EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
MAK 2014-2020 PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
TASKUHÄÄLING "MAAELU JUTUD"
Maainfo
VEEBI TV
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2024
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
KESKKOND JA KESTLIKKUS
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
EUROOPA ÜPP VÕRGUSTIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Kiviaiad kui killuke meie agrikultuurist

Allikas: Tambet Kikas, Põllumajandusuuringute Keskuse mullaseire büroo peaspetsialist
5. september 2016. a

Blogipostituste sari teemal „Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust!“, kus selgitatakse, millist kasu saab laiem avalikkus Eesti maaelu arengukava põllumajanduslikest keskkonnatoetustest.

Kiviaedade rajamise ja taastamise toetuse eesmärk oli aidata kaasa kõrge ajaloolise, kultuurilise ja maastikulise väärtusega traditsiooniliste põllumajandusmaastike säilimisele.  
Foto: Arne Ader www.loodusemees.ee

Kiviaedade taastamist ja hooldamist on toetatud alates 2001. aastast, kui meedet rakendati esmakordselt kahel pilootalal (Saaremaal Lümanda ja Kihelkonna vallas ning Jõgevamaal Palamuse vallas) riikliku põllumajandusliku keskkonnatoetuse raames. Üleriigiliselt toetati Eesti maaelu arengukava 2004-2006 perioodil kokku ~41 km kiviaia rajamist, ~86 km taastamist ja ~36 km hooldamist.

Esimene kiviaedade rajamise ja taastamise toetuse taotlusvoor toimus MAK 2007-2013 perioodil 2009. aastal, teine taotlusvoor toimus 2010. aastal ja kolmas voor 2012. aastal. Kuna esimese taotlusperioodi taotluste rahaline maht ületas kogu perioodile planeeritud eelarvelisi vahendeid, otsustati, et edaspidiselt perioodil 2007-2013 ei toetata kiviaedade rajamist, vaid ainult taastamist. Taastamiseks loeti olemasoleva kiviaia või selle osa lahtivõtmist ja uuesti ülesladumist või olemasoleva kiviaia esialgse mahu taastamist, mille käigus suurendati olemasoleva kiviaia mahtu vähemalt poole võrra tema esialgsest mahust.

Toetuse saamise tingimused kolmel taotlusvoorul olid sarnased. Toetust kiviaia taastamiseks võis taotleda kiviaedadele, mis asusid või piirnesid vähemalt 80% ulatuses kasutuses oleva põllumajandusmaaga ja on looduses visuaalselt jälgitavad, st säilinud pidi olema vähemalt alumine kivirida. Kiviaiad, millele toetust taotleti, pidid asuma piirkonnas, kus need on ajalooliselt levinud ning taastamisel tuli järgida piirkondlikku kiviaedade eripära. Toetuse saamisega kaasnes tootjale 5-aastane kiviaia säilitamise kohustus (kehtis kõikide taotlusvoorude puhul).

Üldine huvi toetuse vastu tervikuna oli väga suur, aga suur osa taotlustest ei vastanud kiviaia toetuse nõuetele, seetõttu ületas ka taotluste kogumaht planeeritud eelarve mahu. Heakskiidetud taotluste osatähtsus jäi võrreldes taotluste koguarvuga valdavalt alla 50%.

Perioodi 2007-2014 jooksul maksti välja 128,7 km kiviaedade taastamistööd (mis on 43% eesmärgist) kogusummas 3 049 309 eurot. Kuna kiviaiad, millele toetust taotleti, pidid asuma piirkonnas, kus need on ajalooliselt levinud, määrati kõige suurem osa perioodi toetustest Saaremaale (65,4%), Pärnumaale (11,5%) ja Läänemaale (9,6%), ehk 86,5% tervikust.

Kaudselt on taastatud kiviaiad seotud ka elurikkuse säilimise ja suurendamisega, kuna loodud on sobivad tingimused mitmetele liikidele nii elupaigaks kui ka toidubaasiks (imetajatest näiteks väike-karihiir; kahepaiksetest juttselg-kärnkonn; roomajatest kivisisalik; selgrootutest hulkjalgsed; sammaldest lubi-lühikupar; sõnajalgadest müür-raunjalg).

Olemasolevate elupaikade säilimise huvides tuleks kive võtta valdavalt põllumaadelt, nii paraneks mulla vee- ja õhurežiim ning suureneks mulla produktiivsus. Samuti tuleks kiviaiale lähemal kui 1,5 m ulatuses piirata maade harimist ning väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamist.

Veebruar 2024
Tagasi Edasi
Maainfo
   

Päevakajalised asjad
Maainfo
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 4 (544)
PEIPSIMAA KOGUKONNAKÖÖK: Peipsi kandi rahvas kutsub külalisi TäiskuuÖÖsöömingule Eesti Vabariigi aastapäeva tähistama
MAAELUVÕRGUSTIK ja EESTI MAAÜLIKOOL: Eestis kaardistatakse bioressursse
REM: Nimetus 'Eesti rukkileib' on plaanis registreerida Euroopa Liidu kaitstud geograafilise tähisena
EPKK ja TOIDULIIT: Üleskutse toidutootjatele osalema roheoskuste ja teadmise teemalises küsitluses!
PÄRNUMAA ARENDUSKESKUS: Oodatakse osalejaid rahvusvahelisele ringmajanduse teemalisele Võiste häkatonile
LEADER infokiri 2024 (nr 2/131)
EUROOPA KOMISJON: Rural Toolkit koondab ühele platvormile maapiirkondade toetusvõimalused, ressursid ja parimad praktikad
TARTUMAA ARENDUSSELTS: Tartumaa Maitsed on seekord Tartu turuhoones
MAAELUVÕRGUSTIK: UUS OSA! Maaelu jutud - Sulev Nõmmann - Merede uurijast siidrivalmistajaks
REM: Avati maal elamise toetamiseks hajaasustuse programmi taotlusvoor
EL ÜPP VÕRGUSTIK: Huvilised saavad liituda uue rohelise arhitektuuri töörühmaga (tähtaeg 22.02.2024)
REM: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ootab kandideerima 2024. aasta Eesti toidupiirkonna tiitlile

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo