EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER rahvusvahelised koostööprojektid
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
Maainfo
ARHIIV
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

LEADER UUDISED

   

HIIDLASTE KOOSTÖÖKOGU: Hiiu viiuliga Norras

Allikas: Hiidlaste Koostöökogu
11. jaanuar 2017. a

MTÜ Hiiu Veis ja Lammas sai 2016 aasta esimeses taotlusvoorus toetust oma projektile „Kohalik toidupärand – hiiu viiuli kvaliteedikava ja tasuvusuuringute koostamine“. Projekti toel külastasid seltsi liikmed novembri lõpus Norra läänerannikul asuvat imekaunist Bergenit ja täna veel biosfääriala kandidaadiks pürgivat Nordhordlandi regiooni, kus läbi aegade on säilinud tava kuivatada lambaliha.

Reisi peamine eesmärk oli tutvust teha Norra vana traditsioonilise lamba tagakintsu „fenalår“ kuivatamise tehnoloogiaga. Meil oli võimalus näha nii väiksemahulist kui ka pisut suuremat tootmist. Päris suurtööstus sellise kvaliteediga toodet valmistada ei suuda, ükski suurtööstus ei saa endale lubada liha kuivamist 3 kuud nõutavates tingimustes. Väiksemad tootmised aga suudavad ja nende toodangul on hea minek. Just jõulude ajal on lambatoodete, ja eriti soolatud-kuivatatud lambaliha järgi turgudel suur nõudlus. See omamoodi käsitöönduslik lambasink on taskukohane ka tavalisele norrakale, pealegi hindavad nad ettevõtete toodangut, mis garanteerivad just selle traditsioonilise kvaliteedi ja maitse.

Norrakad pakkusid välja väga sisuka ja täpselt fokusseeritud programmi. Käisime lambafarmis, kus peetakse lambaid kõige uuema tehnoloogia abil. Kari oli kaheks jagatud vastavalt lambatõugudele, vana maatõugu lammast karjatatakse aastaringi mägedes ja lihalambaks aretatud Norra valge lammas, mis põhitoodangut annab, on pideva elektroonilise jälgimise all.

Tarkused, mis reisilt saadi!

  • Nii Hiiumaal kui Norras ei ole väikesemahuline tootmine piisav elatuseks, reeglina saadakse põhisissetulek palgatöölt.
  • Kuivatatud lambakintsu tootmine on lihtsam kui väljastpoolt paistab, ei ole tarvis mingeid erilisi kuivatuseks sobivaid koopaid või nippe. Meil võiks see kujuneda Hiiumaa niššitooteks turismimajanduse juurde.
  • Kinnitus tõsiasjale, et iga tööd tuleb teha pühendunult ja hingega, siis tulevad ka tulemused! Kvaliteet, kvaliteet, kvaliteet ja alustada tuleb looma kasvatamisest! Mõelda läbi, mis tõugu loom ja kuhu sobib, mida sööb ja kuidas kasvab. Hoolega kasvatatud loomast saabki head toodangut!
  • Oli tunda, et norrakad on oma tegemiste üle väga uhked, samas hästi vastutulelikud. Avatust, külalislahkust ja usaldust võõraste vastu võiks neilt õppida.
  • Meiegi võiks oma haruldasi poollooduslikke alasid rohkem esile tõsta, teha sinna väljasõite koos spetsialistiga, kes selgitaks, miks on vaja taastada alvareid ja neid majandada, milleks hoida elus endisi kombeid ja ajaloolist mälu.

Retk kuivatatud lambakintsu tootmise ajalukku oli kui matk aega enne elektri ja külmkapi leiutamist. Mil moel rannarahvas oma saake ja loomasaadusi toiduks säilitas, kuivõrd sarnased või kui erinevad olid need võtted. Üks nüanss joonistus kindlalt välja – nende kuivatatud ja seejärel piduroaks valmistatud lambatooted tavalise eestlase maitse jaoks olid liiga soolased.

Reisi sihtkoha leidsime UNESCO programmi Inimene ja biosfäär võrgustiku kaudu. Norra kolleegid olid kohe väga lahkesti nõus meid võõrustama ja oma tulevast biosfääriala tutvustama. Nordhordlandis peetakse Norra maatõugu lambaid, säilitades nende geneetilist fondi. Neid lambaid karjatatakse aladel, mida hooldatakse loodusliku mitmekesisuse ja lammaste talvesööda varumise eesmärgil aastasadu vanade tavade kohaselt.

Lia Rosenberg. Keskkonnaameti biosfääri programmiala spetsialist, e-post: lia.rosenberg@keskkonnaamet.ee, telefon: 5207 457

MTÜ Hiidlaste koostöökogu koostas oma 2014-2020 integreeritud arengustrateegia sidudes meie saare arengu UNESCO programmiga „Inimene ja biosfäär“ (MAB). Projektitaotlusvoorus said eelistuse projektid, mis aitavad ellu viia Lääne-Eesti saarte biosfääriala „Säästva arengu programmi 2014-2020“.

2016 MEEDE 3 "Uuenduslik kogukond"


Leader logo pysti 1

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo