EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER rahvusvahelised koostööprojektid
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
Maainfo
ARHIIV
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

LEADER UUDISED

   

Minister Seederiga kohtumisel kujunes olulisemaks kohaliku toidu teema (Saarte Koostöökogu, Hiidlaste Koostöökogu, Kodukant Läänemaa)

Allikas: Meie Maa
17. juuni 2010. a

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder koos saatjaskonnaga kohtus teisipäeval Laadjala kaunis seltsimajas kolme maakonna – Saare-, Hiiu- ja Läänemaa Leader-gruppide esindajatega, et kuulata koostöökogude senistest tegemistest ja kolme maakonna ühise rannakalanduspiirkonna arenguvõimalustest ning valupunktidest.

Samuti nende maakondade Kodukandi tegemistest maaelu edendamisel.
"Me võtsime eesmärgiks läbi käia kõik Leader-tegevuse piirkonnad Eestis, neid on 26, ja tänaseks on suurem osa läbi käidud. Sellel ettevõtmisel on päris mitu eesmärki. Üks on see, et tahame teada, millised ideed Eestis üldse on. Ja peab ütlema, et need on huvitavad ja neid tuleb aina juurde. Kas või Leader-taotluste hindamise süsteemi täiustamine, mida saarlased kasutavad.

Teiseks tahame teada saada, kus on vajakajäämised, mis takistavad Leaderi edukat rakendamist,” ütles minister Seeder.

Kõige olulisem olevat aga teadmine, kas Leader-meede ennast tervikuna õigustab, et seda ka järgmisel EL finantsperioodil (2013 ja edasi) maaelu arengukavasse (MAK) sisse kirjutada ja rakendada. “Me peame Euroopa Komisjonile suutma põhjendada, et Leader-meede on õigustatud ja vajalik. Tahame nähtu ja kuuldu põhjal teha põhjaliku ja üldistava analüüsi, mis Eestimaal selle aja jooksul konkreetselt ära on tehtud ja kuidas külaelu tänu Leaderile on arenenud. Nende kohtumiste baasil võin juba öelda, et see tegevus on end õigustanud, ” ütles minister.

Leader-meetme eelarve 26 maategevusgrupile on 1,4 miljardit krooni, mis läheb otseselt maaelu arendamiseks, peale selle kaheksale kalanduspiirkonnale 400 miljonit krooni. “See on päris suur rahahulk, kus tegijad ise otsustavad, kellele ja kuidas jagada, keskvõim rahajagamisse ei sekku,” ütles minister.

Suurimaks valupunktiks on noorte vähesus maal

Maaelu suurimaks mureks nimetas minister seda, et maal on vähe noori. Kuigi on ka juurdetulijaid, on äraminejaid siiski rohkem. “Aga küllap see olukord muutub. Mina põllumajandusministrina ütlen, et põllumajanduse ja maaelu vahele ei saa juba ammu panna võrdusmärki. Sest enamik maaelanikke ei tegele enam põllumajandusega ega saa sissetulekut põllumajandusest. See on reaalsus, millega tuleb arvestada. Tuleb leida lahendusi, kuidas maainimene saab maal elada, olgu tegevusalaks mets, puidutöötlemine, IT, loominguline tegevus või muu,” sõnas minister ja lubas anda Nobeli preemia sellele, kes lahendustee oskab ette näha. Põhjenduseks ütles ta, et kõikides riikides, ka vanades ja rikastes, kus regionaalseks arenguks on kümneid kordi enam raha, on probleemid ühesugused ja protsessid maal samad.

Siiski, ministri sõnul meeleheiteks põhjust pole. “Eesti maaelu on kindlasti edasi arenenud – elekter, teed, internet, ka üldine elatustase maapiirkondades on parem kui kunagi varem. Seda tuleb tähele panna ja märgata, kusjuures põllumajandusministeerium ei ole ainus, kes maaeluga tegeleb. Maaelu jätkumine on kõikide ministeeriumide ülesanne ja mure,” ütles Helir-Valdor Seeder.

