EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Poollooduslikud kooslused hoiavad ja hoiatavad meid!

Allikas: Iiri Raa, Põllumajandusuuringute keskus
6. juuni 2016. a

Blogipostituste sari teemal „Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust!“, kus selgitatakse, millist kasu saab laiem avalikkus Eesti maaelu arengukava põllumajanduslikest keskkonnatoetustest.

Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku üksus ootab veel kuni 10. juunini põllumajandustootjate lugusid, kes on saanud toetusi Eesti maaelu arengukava 2007-2013 teise telje raames ehk põllumajanduslikke keskkonnatoetusi. Edulugusid kogutakse viies erinevas kategoorias: looduslik elurikkus, mullakaitse, veekaitse, ohustatud liigid ja maastikud. Rohkem infot www.maainfo.ee/konkurss2016

Näitame üheskoos avalikkusele, mis kasu on toetustest, mis on suunatud keskkonnahoidu! Rohkem infot edulugude kogumise kohta www.maainfo.ee/konkurss2016

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus


 Niidukiametit pidav veis Läänemaa rannaniidul Foto: Iiri Raa
  Poollooduslikud kooslused on põlised inimtekkelised kooslused, kus inimmõju on olnud pikaajaline ning piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega, mille tulemusena on välja kujunenud kõrge liigirikkus ja omapärane maastikuilme. Poollooduslikel kooslustel on väga oluline osa loodusliku mitmekesisuse säilitamisel – mitmekülgsed kooslused pakuvad elupaika ja kasvukohta väga erinevatele, sh haruldastele ja kaitset vajavatele taime- ja loomaliikidele. Erakordselt liigirikkad ja samas ka ohustatud on puisniidud ja loopealsed, ranna- ja luhaniidud on seevastu olulised rändlindude peatus- ja toitumiskohad ning kurvitsaliste elupaigad. Kuna niidud püsivad vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine, siis nende tegevuste lõpetamisel alad tõenäoliselt võsastuvad-metsastuvad ja kaotavad oma senise väärtuse.

Keskkonnaregistris on kaitstavatel loodusobjektidel kokku 76 775 ha poollooduslikke kooslusi, kuid osa neist jääb ka väljapoole kaitstavaid alasid. Poollooduslike koosluste majandamine on keeruline, sest alad on tihti liigniisked, kivised, raskesti ligipääsetavad, suur käsitsitöö või eritehnika vajadus, piiratud majandamisajad jms. Seetõttu ei ole nende korrashoid tootjale motiveeriv tegevus ning elurikkuse säilitamiseks on vajalik lisatoetus.

Eesti maaelu arengukava (MAK) toetus poollooduslike koosluste hooldamiseks Natura 2000 aladel rakendus esmakordselt 2007. aastal ning toetuse eesmärk on tagada Natura 2000 aladel asuvate poollooduslike koosluste soodne seisund (nii alade kvaliteet elupaiga ja kasvukohana kui ka pindala).

Perioodil 2007-2013 tõusis poollooduslike koosluste hooldamise toetuse alune pind 14 758 hektarilt 25 120 hektarile ja toetust sai 934 tootjat. Poollooduslikke kooslusi leidub teatud piirkondades nagu näiteks Lääne-Eestis ja saartel rohkem, mistõttu taotletakse seda toetust neis piirkondades kõige enam. Arvestades erinevate koosluste osa, siis toetusalusest pinnast on umbes 65% ranna- ja lamminiidud.

Poollooduslike koosluste hooldamise toetust kaitstavatel aladel saab uuenenud toetusena taotleda ka MAK 2014-2020 perioodil. Üheks suurimaks muutuseks on võimalus taotleda ühtset pindalatoetust (ÜPT) samale maale, kui majandatud poollooduslik kooslus vastab ÜPT toetuse nõuetele. Olulise uuendusena on toetusmäärad eristatud majandamisviisi (niitmine, karjatamine) ning koosluse tüübi järgi (nt rannaniit ja loopealne on hooldatavad ainult karjatamise teel).

Poollooduslikud kooslused hoiavad meie elurikkust, on osa meie kultuurist ja maastikust, kuid nad ka hoiatavad – kõik võib kaduda kiiresti, kui kaob hea koostöö!


LISAINFO:

  • Postituste sari erinevate põllumajaduslike keskkonnnatoetuste kohta on plaanis kokku üheksa Eesti maaelu arengukava 2007-2013 toetusmeetme kohta:
    • Meede 2.1 - Ebasoodsamate piirkondade toetus
    • Meede 2.2 - Natura 2000 toetus põllumajandusmaale
    • Meede 2.3.1 - Keskkonnasõbralik majandamine
    • Meede 2.3.2 - Mahepõllumajandusliku tootmise toetus
    • Meede 2.3.3 - Ohustatud tõugu looma pidamise toetus
    • Meede 2.3.4 - Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus - www.maainfo.ee/index.php
    • Meede 2.3.5 - Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus
    • Meede 2.4 - Loomade heaolu: loomade karjatamise toetus
    • Meede 2.5.1 - Kiviaia rajamise ja taastamise toetus

 


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo