MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Pajusis hoolitakse nii keskkonnast kui ka kogukonnast
8. veebruar 2016. a
|
|
Põltsamaa ümbrus on ajalooline põllumajanduspiirkond. Kunagisest edukast Pajusi kolhoosist on välja kasvanud mitmed ettevõtted, teiste seas ka Pajusi ABF AS, mis koondab enda alla mitu ettevõtet, mis tegelevad piimatootmise ja maheveisekasvatusega. |
Põltsamaa jõe ümbruse alad kuuluvad Adavere-Põltsamaa piirkonna nitraaditundlike alade hulka, nii et põllutöid tehes tuleb keskkonnaga igal sammul arvestada. Põhjavee kaitseks on ranged keskkonna kaitsenõuded, mis muuseas tähendab, et väetistega mulda viidav lubatud lämmastikukogus on väiksem kui mujal Eestis. Ettevõttes jälgitakse veeseaduses kehtestatud norme väga hoolikalt. Kohalikud inimesed on samuti nõuetest teadlikud, nii et põlluharimisel ei saa ettevõte endale eksimusi lubada. „Hoiame oma keskkonda, sest me elame siin,“ ütleb ettevõtet pikka aega juhtinud Lembit Paal.
Ettevõttes on kokku 2300 looma ja 2300 ha maad. „Osa ettevõtte aladest asuvad turvasmuldadel, kus tavaviljelus on raskendatud, sest raiskaks liigselt ressursse. Kevaditi on jõega piirnevad alad üleujutatud, neid on keeruline harida,“ selgitab Lembit Paal. Vajadus oma ressursse säästlikult planeerida viis ettevõtte keskkonnahoidliku majandamiseni. Praeguseks on Põltsamaa jõe lammialal paiknevad ajaloolised karjamaad taastatud ning seal naudivad avatud maastikku maheveised, kes saavad karjamaal süües ise endale sobivaid suutäisi valida. Samasugust pilti võis seal viimati näha ehk kolm kümnendit tagasi.
| Maheveiste loomakasvatusjuht Kairit Vahenurm polnud siis veel sündinudki, kuid tema silmis on sära, kui ta näeb hoolealuseid vabalt ringi liikumas. „Loomad on jõelähedase karjamaaga harjunud. Kevadel on neil suur rõõm jälle õue kolida,“ räägib Kairit Vahenurm. Suured karjatatavad alad on hea peatuspaik kevadel ja sügisel piirkonda läbivatele rändlindudele. Võsast puhastatud poldriala on loonud uusi võimalusi piirkonna kalameestele ja suplushuvilistele. |  |
Kokku on maheveisekarjas 210 herefordi ja anguse tõugu veist, kelle kasvatamisel järgitakse rohumaaveise liha tootmise kvaliteedikava. Mahekulutuuridest kasvavad põldudel kaer, talirüps ja rukis. Pajusi ABFi teisel ettevõttel on piimakari, kus on 1030 lüpsilehma. Kogu vajalik talvesööt kogutakse oma põldudelt. Teravilja- ja rapsipõlde majandatakse keskkonnasõbralikke tavasid järgides. Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise eelduseks on muuseas
viljavahelduse ja külvikorra järgimine, liblikõieliste kultuuride kasvatamine ja talvise taimkatte olemasolu vähemalt kolmandikul põllumaast. Neid nõudeid on ettevõttel lihtne täita, sest oma põldude mullast ja kohalikust põhjaveest hoolimine on iseenesest mõistetav. Pajusi ABFi ettevõtetes töötab 41 inimest. Inimestele meeldib siin töötada, sest korralikud töötingimused ja töötajate heaolu on ettevõtte juhi jaoks väga tähtsad. Hea masinapark säästab nii töötajate tervist kui ka keskkonda ning Pajusis hoolitakse mõlemast väga. Osa ettevõtte töötajaid on ka aktiivsed kogukonnaliikmed, kes korraldavad kohalikke sündmusi. Aastaid on ümbruskonna koolilastele tutvustatud rehepeksmist ja põllumajanduse ajalugu. Keskkonnast ja kogukonnast käsikäes hoolides jätkub Pajusi piirkonna põllumajandusega tegelemine kindlasti veel aastasadu.
- Lugu on päris trükisest: Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust!
Trükisesse on koondatud 11 põllumajandusettevõtte lugu keskkonnahoidlikust põllumajandusest ning kuidas on sellele kaasa aidanud Eesti maaelu arengukava 2007-2013 toetused. Lisaks on trükises kirjeldatud üheksat põllumajandusliku keskkonnatoetuse meedet.
VAATA trükist: www.maainfo.ee/public/files/Keskkonnaedulood2016_VEEBILE.pdf