MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Tegelikult majandasid juba meie esivanemad keskkonnasõbralikult |
|||
Allikas: Marje Särekanno, Põllumajandusuuringute Keskuse põllumajandusuuringute büroo peaspetsialist 12. juuli 2016. a |
|||
Blogipostituste sari teemal „Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust!“, kus selgitatakse, millist kasu saab laiem avalikkus Eesti maaelu arengukava põllumajanduslikest keskkonnatoetustest.
Olukord muutus nõukogude ajal, mil plaanimajandus, maa kuulumine riigile, ohjeldamatu väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine viis põllumajanduse seisu, millega kaasnesid ebasoovitavad muutused meid ümbritsevas looduses ja inimeste mõtlemises. Talude ja põllumajandusettevõtluse taastamise tingimustes ning vabariigi taasloomise järel tuli hakata tegema vigade parandust. Põllumajandustootmine tuli ümber kohandada uutele oludele. Paraku nappis selleks teadmisi ja rahalisi vahendeid. Euroopa Liiduga liitumise järel avanesid uued võimalused, alustati põllumajandustoetuste maksmist. Toetuseid ei maksta aga niisama, selleks tuleb toetuse taotlejal täita iga konkreetse toetuse jaoks väljatöötatud tingimusi. KSM toetuse saaja kohustuseks on pidada ja täita põlluraamatut, järgida külvikorda ja viljavaheldust ning kasutada väetiseid ja taimekaitsevahendeid selliselt, et see keskkonda võimalikult vähe mõjutaks. Kohustuste hulka käib ka mullaproovide võtmine iga viie aasta tagant ja osalemine alg- ning täiendkoolitustel. Mida suuremale pinnale KSM toetust Eestis taotletakse, seda suurem on tõenäosus, et tänu toetusega püstitatud väetamise-, viljavahelduse, liblikõieliste kasvatamise jt kohustustele on ka risk keskkonnale tervikuna väiksem. Kuna tootjad peavad toetusperioodil läbima erinevaid koolitusi, on ka nende teadmised keskkonnaga ja tootmisega seonduvatest probleemidest paremad. Toetuse maksmise algusaegadel oli peamiseks eesmärgiks tõsta põllumajandustootjate teadlikkust oma ettevõtte keskkonna väärtustest ja -mõjudest ning soodustada keskkonnaplaneerimise kasutamist põllumajanduses. Toetuse taotlemise teisel (2007-2013) ja kolmandal (2014-2020) perioodil lisandusid keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõtule ja jätkuvale kasutamisele põllumajanduses ka põllumajandusettevõtjate parema toimetuleku ja teadmiste taseme tõstmise vajadus. Perioodil 2007-2013 toetuse saajate arv ja pind vähenesid. 2013. aastal maksti toetust 1 856 tootjale 399 286 ha eest. Osadel tootjatel lõppes varasem kohustus, 2009-st aastast ei toetatud enam pikaajalisi ja looduslikke rohumaid ja osad tootjad läksid üle mahetootmisele. Kultuuride lõikes kasvatati KSM põllukultuuride all olevast maast kõige enam teravilja (~40%). Suuruselt järgmise grupi moodustasid liblikõielised kultuurid (~35%). Õlikultuure, heintaimi jt kultuure kasvatati tunduvalt väiksemal pinnal. Mullaproovide analüüside tulemuste kasutamise, väetusplaani koostamise ja koolitustel osalemise kohustused suunasid tootjaid tasakaalustatumalt kasutama väetiseid. See aitas parandada mulla viljakust. Põllumaa talvel taimedega kaetuna hoidmine aitas vähendada mullast toitainete väljauhtumist ehhk leostumist ja mulla erosiooni. Taimekaitsevahendeid kasutati teadlikumalt, selle tulemusena vähenes keemiline surve keskkonnale ja paranes vee kvaliteet. Taimekaitsevahendite kasutamist võimaldas vähendada viljavahelduse nõude täitmine, mis piirab taimekahjustajate levikut. Oma osa oli ka umbrohuseemnete ja haigustekitajate suhtes kontrollitud seemnete kasutamise ja glüfosaadi kasutamise keelamisel taimede kasvuperioodil. Kõikide KSM nõuete paremale täitmisele aitas kaasa tootjate teadlikkuse kasv tänu koolitustel osalemisele. LISAINFO: |