MAAELUVÕRGUSTIK: Eesti toidu kulgemisest toiduteel ning ülesastumistest Eestimaa erinevates piirkondades |
Allikas: Maaeluvõrgustik, Reve Lambur
17. november 2016. a |
|
Sangastes toimus 15.novembril MTÜ Eesti Maaturism eestvedamisel juba teist aastat järjest "Eesti toidu pärastlõuna", kus anti ülevaade Eesti toidutee arengutest ning Eesti toidu kampaaniast üldiselt. Lisaks oli võimalus kuulata Rootsi ja Läti kogemusi. Sangastesse oli kokku tulnud ligikaudu 200 inimest!
|
|
 |
Esmalt andiski Laivi Mesikäpp ülevaate Eesti toidutee arengutest.
Toiduteega on liitunud juba üle 170 erineva toidukoha, toidu õpitubade korraldaja, väike toidu- ja joogitootja. Siinkohal tuletan meelde ka Eesti Toidutee ühise väärtuse: pakutav toit on värske, maitsev, kohalikust toorainest ning kohapeal valmistatud.
| Sel aastal on toimunud mitmed olulised tegevused ja arengud. Kõige olulisem on, et valminud on uus interaktiivne veebileht www.toidutee.ee, kust leiab kõik toiduteega liitunud ettevõtted ning neid saab seal kategoriseerida maakonna, tegevuse (toidupakkuja, degusteerimine, toidu õpituba, talupood, väiketootjad, väikesed joogitootjad) ning isegi kvaliteedimärgiste järgi. Lisaks leiab veebilehelt uudiseid, infot ürituste kohta ning häid toidu valmistamise retsepte. Eesti Toidutee on ka Facebookis ja Instagramis. |
|
 |
Aasta algas Tourestil osalemisega ning selleks ajaks ilmus uus trükitud Eesti Toidutee kaart. Toidutee plaanib ka 2017.a osaleda Tourestil ning leida võib nad toiduhallist.
Koostöös Postimehega ilmus mitu põnevat artiklit, mis tutvustasid Eesti Toiduteel asuvaid ettevõtteid. Artiklid on ilmunud Hiiumaa, Saaremaa ja Võrumaa kohta. Koostöö jätkub ning tegemisel on Põlvamaa lugu.
Juunist septembrini reisis toiduteel Leiburi toode Rukkipala ning ettevõtetel oli võimalus valmistada kohalikust toorainest maitsev võileib. Leibur jäi koostöö ja kampaaniaga rahule ning samalaadne kampaania tuleb arvatavasti ka järgmisel aastal. Valminud retseptid koos isuäratavate piltidega leiab www.toidutee.ee/eripakkumised/rukkipala-reisib-eesti-toiduteel/22
Eesti toiduteele kuulumine tähendab automaatselt ka Läänemere toiduteele kuulumist. Läänemere toidutee on oma arengus alles päris algusjärgus, kuid sellegipoolest on olemas juba veebileht - www.balticseaculinary.com, kust saab olulisima info, on ilmunud reklaamtrükised ning juba teist aastat käib koos initsiatiivgrupp, kuhu kuuluvad kümne Läänemere äärse riigi esindajad, et arutada, kuidas Läänemere toiduteed ühiselt arendada.
Eesti toidupiirkonna valimine on saamas traditsiooniks
Kadi Raudsepp Maaeluministeeriumist tutvustas Eesti toidu arengukavaga seotud tegevusi ning tõi oma ettekandes välja suuremad Eesti toitu propageerivad üritused, kus ministeerium on olnud eestvedaja rollis: Eesti toidu telk laulupeo alal 2014.a, sellele järgnesid avatud talude päevad 2015 ja 2016, Eesti toidu kuu 2015-2016, Eesti toidu piirkonna valimine2016, avatud toidutööstuste nädal 2016.
Kokkuvõtvat videot Eesti toidu kuu 2016 tegemistest näeb SIIT.
Sellest aastast alustas Maaeluministeerium uut traditsiooni - valida igal aastal välja üks toidupiirkond. Miks peaks mõni Eesti piirkond tahtma saada Eesti toidupiirkonnaks? Sest see annab võimaluse oma piirkonna identiteeti määratleda ning seda atraktiivseks ja silmapaistvaks muuta, leida senisest enam koostöökohti naabritega.
Esimene Eesti toidu piirkond on Hiiumaa, kes annab selle tiitli koos hiiglasliku rändkahvliga 1.mail 2017 pidulikult üle Peipsimaale.
Hiiumaa maitsete aasta 2016 üks eestvedajatest Ly Kaups tõi välja vaid mõned positiivsed aspektid, mis kaasnesid Eesti toidupiirkonnaks olemisega: oluliselt kasvas koostöö kohalike tootjate vahel, saadi uusi tooteid, osade ettevõtete majanduskäive kasvas oluliselt ilma lisareklaamita, alguse sai uus sündmus, millest loodetavasti kujuneb välja traditsioon - Hiiumaa toidu ja kunstinädalaga ka järgmisel aastal.
Peipsimaa toidupiirkonna üks eestvedajatest Triinu Akkermann lubas, et järgmisel aastal hakkavad kõik kuulama rohkem selliseid sõnu nagu Peipsi sahver, vääristoit, ürgtoit. Samuti on plaan rohkem hakata välja tooma suitsukala- ja sibulamüügikohti. Peipsimaa piirkonnas elab üle 24 000 inimese ja seal on 314 küla. Seega on, keda kuulata, ja on, mida vaadata!
Välisesinejate kogemustest saate lugeda maaeluvõrgustiku esindaja kokkuvõttest  :
- Bondens Skafferi (jaotuskeskuse) kogemused Rootsis NB! Tegemist on keskusega, mille vahendusel talunike kasvatatud tooraine jõuab toidupakkujateni
- Kuidas Lätil õnnestus nö legaliseerida kultuuripärandiga seotud alkoholi pakkumine ja müük? - Asnate Ziemele, Läti maaturismi organisatsiooni „Laucu Celotajs” president
LISAINFO:
Mõned pildid Ülle Jukk´i fotoaparaadist:
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles