EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

EPKK: Lihaveisekasvatusest on saanud Eestis arvestatav majandusharu

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
21. jaanuar 2016. a

Eesti lihaveisekasvatus kasvab jõudsalt, ehkki veiseliha tarbimine Eestis on viimastel aastatel mõnevõrra langenud.

Eestis on lihaveisekasvatuseks väga soodsad klimaatilised tingimused. „Eesti liigirikaste karjamaade kasu ulatub kaugemale kui Guinnessi rekordite raamat. Lisaks statistilisele väärtusele on meie karjamaad ideaalseks koduks veistele, kes omakorda on ainuõiged hooldama meie rohumaade unikaalseid looduslikke kooslusi,“ ütles lihaveisekasvatajaid koondava MTÜ Liivimaa Lihaveis juhatuse liige Katrin Noorkõiv.

„Sellistes tingimustes kasvanud punane liha pole kindlasti tervisele kahjulik. Eestimaal kasvanud veiseliha on parim toit südamele,“ ütles Noorkõiv, kes ei ole nõus möödunud aasta oktoobris avaldatud Maailma Terviseorganisatsiooni WHO raporti seisukohtadega punase liha kohta. Tervise Arengu Instituudi uute toitumissoovituste kohaselt võiksid segatoidulised inimesed punast liha süüa kuni 500 grammi (kuumtöötlemata kujul umbes 700 grammi) nädalas.

Eesti lihaveisekasvatuse areng on olnud muljetavaldav. „Eestis tegeletakse jõudsalt lihaveiste aretusprogrammide ning lihaveiste geneetilise hindamise ja kvaliteedikavadega,“ rõhutas Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi esimees Aldo Vaan.

Tänavu aasta alguse seisuga kasvatati PRIA andmetel Eestis juba 16 erinevast tõust kokku 66 238 lihaveist. Lihaveisekasvatusest on saanud arvestatav ekspordile orienteeritud majandusharu. 2015. aastal eksporditi Eesti lihaveiseid 12 erinevasse riiki ja ekspordiks läks kokku üle 9000 lihaveise. Suurimad ekspordipartnerid olid Poola ja Türgi, aga lihaveiseid viidi näiteks ka Liibanoni, Usbekistani, Gruusiasse, Valgevenesse ja Eesti lähiriikidesse ning Lõuna-Euroopasse.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab 26. jaanuaril Tartumaal Märjal Lihafoorumi 2016, mis toob kokku sadakond lihasektori esindajat. Foorumil arutatakse lihaveise-, lamba- ning sealihatootmise olukorda ja väljavaateid. Foorumiks ilmub liha tootmist, töötlemist ja tarbimist käsitlev artiklite kogumik. Foorumi korraldamist toetab Euroopa Liit.

Infot lihafoorumi kava ja registreerimise kohta leiab EPKK kodulehelt

Lisainfo: Evi Randpere, EPKK lihatomkonna koordinaator, e-post: evi@epkk.ee, tel: 600 9349 või 509 7819


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo