EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

SOOME MAAELUVÕRGUSTIK: Ilmunud on Soome maaeluvõrgustiku rahvusvahelise uudiskirja esimene number!

Allikas: Soome maaeluvõrgustik, tõlge Eesti maaeluvõrgustik
14. juuli 2016. a

Soojad suvetervitused Soome riiklikult maaeluvõrgustikult!

Soome riikliku maaeluvõrgustiku esimene rahvusvaheline uudiskiri on ilmunud! Uudiskiri ilmub 2 korda aastas ning annab värskeimat informatsiooni Soome maaelu arengukavade rakendamise, võrgustiku tegevuste ja võrratu Soome maaelu kohta.

Kaunist jätkuvat suve soovides,
Soome maaeluvõrgustiku üksus

Maaelu arengukava rakendamine läheb edukalt

Soomel on kaks ametlikku maaelu arengukava - Soome sisemaa maaelu arengukava ja Ahvenamaa maaelu arengukava. Soome sisemaa arengukava 2014-2020 esimesi ametlikke raporteid tutvustati maikuus toimunud seirekomisjoni istungil. Saadi kinnitust, et arengukava rakendamine on edukalt käima lükatud.

Soome kumulatiivne väljamaksete protsent on hetkel 28%. 2015.a lõpuks oli tehtud väljamakseid nii nõustamisteenuste, põllumajandusettevõtete investeeringute, keskkonnameetmete ja mahetootmise arendamiseks, looduslike või muude eripäradega toimetuleku parendamiseks ning loomade heaolu tõstmiseks.

Näiteks, ühtekokku 45 624 talu esitasid taotluse keskkonnatoetuse saamiseks, võttes kohustuse 2,06 miljoni hektari põllumajandusmaa kohta. 6 395 talu taotlesid toetust loomade heaoluga seotud projektidega. See tähendab, et keskkonna ja loomade heaoluga seotud toetusi on välja makstud juba terve perioodi eesmärgi normi.

Loe pikemalt SIIT

Maaelu võrgustiku töögrupid

Soome maaeluvõrgustiku on avatud võrgustik, mis toob kokku Soome maapiirkonna elanikud ja maaelu arendajad. Võrgustiku moodustavad peamiselt Soome sisemaa ja Ahvenamaa maaelu arengukava rakendajad ning töögrupid on samuti olulisel kohal. Töögrupid võimaldavad kasusaajatel aktiivselt maaeluvõrgustiku peamiste tegevuste arendamisel kaasa lüüa.

Loe pikemalt SIIT

LEADER kohalikud tegevusgrupid otsivad rahvusvaheliste koostööprojektide rakendamiseks partnereid

Perioodil 2015-2020 on Soomes 55 LEADER tegevusgruppi. Tegevusgrupid on ette valmistanud kohaliku arengu strateegiad, mida rakendatakse läbi Soome sisemaa ja Ahvenamaa maaelu arengukavade. Perioodil 2007-2013 loodi tänu LEADER toetustele umbes 15 000 uut töökohta ning pakuti toetust 800 uuele alustavale maaettevõttele.

Leia Soome LEADER tegevusgruppide kontaktid SIIT

LEADER tegevusgrupid on sellel perioodil oma tegevuse juba edukalt käima lükanud. Paljud neist otsivad ka uusi projektipartnereid teiste riikide LEADER tegevusgruppide seast.

Rohkem teavet rahvusvaheliste koostööprojekti pakkumiste kohta leiad SIIT

Maaelu arengukava läbi saab toetada immigrantide sulandumist


Rahvusvahelise pagulaskriisi mõjud on tuntavad üle kogu Euroopa, samuti ka Soome maapiirkonnas. 2014.a oli Soome ainult 3700 asüülitaotlust, kuid 2015.a juba 33 500. Pagulaskeskuste arv on tõusnud 20lt 144ni ning paljud keskused asuvad just maapiirkonnas.

Nii Soome kui ka kogu Euroopa peavad toime tulema raske ülesandega pagulasi kohalikku ellu integreerida. Soome sisemaa maaelu arengukava pakub rahastamisvõimalusi projektidele, mis just seda probleemi leevendada proovivad. Soome maapiirkonna elanikud rakendavad juba edukalt vastavaid toetusmeetmeid ja alustatud on mitmete põnevate projektidega.

Loe edasi SIIT

Paljulubav algus riiklikele koordinatsiooniprojektidele

Aasta tagasi valiti välja kuus Soome sisemaa maaelu arengukava poolt toetatud projekti, millest said riiklikud koordinatsiooniprojektid. Taoliste projektide eesmärgiks on suurendada koostööd tööstuste vahel, erilist tähelepanu pööratakse just sujuvale info levitamisele tööstuse arenguga seotud erinevate projektide vahel. Koordinatsiooniprojektid on hea viis, kuidas arendada rahvusvahelist arengualast koostööd. Koordinatsiooniprojekte on rakendatud juba nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil.

Koordinatsiooniprojektid keskenduvad teemadele, mis hõlmavad laia hulka kohaliku ettevõtluse ja projekti tegevustega seotud ettevõtmisi. Käsitletakse teemasid nagu mahetootmine, loodustooted, kohalik toit, „rohelise heaolu“ teenused, energiatõhusus ja turism.

Loe edasi SIIT

Rural Lab tõi naaberriigid kokku, et üheskoos maapiirkonna tuleviku üle arutleda

Soome ja Rootsi maaeluvõrgustikud tugevdasid omavahelist koostööd ja said maikuus kokku, et arutleda kaks päeva selle üle, milline võiks olla maapiirkond aastal 2030. Et Soome sisemaa ja Ahvenamaa maaelu arengukava rakendatakse Soomes, siis kaasati aruteludesse ka Soome ja Rootsi maaeluvõrgustiku juhtrühma ja Ahvenamaa maaeluvõrgustiku esindajad. Üheskoos anti maapiirkondade tulevikule positiivne hinnang. Põhjamaade koostöö tegevused antud teemal jätkuvad kindlasti ka tulevikus.

Loe edasi SIIT

Maapiirkonna tööhõivet mõjutavad tegurid

Soome sisemaa maaelu arengukava 2007-2013 edendas tööhõive võimalusi, parandas ettevõtlustingimusi ja toidu tootmist ning panustas keskkonna säästmisele ja maapiirkonna teenuste arendamisele. Tänu arengukavale loodi või säilitati maapiirkonnas 75 000 töökohta. Peaaegu 8000 nendest olid täiesti uued töökohad.

Programmi rahastusest kasutati ära lausa 98.4%. Toetust said rohkem kui 10 000 ettevõtet ning 70% nendest ettevõtetest olid eesmärgiks seadnud mikro-ettevõtete loomise ja arendamise. Ka noortalunikud tõid maapiirkonda uut energiat - peaaegu 3000 talunikku said algkapitali noortalunikele mõeldud meetmest, mis hõlmab näiteks generatsioonivahetusega seotud probleemide ja teise maa omastamisega seotud probleemide lahendamist.

Loe edasi SIIT

Soome maapiirkonna olulisim industriaalpoliitika programm

Soome sisemaa maaelu arengukava 2007-2013 järelhindamise kokkuvõtted näitasid, et arengukava oli Soomele väga oluline. Olulisemateks mõjudeks olid ettevõtluse ja väike- ja keskmiste ettevõtete toetamine ning põllumajanduse ja toidumajanduse säilitamine ja arendamine.

Kokkuvõtete kohaselt on vaja arendada veel eksperimentaalset ja paindlikku käitumist, arengukavast on välja jäetud potentsiaalseid kasusaajaid ja tegevusi ning raskusi on uute suuremate kogukondade loomisel. Maapiirkonna paremaks arendamiseks on vaja selgeks teha tarbijasuhted ja sisendid, et toetada programmi edasiviimist erinevates etappides.

Loe edasi SIIT

Soomlased loodavad, et maapiirkonnad on elujõulised ka tulevikus

Tuginedes uuringu tulemustele, saab maapiirkonna elujõulisusest kasu terve Soome. Sellisel arvamusel on suurem osa soomlasi - 72% kogu rahvastikust, 76% väike- ja keskmiste ettevõtete juhtidest ja 94% talunikest. Sealjuures, 60% maapiirkonna ettevõtjatest ei ole EL maapiirkonna arenguks ettenähtud toetustest teadlikud.

Loe edasi SIIT

Kogu inglise keelne infokiri on kättesaadav
SIIN


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo