Culinary Heritage on kaubamärk, mida saavad taotleda tootjad ja söögimajad, kus toidutootmine põhineb traditsioonilisel pärandil ja kasutatakse piirkondlikku toitu.
Taustaks
Niclas ise esindab nelja Rootsi omavalitsuse moodustatud ühendust, kes lõid Culinary Heritage kaubamärgi 1995.a. Koostöövõrgustik loodi Kagu-Rootsi ja Taani Bornholmi saare vahel, sest poliitikud leidsid, et kalandussektor ja toidutootjad olid raskustes. Praeguseks töötatakse 12 riigi 33 piirkonnas: Valgevene, Horvaatia, Taani, Saksamaa, Läti, Leedu, Norra, Poola, Šotimaa, Rootsi, Türgi ja Ukraina. Igal pool on lähenemine: toit kui piirkonna arendaja. 2015-2016 loodetakse võrgustikku saada ka Prantsusmaa, Soome, Eesti ja Island.
Valem: A5+C
Märgi saamiseks tuleb luua regionaalne edulugu, mille valem on: A5+C.
Kõik need A-d peavad olema alltoodud järjekorras:
- A – ligipääsetavus (accessibility): meil peab olema võimalus sellesse piirkonda tulla
- A – majutus (accommodation): ei ole vahet, mis tasemel see majutus on (viie-tärni hotellist telgini)
- A – tegevused (activities): sport, kultuur jne, et inimesed jääksid piirkonda kauemaks
- A – lisandväärtus (added value): kui inimene tuleb ning meil on võimalus anda neile midagi rohkemat, kui nad ootasid (toit, hea teenidus jne), siis see tagab selle, et nad ehk tulevad tagasi või teevad sellele piirkonnale reklaami sotsiaalmeedias või räägivad sõprade jne.
- A – Reklaam (advertising) ja turundus: sellega ei saa alustada enne, kui eelmised A-d on olemas ja töötavad.
C - Koostöö (cooperation and networking): kõige olulisem punkt, sest muidu ei hakka see kõik tööle.
Fookuses on toit
Fookuses on puhkusel viibivad kliendid. Puhkuselt naasvatelt inimestelt küsitakse pea alati kaks küsimust:
- Milline oli ilm?
- Milline oli toit?
Kui ilma me mõjutada ei saa, siis toiduga seonduvalt saame väga palju ära teha! Ning alati küsitakse, milline on sellele piirkonnale omane söök? Järgmine küsimus on, kust seda leida? Sellele küsimusele on lihtne vastus – tuleb leida Culinary Heritage kaubamärk!
Culinary Heritage kaubamärk põhineb kahel sambal: kulinaarsed traditsioonid ja kohalik toit. Näiteks Rootsis on isegi kuningas ühe Culinary Heritage märgisega kohviku omanik.
Näiteid Rootsist, mis on kulinaarne traditsioon? Esiteks - selle üle tuleb olla uhke! Rootsis on surströmming (haisukala), mille üle ollakse väga uhked! Samuti on Rootsis vähipidustused, kus pannakse tobedad riide selga ning süüakse vähki ja juuakse kohalikku alkoholi. Ka alkohol on kohaliku toidu üks osa. Samuti on madalhooajal populaarne angerjapidu. Selliseid asju leiab ainult Rootsist ning kindlasti leiab ka Eestist taolisi traditsioone, mida kusagil mujal ei ole.
Tuleb leida oma piirkondlik eripära! Sageli ei näe me lähedalt nö suurt pilti ning selleks on mõnikord vaja kõrvaltvaataja pilku.
Turundus ja reklaam
Kuidas Culinary Heritage turunduse ja reklaamiga töötab:
- Sotsiaalmeedia
- Televisioon
- Võistlustel osalemine – nt Poolas on see kaubamärk väga populaarne
- Töötav veebileht, mida külastab 150-160 tuhat külastajat kuus
- Trükised – on küll langev trend, kuid selle on siiski oma koht a igal piirkonnal on oma reklaamtrükis
- Üritustel ja laatadel osalemine
- Koostöö Läänemere toiduteega
Ettevõtja valik
Culinary Heritage kaubamärk on viimased 16 aastat ise ennast ära majandanud osaledes erinevates projektides, lisaks maksavad regioonid väikest liikmemaksu.
Uus lähenemine regioonide liitmiseks Culinary Heritage kaubamärgiga: Kui näeme, et mingil piirkonnal on potentsiaal, siis pöördume nende poole koostöö ettepanekuga ning toiduteema seotakse turismiga. Me ei konkureeri ühegi teise võrgustikuga, vaid ettevõtjal endal tuleb selgeks teha, millise võrgustikuga ta liituda soovib.
Kohaliku toidu teema, millest hakkasime aastaid tagasi rääkima, on praeguseks muutunud väga populaarseks. Kui olen Eestis tahan süüa eesti toitu, kui olen Rootsis, siis rootsi toitu jne.
Kes saavad olla kaubamärgi liikmed? Toidutootjad, talupoed, restoranid, töötlejad. Nad peavad olema juriidilised isikud.
Maksumus: Alates 2016.aastast 90 eurot aastas, et olla selle märgi kasutaja. Oleme selle hinna võimalikult madalale toonud, et meil oleks liikmeid võimalikult palju! Varasemalt sai seda taotleda piirkondlik organisatsioon, kes maksis märgi kasutamise litsents eest (2000 eurot aastas). Soovime Eestis alustada kõigi 15 regiooniga korraga st soovime näha kogu piirkonda kaetuna – oluline on liitunud ettevõtete hulk, et see märk siin tööle hakkas. Igas piirkonnas on grupp, kes vaatab üle, kas ettevõte on seda märki väärt. Eestis saab selleks nö vahekohtunikuks arvatavasti MTÜ Eesti Maaturism.
|
Niclas Fjellstrom on Rootsi kontaktiks Läänemere toidutee väljatöötamisel ning osales Eesti EDEN (tunnustatud turismisihtkohad) žüriis.
|
 |
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles