EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Tegelikult majandasid juba meie esivanemad keskkonnasõbralikult

Allikas: Marje Särekanno, Põllumajandusuuringute Keskuse põllumajandusuuringute büroo peaspetsialist
12. juuli 2016. a

Blogipostituste sari teemal „Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust!“, kus selgitatakse, millist kasu saab laiem avalikkus Eesti maaelu arengukava põllumajanduslikest keskkonnatoetustest.

Tegelikult majandasid juba meie esivanemad keskkonnasõbralikult

 

Mitmekesine loodus, kaunid maastikud, kohalikud tõud ja sordid, viljakas muld, puhas vesi ja õhk ning planeeritud põllumajandustootmine on see, mis väärib säilitamist ja parandamist. Kokkuvõtvalt iseloomustab see keskkonnasõbralikku majandamist.

Tegelikult majandasid juba meie esivanemad keskkonnasõbralikult - põld pidi ära toitma oma pere ja ka järgmised põlved - puhta vee ja viljaka mullaga oli sama lugu. Peeti igati mõistetavaks, et igapäevane majandamine toimus loodusega käsikäes.

Olukord muutus nõukogude ajal, mil plaanimajandus, maa kuulumine riigile, ohjeldamatu väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine viis põllumajanduse seisu, millega kaasnesid ebasoovitavad muutused meid ümbritsevas looduses ja inimeste mõtlemises. Talude ja põllumajandusettevõtluse taastamise tingimustes ning vabariigi taasloomise järel tuli hakata tegema vigade parandust.

Põllumajandustootmine tuli ümber kohandada uutele oludele. Paraku nappis selleks teadmisi ja rahalisi vahendeid. Euroopa Liiduga liitumise järel avanesid uued võimalused, alustati põllumajandustoetuste maksmist. Toetuseid ei maksta aga niisama, selleks tuleb toetuse taotlejal täita iga konkreetse toetuse jaoks väljatöötatud tingimusi.

Sõnades

Keskkonnasõbraliku majandamise toetust (edaspidi KSM) makstakse tegevuste eest, mis suunavad põllumehi põllumajanduse ja maaeluga seotud looduskeskkonna ja põllumajandusmaade paremale kasutamisele ja hoidmisele Eestis. Sisuliselt tähendab see, et toetust makstakse põllumajandustootjale tema poolt tehtud keskkonnasõbralikumate tegevustega kaasnevate kulude või saamata jäänud tulude eest.

KSM toetuse saaja kohustuseks on pidada ja täita põlluraamatut, järgida külvikorda ja viljavaheldust ning kasutada väetiseid ja taimekaitsevahendeid selliselt, et see keskkonda võimalikult vähe mõjutaks. Kohustuste hulka käib ka mullaproovide võtmine iga viie aasta tagant ja osalemine alg- ning täiendkoolitustel.

Mida suuremale pinnale KSM toetust Eestis taotletakse, seda suurem on tõenäosus, et tänu toetusega püstitatud väetamise-, viljavahelduse, liblikõieliste kasvatamise jt kohustustele on ka risk keskkonnale tervikuna väiksem. Kuna tootjad peavad toetusperioodil läbima erinevaid koolitusi, on ka nende teadmised keskkonnaga ja tootmisega seonduvatest probleemidest paremad.

Keskkonnasõbraliku tootmise toetuse maksmist alustati 2004. aastal, perioodil 2007-2013 asendus see rangemate nõuetega keskkonnasõbraliku majandamise toetusega. Kohustuse täitmise perioodi pikkuseks on viis aastat.

Toetuse maksmise algusaegadel oli peamiseks eesmärgiks tõsta põllumajandustootjate teadlikkust oma ettevõtte keskkonna väärtustest ja -mõjudest ning soodustada keskkonnaplaneerimise kasutamist põllumajanduses.

Toetuse taotlemise teisel (2007-2013) ja kolmandal (2014-2020) perioodil lisandusid keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõtule ja jätkuvale kasutamisele põllumajanduses ka põllumajandusettevõtjate parema toimetuleku ja teadmiste taseme tõstmise vajadus.

Arvudes

Siiani on tootjad keskkonnaga seotud põllumajandustoetustest kõige enam taotlenud KSM toetust, seda nii taotlejate arvu kui ka pinna järgi. 2007. aastal maksti keskkonnasõbraliku majandamise toetust 5 554 tootjale, 467 093 ha eest.

Perioodil 2007-2013 toetuse saajate arv ja pind vähenesid. 2013. aastal maksti toetust 1 856 tootjale 399 286 ha eest. Osadel tootjatel lõppes varasem kohustus, 2009-st aastast ei toetatud enam pikaajalisi ja looduslikke rohumaid ja osad tootjad läksid üle mahetootmisele.

Pindala järgi taotleti KSM toetust kõige enam Jõgeva-, Järva-, Lääne-Viru-, Tartu- ja Viljandimaal, mis on ka põhjendatud, kuna antud piirkondades on viljakad mullad ja tegemist on aktiivselt põllumajandustootmisega tegelevate piirkondadega.

Kultuuride lõikes kasvatati KSM põllukultuuride all olevast maast kõige enam teravilja (~40%). Suuruselt järgmise grupi moodustasid liblikõielised kultuurid (~35%). Õlikultuure, heintaimi jt kultuure kasvatati tunduvalt väiksemal pinnal.

Tulemused

Perioodi 2007-2013 kokkuvõttes suurenes KSM toetuse tulemusena liblikõieliste kasvatamine. See aitab osaliselt kompenseerida taimede lämmastikuvajadust, vähendades lämmastikväetiste kasutamist ja sellest tulenevat ohtu veekeskkonnale.

Mullaproovide analüüside tulemuste kasutamise, väetusplaani koostamise ja koolitustel osalemise kohustused suunasid tootjaid tasakaalustatumalt kasutama väetiseid. See aitas parandada mulla viljakust.

Põllumaa talvel taimedega kaetuna hoidmine aitas vähendada mullast toitainete väljauhtumist ehhk leostumist ja mulla erosiooni. Taimekaitsevahendeid kasutati teadlikumalt, selle tulemusena vähenes keemiline surve keskkonnale ja paranes vee kvaliteet. Taimekaitsevahendite kasutamist võimaldas vähendada viljavahelduse nõude täitmine, mis piirab taimekahjustajate levikut.

Oma osa oli ka umbrohuseemnete ja haigustekitajate suhtes kontrollitud seemnete kasutamise ja glüfosaadi kasutamise keelamisel taimede kasvuperioodil. Kõikide KSM nõuete paremale täitmisele aitas kaasa tootjate teadlikkuse kasv tänu koolitustel osalemisele.

Perioodil 2014-2020 toetatakse KSM toetuse raames lisaks tavapärastele põllukultuuridele ka avamaa köögiviljade, ravim- ja maitsetaimede ning maasikakasvatust. Toetust on võimalik taotleda mesilaste korjealade rajamise ja täiendava veekaitse eest. 2015. aastal hakati vastu võtma taotluseid KSM 2014-2020 perioodi kohta. Toetus määrati 1 419 tootjale, 433 419 ha eest, mis moodustab ligikaudu 1/2 kogu Eesti põllumajandusmaast.


LISAINFO:

Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku kogus kuni 15. maini põllumajandustootjate lugusid, kes on saanud toetusi Eesti maaelu arengukava 2007-2013 teise telje raames ehk põllumajanduslikke keskkonnatoetusi. Edulugusid kogutakse viies erinevas kategoorias: looduslik elurikkus, mullakaitse, veekaitse, ohustatud liigid ja maastikud.

Rohkem infot www.maainfo.ee/konkurss2016


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo