MAAELUVÕRGUSTIK: LINC2016 tõi Euroopa LEADER tegevusgrupid jälle kokku! |
|||||||||||||||||||||||
Allikas: Reve Lambur ja Meeri Klooren, Maaeluvõrgustik 17. oktoober 2016. a |
|||||||||||||||||||||||
Kokku on LINC üritustel osalenud üle 1270 LEADER tegevusgruppide ja maaelu arenguga seotud inimese, kes on pärit enam kui 18 Euroopa riigist. 27. – 29. septembril 2016 Ungaris Dabase piirkonnas toimunud LINC2016 konverentsil oli pea 275 osalejat, olles läbi aegade kõige suurema osalusarvuga LINC üritus. Ungari LINC-i alapealkiri oli „osalemine“ ehk pARTicipation. Eestist osales seekordsel LINC-il 97 inimest 12-st LEADER tegevusgrupist ja kolm maaeluvõrgustiku töötajat – Reve Lambur, Ester Valdvee ja Meeri Klooren. Nõnda võib tõdeda, et iga kolmas LINC-il osaleja oli pärit Eestist. Miks on LINC nii populaarne?
Põnevad projektid keset Ungarit LINC2016 õppereisid viisid osaleidjaid viiele erinevale marsruudile, milles kõigis tutvustati ürituse peakorraldaja, Ungari keskel tegutseva Felső-Homokhátság LEADER tegevusgrupi piirkonna projekte. Projekte, mida LINC osalistele tutvumiseks näidati oli palju, kõigist ei jõuagi kirjutada.
Újhartyán piirkonnas asub taastatud järv, mida praegu kasutatakse kalastusspordiks. 1970-ndatel aastatel kuivas järv ära ning ajapikku kasvas sinna mets. Järv tastati nelja aastaga LEADER toetuse abil (ca 20 000 eurot LEADER-toetust). Praeguseks on järve avastanud ka veelinnud. Koostöö on ka kohalike koolidega ning õpilased käivad seal loodusega tutvumas. Peamine sissetulek tuleb kalastusspordist. Kohalikud kutsuvad järve hellitavalt „kiss-lake“ ehk musijärv, sest kalad pärast kinnipüüdmist lastakse vette tagasi. Õppereisi seltskonnale tutvustati jäätisetehast MannaICE. Ettevõte kuulub suuremasse gruppi, mille nimeks on Gastland. See grupp on üle 20 aasta vana ning sinna kuulub mitmeid Ungari restorane, hotelle ja toitlustusettevõtteid. MannaICE jäätisetehas töötab alates 2011.a. Tehases valmistatakse itaalia tüüpi jäätist ehk gelato´t ning kogu tooraine tuleb Itaaliast. Tehasel on 25 töötajat. Aastas müüakse 6 miljonit jäätisepalli. Seitse kuud aastas töötab tehas 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas, ülejäänud ajal vähem. Kõik on valmis koostööks! LINC2016 konverentsi teise päeva teises pooles toimus partnerlusotsingute osa Euroopa kohviku meetodil, mida viis läbi Euroopa maaeluvõrgustik (ENRD). ENRD tegi seminari sissejuhatuseks ülevaatlikku ettekande, kus tutvustas hiljuti läbiviidud uuringut, mis puudutab LEADER rahvusvahelist koostööd. Küsimustikule saatsid vastuse 14 liikmesriiki ja 33 LEADER piirkonda. Käimasoleval programmiperioodil on LEADER rahvusvahelisteks koostööprojektideks ette nähtud eelarve (meede 19.3) liikmeriigiti kõige suurem Saksamaal 75,5 ning näiteks Soomes on sama arv 23,1, Lätis 9,2, Leedus 2,9 ning Eestis 1,3 miljonit eurot.
Samas on kogemused juba olemas ning partnerite leidmine oluliselt kergem, kui oli möödunud perioodil. Arvati ka, et olukorra parandamiseks peaksid korraldusasutused rohkem kaasa aitama ning kostööprojektide jaoks tuleks rohkem aega võtta. Arutelu võtab väga hästi kokku Soome maaeluvõrgustiku esindaja mõte: „Inimesed peavad aru saama, et oleme kogu maailma naabrid“! Mõtleme koos töögruppides LINC konverentsi töögruppides arutati kuuel erineval teemal:
Sotsiaalsest konfliktist ja selle lahendamisest anti kiire kuid põhjalik ülevaade LEADER sotsiaalse kapitali töögrupis. Tihti tekib sõnaga „konflikt“ negatiivne tundmus, kuigi tegelikult on konflikt vajalik elu osa. Ilma konfliktita ei saa või on raske ise-ennast defineerida.
Näiteks paluti kõigil võtta osa „rollimängust“, mõeldes ja käitudes paberil märgitud isikuna. Nii võiks mõnel LEADER üritusel tavapärase mõttetalgute osa asemel mängida rollimängu, kujutledes ennast kellegi teisena, näiteks projektihindajana, projekti kirjutajana, PRIA või ministeeriumi ametnikuna, tegevjuhina või juhatuse esimehena. Unustades samal ajal enda tegeliku ameti või ülesande seoses LEADERiga. Eesmärgiga, et erinevaid osapooli paremini mõista.
Sageli on innovatsioon ehk sotsiaalne innovatsioon meie mõttemaailmas kinni. Näiteks olema valmis tegema rohkem koostööd, kuid sageli pole ühiskond veel selleks valmis. Tihti on sotsiaalne innovatsioon isegi vajalikum kui tehniline innovatsioon. Selleks, et soodustada teaduspõhist modernset talupidamist ja koostööd talunike vahel, tuleks põllumajandustootmist tutvustada juba koolides. Koguda ja avalikustada parimaid praktikaid. Seejuures on oluline koguda häid probleeme, mitte briljantseid lahendusi.
VAATA veel:
|