HIIDLASTE KOOSTÖÖKOGU: Eesti sült Euroopasse! |
Allikas: Reet Kokovkin, Hiidlaste Koostöökogu
21. veebruar 2017. a |
 |
|
Mis meid eristab lätlastest? Ei, mitte see, mida teie arvate! Hoopis lätlastel on praeguseks juba pea kümme kohalikku toidutoodet tähistatud Euroopa Liidu garanteeritud toote (GTT) tähisega, rääkimata kolmest tähistatud alkoholist ja 16 tähistusest Leedus. Meil ei ole aga ühtegi toitu veel tähistusega kaitstud, vaid Moe viin on jõudnud märgi taotluse menetluseni.
Siiski hakkab tunneli lõpust paistma valgust. Hiiumaal on LEADER toetusel algatatud kuulsa hiiu viiuli (mis äraseletatult on vinnutatud lamba kints) kvaliteedikava ja mõte on ka Euroopa märki taotlema hakata
|
„Mitmetel kodumaistel toodetel oleks potentsiaali taotleda Euroopa Liidu kvaliteedimärke“, ütles Maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna peaspetsialist Ülle Eplik. „Märke võiks taotleda näiteks karask, sõir, sült, mulgipuder, vürtsikilu, borodino leib, hiiu lambaviiul, saare õlu, kanarbikumesi, kama, hiiu leib, mulgikapsas, mõdu ja kali“.
Maaeluministeerium pakub igakülgset abi kvaliteedimärgi taotlemise protsessis ning toetab tegevusi, mis kasvatavad tarbija teadlikkust. Ülle Eplik selgitab: „Kvaliteedimärki kandvate toodete tutvustamiseks on võimalik taotleda erinevaid toetusi, mis muuhulgas võimaldavad osaleda välismessidel ja aitavad neid tooteid turundada välisturgudel, samuti tagab märgi taotlemine ligipääsu taotlemaks erinevaid toetusi sihtpäraste tegevuste läbiviimiseks“.
Lähenemas on Eesti 100. Kingime Eestile ühe korraliku süldipeo iga külas ja igas peres!
Väike algatusrühm Eesti toidu edendajatest igast Eesti nurgast on alustanud tööd, et sillutada tee Eesti süldi tähistamiseks Euroopa Liidu kvaliteedimärgiga. Milleks seda vaja on? Ühelt poolt on tagumine aeg väärtustada ja edendada traditsioonilist Eesti sülti, mille retsepti kuluvad sea- ja veise- või kanaliha ning erinevad kallerduvad subproduktid, sibul, porgand, pipar ja sool. Ja ei mingeid želatiine ega konservante. See on võimalik, sest Hiiumaa Tarbijate Ühistu köök just sellist sülti keedab, pakendab ja müüb edukalt üle Eesti. Lisaks on veel väiketootjaid, nagu Matsimoka ja Paju Poed OÜ, kes samuti saavad hakkama päris Eesti süldi tootmisega.
Teisalt hakkab meilt kaduma nn pika laua traditsioon ehk süldipidu heas mõttes, kus inimesed saavad kokku suguvõsade ja sõpruskondadega ühise laua taga, söövad päris meie oma toitu ja laulavad peast kõik neli salmi igast laulust selge ja kõlava häälega ära.
Millist kasu Euroopa Liidu toidumärk võiks tuua nii tootjale kui tarbijale? Kindlasti aitab märk väärtustada toote kvaliteeti läbi kohaliku tooraine ja traditsiooniliste valmistusviiside; aitab ettevõtetel tõsta oma turuväärtust läbi lisandväärtuse; annab tarbijale paremat teavet toodete omaduste, töötlemisviiside ja eripära kohta; kaitseb registreeritud päritolunimetusi, geograafilisi tähiseid ning traditsioonilisi tooteid.
Euroopa Liidus on registreeritud juba 4686 tähist (2017.a jaanuarikuu lõpu seisuga): neist piiritusjookidel 251, veinidel 2885 ja -põllumajandustoodetel ja toidul 1550. Tuntumad meile on vast parma juust, šampanja ja konjak, aga ka karjala pirukas, mozzarella juust ning nüüd ka Lätist silmud ja nende pirukas sklandrausis. Kõige rohkem märke on taotlenud ja saanud oma maa toodetele Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Kreeka ja Saksamaa. Miks me Eestit nende riikide seas ei kohta?
MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO:
- 14. veebruaril toimus Hiiumaal teabepäev lihatoodete märgistamisest ja Eesti süldi kvaliteedimärgist.
- TEAADAANNE Otsitakse tootjaid, kes toodavad sülti ilma želatiinita. Palun võtke ühendust Ülle Jukk´iga (ylle@jogevamaa.ee)
- Märtsi keskpaigas on kesk-Eestis (koht ja aeg täpustamisel) plaanis ka teine infopäev Eesti traditsioonilise süldi teemal.
- EPKK korraldab Maaeluministeeriumi tellimisel 2. märtsil Tartus ja 6. märtsil Tallinnas infopäevad „Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad ning Euroopa Liidu geograafilised tähised“. Info ka Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php
- Kvaliteedikavade kohta on infot koondatud ka Maamajanduse Infokeskuse teemalehele.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles