EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST (ringkäik taludes): Hoiame loodust, sest elame siin!

Allikas: Maaeluvõrgustik, Reve Lambur
29. juuli 2016. a

Maaeluvõrgustikul on sel aastal plaanis anda välja edulugude trükis "Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust!", mis keskendub Eesti maaelu arengukava põllumajandus-keskkonnatoetust saanud näidetele.

Kevadel kuulutasime välja, et otsime häid näiteid (www.maainfo.ee/konkurss2016) ning meile esitati kokku 11 edulugu, mis kõik lähevad trükisesse. Selleks, et saaksime trükisesse head lood koostöös ajakirja "Eesti Loodus" ajakirjanikega ning ilusad pildid, korraldasime taludesse ringreisid.

Esimene ringreis toimus 12.-13. juulil, mille käigus külastasime Koplimäe mahe talu Saaremaal, Mätiku talu, Kurese loodushoiutalu ja Sepa mahetalu Pärnumaal, Kaarli talu Lääne-Virumaal ja Iisaka lambakasvatustalu Harjumaal.

Loe ringreisi kohta pikemalt www.maainfo.ee/index.php

Teine ringreis toimus 26. juulil ning külastasime Pajusi ABF Jõgevamaal, OÜ FIO Põlvamaal, Pajumäe talu ja Parduse talu Viljandimaal.

Info ringreisi kohta koos linkidega pildigaleriile www.maainfo.ee/index.php

Ringreisile olid kaasatud ka maaeluvõrgustiku koostöökoja liikmed.

Allpool lühikene ülevaade külastatud ettevõtetest.


Pilt reisiseltskonnast Parduse talu juures
koos Parduse talu pererahvaga

Pajusi ABF

Pajusi ABF-is võtsid meid vastu ettevõtte pikaajaline juht Lembit Paal ning noor loomakasvatusjuht Kairit Vahenurm. Pajusi ABF maad piirnevad Põltsamaa jõega, mistõttu on keskkonnahoidlik tegevus selles piirkonnas eriti oluline.

Lembit Paal: "Meil ei ole huvi oma elukeskkonda rikkuda, sest me igapäevaselt elame siin!"

Koos tegutsevad kolm firmat: piimatootmine (Pajusi ABF) , lihakarjakasvatus (Pajusi Lihaveisekasvatuse OÜ) ning mahetootmine (Pajusi Mahetootmise OÜ), mis on loodud jõeäärsete maade kasutamiseks. Mahekarjamaid on kokku ligikaudu 400 ha, mahemaad 550 ha. Samal ajal kui ettevõtte kasutuses olev kogu pindala on ligikaudu 4000 ha.

Jõeäärsed maad on kevaditi sageli üleujutatud, mistõttu külvata sinna pole võimalik. Seal on hea looduslik kooslus, mis sobib hästi rohumaa veise kasvatuseks. Mahe lihaveiseid on kokku 210 looma neljast erinevast tõust, mis tähendab, et neid tuleb ka eraldi karjades hoida. Osaletakse ka rohumaa lihaveise kvaliteedikavas.

Ettevõttel on kokku 2200-2300 looma, sh lüpsilehmi 1030. Mahetunnustus on ettevõttel alates 2011. aastast.

Lembitu jaoks on väga olulised töötajate töötingimused ning elu väljaspool tööaega. Pajusis on tugev ja toimiv külaliikumine, näiteks hiljuti korraldati siin populaarne mudajooks, kus osaliselt kasutati Pajusi ABF maid ning Pajusi ABF oli ise jõu ja nõuga raja koostamisel abiks. Igal kuul korraldatakse aidakontserte ning augusti algul toimub Maamootorite päev, kuhu oodatakse kõiksugu uunikume.

MAKist on saadud mahepõllumajandusliku tootmise toetust, keskkonnasõbraliku majandamise toetust, ohustatud tõugu looma pidamise toetust (hobused) ning loomade heaolu toetust.

Vaata külastusel tehtud fotosid Maamajanduse Infokeskuse fotogaleriist

   

FIO OÜ

Mahetootja Põlvamaal - maisi- ja köögiviljakasvatus (kartul, sibul, peet, porgand, apelsinikõrvits). Veel on toodanguks mahedalt kasvatatud maasikad ja arooniad. Kokku on köögiviljakasvatus 0,5 hektaril, lisaks teraviljakasvatus (sh tatar ja Sangaste rukis) ligikaudu 70 ha.

FIO OÜs on viimased kolm aastat uue suunana pidevalt suurendanud Eesti Taimekasvatuse Instituudi Jõgeva Seemnekeskusega koostöös maheseemnete tootmist. Lähiajal on plaanis soetada maisi pakkimisseadeldis.

FIO OÜ kaubamärgiks on Peri Mahemõis ning selle taga on elukaaslased Ander Konks ja Tiina Länkur, keda muuhulgas seob looduslähedane ja säästlik mõtteviis. Tiina tundis juba Räpina koolis õppides, et väetistega seonduv ei tundunud õige, samal ajal kui kõik see, mida räägiti näiteks kompostist, puudutas teda väga.

Tiina jaoks on väga oluline kvaliteet: "Mahe ei tähenda viletsa kvaliteediga toodet, vaid ikkagi vaid parimat, mida tarbijale pakkuda saab!"

Anderi ja Tiinaga vesteldes ja arutledes tulid välja mitmed mõtted ning küsimused:

  • Miks "vana põllumehe" tarkus ära on kadunud? Ehk on põhjuseks kiirus ja mugavus?
  • Ratast ei peata enne, kui see ise seiskub!
  • Väetistega kaob mullast elu!
  • Uue mahepõllu tekitamine võtab aega vähemalt kolm aastat, selleks tuleb kolmel aastal kõik, mis sinna külvati (ristik, tatar) sisse künda, et mulda elu tagasi tuleks.

Lisaks mahetootmisele tegelevad Tiina ja Ander tarbija harimisega, selleks on KIK-i toetustega korraldatud hariduslikke õppelaagreid, kus räägitakse keskkonnasõbralikust eluviisist, -tootmisest jms.

Vaata pilte külastustest SIIT

   

Pajumäe talu

Pajumäe talu alustas põllumajandustootmise ja loomakasvatusega 1989. aastal. Piima töötlemisega alustati 1998.a. 2001.a saadi mahetootmise tunnustus ning 2005.a mahetöötlemise tunnustus. Kokku on haritavat maad ligikaudu 400 ha ning loomi 160 ringis. Kogu piim töödeldakse oma meiereis, kus tehakse keefirit, jogurtit, kohupiima, võid ja kõvajuustu.

Pajumäel on Eesti esimene külmlaut ning ainukene sügavallapanuga külmlaut Eestis.

Ka selles talus oli hea tõdeda, et põlvkonnad tegutsevad koos. Talu on üle antud poeg Viljarile, kuid ka vanaperemees Arvo Veidenberg tegutseb aktiivselt ja on nõuandja rollis. Külaskäigul võttiski meid vastu vanaperemees, sest noorperemees oli koolitusel.

Veebileht www.pajumae.ee/

Vaata pilte talu külastusest SIIT

   

Parduse talu

Talu tegutseb alates 1993. aastast. Uus laut koos kahe robotiga sai valmis 2011.a lõpus. Kokku on lüpsil 120 looma ning kasutuses on 280 ha põllumaid, sh 120 ha teravilja. Praeguseks on saavutatud olukord, kus laut töötab täisvõimsusel ning kõik talutöödeks vajalik tehnika on olemas.

Parduse talus oli esimene lüpsirobot Viljandimaal. Talu annab tööd viiele inimesele: ema ja isa, perepoeg koos oma elukaaslasega ning peretütar.

Talus oli hea näha, kuidas kaks põlvkonda ühiselt tegutsevad ning talu on saavutanud punkti, kus kõik suuremad eesmärgid on täidetud ning tuleb hoida joont, mis on saavutatud.

Vastu võtsid meid pereema Heli Malõh, kelle vastutusalaks talutöödes on loomad ning perepoeg Tiit Malõh, kes tegeleb maade hooldamisega.

MAK-toetustest on saadud keskkonnasõbraliku majandamise toetust ja loomade heaolu toetust.

Vaata pilte külastustest SIIT

   

 


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo