MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Lehmad karjamaal tänu toetusele |
Allikas: Ere Ploomipuu, Põllumajandusuuringute keskuse põllumajanduskeskkonna seire büroo peaspetsialist
21. juuni 2016. a |
Blogipostituste sari teemal „Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust!“, kus selgitatakse, millist kasu saab laiem avalikkus Eesti maaelu arengukava põllumajanduslikest keskkonnatoetustest.
Eesmärk
Loomade heaolu meetme eesmärk on tõsta loomakasvatajate teadlikkust loomade heaolust ja toetada põllumajandustootjaid, kes täidavad loomade heaolu kõrgemaid nõudeid, parandades sellega loomade heaolu ja tervist ning tagades neile loomuomasemad pidamistingimused.
Loomade karjatamisega hoitakse ekstensiivses kasutuses rohumaad, sh poollooduslikud kooslused, mille väärtus elupaigana on oluline. Samuti aitab karjatamine säilitada ja suurendada rohumaade osakaalu põllumajandusmaastikus.
Milliste loomade eest toetust saab taotleda?
Toetust rakendatakse alates 2009.aastast ning toetuse taotlemisega võtab tootja endale loomade (veised, hobused, kitsed ja lambad) karjatamise kohustuse. Alates 2015.aastast saab üheaastase kohustusega loomade heaolu toetust lisaks karjatatavatele loomadele taotleda ka sigadele ja munakanadele.
 |
|
Arvuliselt taotleti loomade heaolu toetust kõige rohkem sigadele (üle 91 000), mis ümber arvutatuna loomühikuteks (LÜ) on 26% taotletud loomühikutest. Teine suur grupp olid veised - 80 659 looma (67%).
Hobused ja lambad moodustasid mõlemad 3%, munakanad 0,5% ja kitsed 0,1% taotletud loomühikutest. |
|
Kana tibudega Pärnumaal Foto: Arne Ader, www.loodusemees.ee
|
|
|
2015. aasta eest sai loomade heaolu toetust 1987 loomakasvatajat. Nendest 65% said loomade karjatamise toetust juba ka aastatel 2010-2014. Vaatamata 2015. aastal kõikide loomaliikide arvu vähenemisele ja keerulisele olukorrale põllumajanduses, panustavad need loomakasvatajad jätkuvalt loomadele paremate pidamistingimuste võimaldamisse.
Loomade heaolu toetuse saajate arvud olid suuremad Saare ja Pärnu maakonnas (üle 200), kus on palju põllumajandusega tegelevaid väiksemaid ettevõtteid ja väikseim Hiiumaal (36), kus on ka maakondade lõikes kõige vähem loomakasvatajaid Eestis.
Samas saab Hiiumaa tõsta esile positiivse erandina, kus toetust said kõik 36 taotlejat (2/3 määrati toetus täies ulatuses). Maakondliku esikolmiku, nii toetust saanud loomade kui loomühikute arvus, moodustasid Lääne-Viru, Valga ja Viljandi maakond.
Karjatamise plussid
Loomade heaolu toetus panustab elurikkuse säilitamisse ja parandamisse eelkõige just läbi rohumaadel karjatamise. Karjatamine aitab kaasa poollooduslike koosluste ja avatud maastikuvaadete säilimisel. Soodustab taimede liigirikkuse kasvu, putukate ja põllulindude arvukuse tõusu.
Rohusööjatele põllumajandusloomadele võimaldab karjatamine loomuomast keskkonda ja käitumist, soodustab noorloomade arengut ja tugevdab loomade tervist. 2015. aastal karjatati kõigist Eestis peetavatest veistest 49%, kitsedest 57%, hobustest 53% ning lammastest 95%. Võidakse karjatada rohkemgi loomi, kuid neile ei taotleta toetust ja registrites puudub info karjatamise kohta.
Karjatamisnõudega poollooduslike koosluste pinda oli Eestis 18 142 ha, mis 40% ulatuses kattus loomade heaolu toetuse saajate poolloodusliku koosluse pinnaga, mistõttu võib oletada, et neid alasid hooldatakse eelkõige loomade heaolu toetusaluste loomadega.
Heades pidamistingimustes kasvatatud loomade liha ja muid loomakasvatussaadusi peab teadlik tarbija kvaliteetsemaks (loomad on tervemad ja stressivabamad, kasutatakse vähem ravimeid jms) ja selle eest ollakse valmis maksma pisut kõrgemat hinda, mis suurendab tootjate konkurentsivõimet.
LISAINFO:
- Postituste sari erinevate põllumajaduslike keskkonnnatoetuste kohta on plaanis kokku üheksa Eesti maaelu arengukava 2007-2013 toetusmeetme kohta:
- Meede 2.1 - Ebasoodsamate piirkondade toetus
- Meede 2.2 - Natura 2000 toetus põllumajandusmaale
- Meede 2.3.1 - Keskkonnasõbralik majandamine
- Meede 2.3.2 - Mahepõllumajandusliku tootmise toetus
- Meede 2.3.3 - Ohustatud tõugu looma pidamise toetus
- Meede 2.3.4 - Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus - www.maainfo.ee/index.php
- Meede 2.3.5 - Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus - www.maainfo.ee/index.php
- Meede 2.4 - Loomade heaolu: loomade karjatamise toetus
- Meede 2.5.1 - Kiviaia rajamise ja taastamise toetus
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles