MAAELUVÕRGUSTIK: Näitus "Maaturismi edulood" rändamiseks valmis

Allikas: Ave Bremse, Maaeluvõrgustik 14. detsember 2015. a

Maaelu arengukava 2007-2013 raames toetust saanud maaturismi projektide ränd-näituse "Maaturismi edulood" avamine, esmatutvustus ja eriauhindade saajate tunnustamine toimus 18. novembril Koplimadise turismitalus. Alates 14. detsembrist saab näitusega tutvuda Tallinna Keskraamatukogu (Estonia pst 8) teenindussaalis. Aastaring ühe näituse ettevalmistamiseks on täis. Täpselt aasta tagasi sai maaeluvõrgustiku koostöökoja kohtumisel kokku lepitud, et järgmise näituse teema saab olema "Maaturismi edulood" ja koostööpartneriks selle koostamisel MTÜ Eesti Maaturism. Et maaeluvõrgustiku eesmärk on esile tõsta neid näiteid, kus on kasutatud Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetmete kaasabi, siis võetigi projektide esindajatega ühendust ja tehti ettepanek näitusele kandideerida. Ettevõtmise tulemusena saab kindlat väita, et Eestis on rõõmustavalt palju huvitavaid maaturismi teenuseid ja tooteid - kaugelt rohkem, kui näitusestendidele jõudis. „Maaturism on Eestis suur edulugu,“ ütles põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti lindi läbilõikamisel. „See on sektor, mis väärib esiletõstmist sest selle tegevused hõlmavad nii põllumajandust, kohalikku toitu kui ka meie kaunist loodust ja kultuuripärandit.“ Tunnustavaid sõnu jätkus avamisel ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esimehel Hanno Tombergil, kes tunnustas maaturismi eestvedajaid ja lubas, et EAS on valmis olema maaturismile toeks nii nõustamise kui koolitustega.  Maaturismil on Eestis palju kliente, seega tuleb leida see teenus, mida Eesti turistid oskavad hinnata.    Maaturismi arendusse andsid tunnustava panuse mitmed asutused ja organisatsioonid, kes andsid välja oma ERIAUHINNAD järgmistele maaturismi projektidele: Maaeluministeeriumi eriauhind - Hellenurme veskimuuseumi leivakojale (MTÜ Hellenurme Veskimuuseum, Valgamaa) ajaloolist väärtust omava veski temaatiliseks külastusobjektiks ning aktiivseks kogukonna kooskäimiskohaks muutmise eest. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti eeskujuliku kliendi eriauhind - samuti Hellenurme Veskimuuseumi leivakojale (MTÜ Hellenurme Veskimuuseum, Valgamaa) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse eriauhind - Jõuluvana Korstna talule (OÜ Kõpu Talu, Pärnumaa) uuendusliku tootearenduse eest. Euroopa Maaelu Arengu Võrgustiku Kontaktpunkti piirkondliku eksperdi  eriauhind - „Elu kahe maailma piiril“ (MTÜ Tartumaa Arendusselts, Tartumaa) eriti laiaulatusliku eduka koostöö eest. Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo eriauhind - Kilplaste Kojale (Kilplane OÜ, Järvamaalt) kogukonna, huumori ja turismi eduka sidumise eest. Eesti Põllumajandus Kaubanduskoja (EPKK) eriauhind - Sibulateele (MTÜ Sibulatee, Tartumaa) Peipsiäärse piirkonna põllumajanduse ja toidutootmise traditsioonide väärtustamise eest, sidudes need piirkonnas turismi arendamise ja turundamisega. Eesti Maaomavalitsuste Liidu eriauhind - projektile „Järuska sild“ (MTÜ Tuletorn, Ida-Virumaa) kogukonna õhinapõhise koostöö tulemusena valminud piirkonna tõmbenumbri eest. Eesti Erametsaliidu eriauhind - Puhta vee teemapargile (Metsamõisa Arendus OÜ, Lääne-Virumaa/ Järvamaa) erametsanduse propageerimise eest. Eesti LEADER Liidu eriauhind - Setomaa kohabrändi ja giidide koolituse projektile (MTÜ Setomaa Turism, Lõuna-Eesti) Setomaa piirkonna väärtuste tutvustamise eest LEADER projektide abil. Eesti Külaliikumise Kodukant eriauhind - Energia talu ravimtaimekeskusele (OÜ Elujõud, Viljandimaa) energilise ja jätkusuutliku tegevuse eest Eesti looduse-ja rahvakultuuri pärandi säilitamisel ja edasikandmisel. Põllumajandusuuringute Keskuse eriauhind - Andre talu meiereile (Andre talu, Tartumaa) Piima väärindamise edendamise eest. Näitus koosneb... Näitus koosneb 11 erinevast temaatilisest stendist: elujõud loodusest, aktiivne puhkus, pereturism, elamusturism, kultuuriturism, märka inimest, piirkonna turundus, piirkonna vaatamisväärsus, traditsioonide väärtustamine, uued teadmised ja uuenduslik. Rändnäitus on kahes erinevas formaadis: ülestõmmatavad roll-up stendid ja erikujulised kahepoolsed stendid. Näitus koosneb üheteistkümnest temaatilisest stendist. Kaheteistkümnes stend kajastab erinevate maaelu arengukavade maaturismi toetuste meetmete infot.  Aktiivne puhkus: UusKalda Spordi- ja Puhkeküla (Läänemaa), Valma seikluspark (Viljandimaa) ja Vesijalgrattad „Hydrobike“ (Raplamaa); Elujõud loodusest: Vaino turismitalu (Tartumaa), Puhta vee teemapark (Lääne-Virumaa/Järvamaa) ja Energia talu ravimikeskus (Viljandimaa); Elamusturism: Hõljukipark (Võrumaa), Jaago talu käsitööküün (Tartumaa) ja Vene talu (Pärnumaa); Kultuuriturism: Ajaveski kunsti- ja käsitöökeskus (Harjumaa), Pillimeister August Teppo lõõtsamuuseum (Võrumaa) ja Pullitalliteater (Lääne-Virumaa); Märka inimest: Abja päevakeskus (Viljandimaa), Oxforell Puhkekeskus (Harjumaa) ja Klaara-Manni puhke- ja seminarikompleks (Pärnumaa); Pereturism: Vudila mängumaa (Jõgevamaa), Kilplaste Koda (Järvamaa) ja Cantervilla Lossi mängumaa (Põlvamaa); Piirkonna turundus: Elu kahe maailma piiril (Lõuna-Eesti), Sibulatee (Tartumaa) ja Setomaa kohabränd ja giidide koolitus (Põlvamaa); Piirkonna vaatamisväärsus: Vastseliina piiskopilinnus (Võrumaa), Järuska sild (Ida-Virumaa) ja Naissaare Püha Maarja kabel (Harjumaa); Traditsioonide väärtustamine: Orjaku sadama puhkeala ja külakeskus (Hiiumaa) ja Männiku metsatalu (Viljandimaa); Uued teadmised: Andre talu meierei (Tartumaa), Hellenurme veskimuuseumi leivakoda (Valgamaa) ja Saaremaa sõjavara muuseum (Saaremaa); Uuenduslik: Jõuluvana Korstna talu (Pärnumaa), Motovilla (Ida-Virumaa) 12. stend kajastab maaelu arengukavade maaturismi meetmete toetuste infot. RAHVA LEMMIKU valimised Rahva lemmiku valimine toimus veebipõhiselt, kus näitusele valitud projektide hulgast said oma lemmiku valida kõik huvilised. Rahva lemmiku valimisel osales kokku 264 arvamuse andjat. I KOHT ja MTÜ Eesti Maaturismi eriauhind auhind läks projektile Pillimeister August Teppo lõõtsamuuseum, mille teostajaks on MTÜ A.Teppo Lõõtsatalu Võrumaalt, kelle poolt anti 25% häältest. II KOHT - Orjaku sadama puhkeala  väljaarendamine ning külaseltsi- ja sadamahoone ehitamine. Teostaja: MTÜ Orjaku külaselts, Hiiumaalt III KOHT - Pullitalliteater, teostaja: Jäneda Mõis OÜ, Lääne-Virumaalt    RAHVA LEMMIKU valimisel täidetud küsimustiku tulemused Rahva lemmiku valimisel täitsid osalejad väikese küsimustiku ja vastasid lisaks lemmiku nimetamisele kahele küsimusele. Et vastajad andsid palju huvitavaid kommentaare, siis osa neist toome siinkohal lugejateni. Küsimusele „Millist maaturismi võimalust Eestis olete kasutanud?“ anti väga erinevaid vastuseid nimetati nii kohti kui sündmusi, kus osaletud. Mõni nimetas ühe vastuse, mõni loetles päris mitmeid. Vastuseid kokku lugedes sai koostada maaturismi võimaluste kasutamise edetabeli: puhkuseks 65, seminariks 38, pereüritusteks 37, peo pidamiseks 24, spordiga seotud üritusteks 24, nädalavahetuse veetmiseks 16, teatris ja suvelavastustel osalemiseks 9, kontsertide külastamiseks 10, kultuuriüritusteks 9, matkamiseks 4,  ööbimiseks 4. Leidus ka toredaid kommentaare, millest siinkohal mõned väljavõtted: „Hoian ennast kursis uute pakkumistega ja võimalusel külastan, eesmärgiga kogemuse võrra rikkamaks saada.“ „Olen osalenud matkadel, käinud kanuu ja süstaga jõgedel sõitmas, külastanud Avatud Talude Päeva raames talusid ja turismiettevõtteid.“ „Avatud talude päev on seni olnud üks huvitavamaid ja põnevamaid kogemusi.“ „Eelistan turismitalusid, kus on võimalik aktiivsete tegevustega tegeleda.“ „Nädalavahetustel käime põnevaid kohti mööda.“    Teine küsimus „Millistest maaturismi kohtadest on Eestis puudus?“ tõi järgmised vastused:  Millistest maaturismi kohtadest on Eestis puudus?      Vastajaid KOKKU 264 100%  ei vastanud või ei tea 59 22%  tegevustega maaelu, taluturism 39 15%  ei ole puudu, kõik olemas 25 9%  kultuuriturism 15 6%  lihtsad-odavad kohad 16 6%  pereturism, laste tegevused 17 6%  toitlustus kohaliku toidu baasil 13 5%  asukoha põhine vastus 13 5%  sport 11 4%  loodusturism 10 4%  seiklusturism 9 3%  pärandkultuur 8 3%  romantika, hubasus 5 2%  kaluritalud 4 2%  terviseturism 4 2%  piirkonda tutvustavad 3 1%  purjetamine, sadamad 2 1%  loomadega külastajatele 1 0,4%  madalhooaeg 1 0,4%  mitmekesisem 1 0,4%  muu 8 3% Vastuseks anti mitmeid sisulisi kommentaare. Päris mitmed torkasid silma sooviga puhkust maal siduda traditsioonilise maatööga: „Vaja oleks rohkem ehedat maaelu kaasategemist pakkuvaid talusid, näiteks viljapeksu, niitmise näitamist ja õpetamist.“ „Kohti, mis pakuks võimalust teha maatööd - vikatiga niitmine jne.“ Päris mitmed ootused ja lootused olid seotud lastega. Mainiti, et nii Hiiumaal kui Võrumaal võiks olla lastele rohkem pakkuda. „Hiiumaal on puudus lasteatraktsioonidest.“ Sooviti mitmekesisemaid võimalusi veeta aega laagrites ning samas siduda seda ka traditsioonilise maatööga: „Lastel võiks olla võimalusi töötamiseks põllul ja loomade eest hoolitseda.“ Mere ja veekogude teemal märgiti: „Vähe on võimalusi ja võrgustikke väikesaarte külastamiseks ja nende nautimiseks.“ „Kaluriküla, kus pakutakse kohalikku kala.“ „Peipsi ääres ei ole võimalik suvel süüa saada.“ Või otsitaks stiili, miljööd või teatud temaatikat: „Puudu on stiilipuhastest turismitaludest, (professionaalse sisekujundaja, arhitekti kaasamisel teostatud objektid), mõnusa atmosfääriga talupoodidest-kohvikutest.“ „Stiilsetest söögikohtadest koos majutusega.“ „Tunnen puudu ajaloolisest teemapargist või talust, kus saaks majutuda või osaleda teises ajaloolises ajas.“   Konkreetsed ettepanekud teemade või piirkondade osas. Viited üsna konkreetselt mõnele piirkonnale, kus võiks midagi parandada või rohkem olla: „Vaja oleks rahvusvaheliselt aktsepteeritavat nn rahvuslikku matkarada (nagu 400 km Kungsleden Rootsis). Soovitaksin eelkõige Piusa müüride rada, mida saab venitada Haanjani.“ „Puudu on kontserdi- ja vabaõhulavastuste kohtadest Võrumaal.“ „Vähe on tervisega seotud teenuseid.“ Üsna hästi võtab kogu küsimustikule saadud vastused kokku järgmine kommentaar: „Aktiivse puhkuse võimalusi on Eestis üsna palju, aga alati võiks rohkem olla midagi uut ja huvitavat!“   Toetused maaturismile läbi kolme programmperioodi Maaturismi on alates 2001. aastast toetatud Euroopa Liidu ja Eesti riigi toel läbi kolme erineva programmi SAPARD 2000-2003, RAK 2004-2016, MAK 2007-2013. Euroopa Liidu poolt kandidaatriikidele antava liitumiseelse abi programmi SAPARD 2000-2003 kaudu on makstud toetust 4 miljonit eurot; Eesti riikliku arengukava (RAK) 2004-2006 kaudu on makstud toetust 4 miljonit eurot; Maaelu arengukava (MAK) 2007-2013 kaudu on makstud toetust maaturismi arendamiseks 30 miljonit eurot; Näituse projektide toetusest Toetused Eesti maaelu arengukava 2007-2013 maaturismi arendamiseks on tulnud järgmiste meetmete kaudu: Meede 3.1 "Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus" - 469 maaturismi edendamisega seotud projekti - 30 miljonit, st ligi 40% meetme eelarvest. Mõned projektid on saanud toetust ka meetmest 3.2 „Külade uuendamine ja arendamine“. LEADER-meetme toetuse kaudu 740 projekti, mis on üle 10% kõigist LEADER-meetme projektidest, st 8,8 miljonit eurot - kõigi 26 KTG poolt üle Eesti. Toetati nii maaturismi teenuseid pakkuvate ettevõtete investeeringuid ehitistesse ja vahenditesse, kui ka tutvustavate teavitusvahendite valmistamist ja piirkonna viidastamist. Toetusi anti ka turismistrateegia loomiseks, piirkonna brändi väljatöötamiseks, messidel osalemiseks, koolituste korraldamiseks ja veel mitmeteks arendustegevusteks. Tänu! Näitus sai teoks eelkõige tänu kõikidele ankeetide esitajatele! Suur tänu Teile! Kindlasti tuleb märkida tublit tööd, mida tegi hindamiskomisjon, kuhu kuulusid Eesti maaeluvõrgustiku koostöökoja liikmeid. Näituse info kokkupanemisel oli abiks Maaeluministeeriumi maaelu arengu osakonna maaettevõtluse büroo peaspetsialist Kai Kalmann. Suurt tunnustust väärib värvika näituse kujundaja Triinu Sarv (FIE, graafiline disainer), kellele see on juba teine näitus koostöös Maamajanduse Infokeskusega. Kus näitust lähiajal võimalik näha on? Näitus hakkab liikuma mööda erinevaid üritusi ja kohti üle Eesti. Tallinna Keskraamatukogus on näitus külastatav 14. detsembrist 2015 kuni 31. jaanuarini 2016. Näitust saab laenutada pöördudes Maamajanduse Infokeskuse poole. Kõigi näituste rände kohta on andmebaas, kust võib tutvuda rändegraafikuga. Toetuste periood 2014-2020 - uued toetusvõimalused Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetme 6.4 „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas” kaudu toetatakse maaettevõtluse, sh maaturismi (seminariteenus, toitlustus) arendamist. Meetme planeeritav eelarve on 57 miljonit eurot. Samuti jätkub võimalus maaturismi edendamiseks LEADER-meetme kaudu vastavalt iga kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna arengustrateegiale. Konkursi läbiviimine on toetatud Maaelu arengukava tehnilise abi vahenditest maaeluvõrgustiku tegevusele.