Ministrile esitati küsimusi mitmest valdkonnast

Üks aktiivsemaid küsijaid oli Mustjala valla külavanem Vello Paas, kes muretses väiketootjate ehk talude käekäigu pärast. Minister vastas, et see ongi Eesti põllumajanduspoliitika võtmeküsimus, kuidas leida tasakaal suur- ja väiketootjate vahel. “Suured on efektiivsemad ja suurema tootmismahuga, nn tööstuslikud kaubatootjad, kel on võimalus kasutada kaasaegset tehnikat ja tehnoloogiat. Teiselt poolt – traditsioonilised peretalud peavad leidma alternatiivseid lahendusi, jääma mahedaks, tegelema ravimtaimedega, turismiga, järjest enam ka muude valdkondadega põllumajanduse kõrval. Selleks on meil ka abinõud olemas. On mikro-põllumajandusettevõtja meede, asendustaluniku meede, noortaluniku meede, ühistegevusele orienteeritud meede, sest ühistegevus on talunikele palju olulisem kui suurtootjatele. Sellest kõigest on taludele ka juba kasu olnud, kuigi kogu Euroopa läheb tootmisüksuse suurendamise suunas.

Küsimus on aga selles, kuidas saada maale huvitatud ja motiveeritud noori, sealhulgas jätkama oma vanemate ja vanavanemate tööd. Ka siis, kui talu tuleb ots otsaga kokku. See on küsimus sotsiaalsest suhtlemisest ja paljust muust,” rääkis minister. Ta ütles, et neid probleeme on püütud ka lahendada, alates talude üleandmisest ja maksustamisest ning FIEde maksuküsimustest ja sotsiaalsetest tagatistest üldiselt. Osa neist on riigikogus vastu võetud, osa lugemisel. Ministri sõnul on talu üleandmine maksuvabalt tulumaksumuudatusega võimalik. “Arvan, et seadusandluses olevad takistused me lahendame ära, aga milline on noorte motivatsioon näiteks piimatootmises? Kuigi asendustaluniku võimalus on loodud, on see ikkagi teistest valdkondadest palju kinnisem elu.”

Ettepanekuid ja küsimusi

Veel oli osalejatelt mitmeid ettepanekuid ja küsimusi. Mõned neist. Et projektide omaosalusel arvestataks peale puht-labidatöö ka vaimset tööd, et kui mingis kalanduspiirkonnas ei kasutata raha täielikult ära, antaks see neile, kes suudavad projektid paremini ellu viia, et taluperemees ja –naine oleksid rohkem ausse tõstetud ega kasutataks taluniku asemel sõna FIE… Küsiti, kas põllumajandussaaduste turu osas on mingeid reguleerimise võimalusi, kas ministeerium saab mingil moel ka hinnatsoonidega tegeleda (kuna saartel on kõik kaubad kallimad) jpm.

Saarte Koostöökogu juht Koit Kelder võttis otsad kokku ja esines omapoolse arvamuse ja ettepanekuga: “Leader tegutseb ikka selles suunas, et maal oleks tegemist ja kohalik toit oleks saadaval, sest kõik näitab, et suurtootmine kohalikku toitu kättesaadavaks ei tee. Meie eesmärk on, et maainimene suuremas või väiksemas mahus tegeleks põllumajandusega edasi ja tahame näidata, et kohalikul toidul on tarbijad, isegi kui see maksab rohkem. Me tahame käivitada kohaliku toidu turu.

Ettepanek: ehk saaks VTA keskuse põhikirja veidi ümber teha. Lisada punkti, et keskus ei ole ainult kontrolli ja järelevalve organ, vaid oleks ka nõustamisorgan. Oluline on, et kohaliku toidutootmisega tegelev inimene saaks kompetentse teabe ühest kohast kätte.”

Kolmetunnise mõttevahetuse järel kutsusid Saaremaa Turundusühingu ja Laadjala külaseltsi perenaised maitsma kohalikku toitu. Koduleib, spinatisupp, suitsulest, mahlane salat, värske rabarberi toormahl ning ülimaitsev kodune jäätis – kõik olid kohalikust toormest ja teenisid välja sööjate kiidusõnad kokkadele.


Maaeluvõrgustiku KALENDER: PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Põllumajandusminister kohtub Saaremaa tegevusgruppidega, 15.06.2010, Laadjala, Saaremaa


Leader logo pysti 1

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo