud pilootprojekt, kui koostöös toidusektori organisatsioonide ja ettevõtetega tegime esmakordselt laulupidude ajaloos laulupeole Eesti toidu väljaku. Väga edukas osalemine üldlaulupeol “Aja puudutus. Puudutuse aeg” andis tugeva tunde, et oleme valmis senisest jõulisemalt Eesti toidu eest seisma.
Mida meist igaüks saab Eesti toidu heaks ära teha? Muidugi kohalikku toitu eelistada, seda oma külalistele pakkuda, selle üle uhkust tunda. Eesti toit on loomulik, maitsev, looduslähedane, traditsiooniline, uuenduslik, igal aastaajal on meie köögis oma aktsendid. Nii et on, mille üle uhkust tunda. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles