EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Sepa talu loodab meiereile

Allikas: Maaeluvõrgustik
8. märts 2016. a

 

Koonga vallas asuva Sepa talu perenaine Nele Tamm ei ole sugugi elupõline talunik. Ta päris talu koos kahe lehmaga oma emalt 2009. aastal.

Ning ehkki tal oli sel hetkel mõte astuda ülikooli magistrantuuri, tegi elu omad pöörded ja Nele hakkas hoopis talu pidama.

 

Mahetaluna on Sepa talu tunnustatud juba 2002. aastast. Mahe mõtteviis sobib Nele tõekspidamistega, aga mõneti on see ka piirkonna paratamatus: „Siin on ainult kivihunnikuid, pole mõtet siin künda ja külvata. Meil on kasulik olla mahe,“ ütleb Nele, kes on kahe jalaga kindlalt maa peal ega loo endale illusioone moodsast suurtalust. Nele nendib sedagi, et ega mahetoidu järgi teab mis suurt nõudlust pole, sest see on ikkagi kallis. Küll aga kasvab turu nõudlus tavalise talutoidu järgi.

Sepa mahetalus peetakse liha- ja lüpsilehmi, kaht kitse ja hulga kanu. Kitsed on seetõttu, et paradoksaalsel kombel on perenaisel endal lehmapiimatalumatus. Kanad aga sellepärast, et saada mune sõira ja jäätise jaoks – just need kaks artiklit on Nele kõige suurem tuluallikas. „Talupidamine neelab, ümbertöötlemine toob sisse,“ nendib Sepa mahetalu perenaine kainelt. Tema lootused ongi meiereil, kus praegu käib töö juba kahes vahetuses. Samal ajal katsetab kindlameelne taluperenaine erinevate juustude ja teiste piimatoodete väljatöötamisega, unistades mahukast juustukatlast, uutest külmikutest ja rehealusesse rajatud juustukeldrist. Kõige suurem probleem on siinses maakohas aga hoopis usaldusväärne tööjõud. Paljud asjad edeneks oluliselt kiiremini, kui oleks rohkem tõsise töö tegijaid.

Erinevad toetused on Nele sõnul ellujäämise küsimus. Lisaks poollooduslike koosluste, mahepõllumajandusliku tootmise ja ebasoodsate piirkondade toetustele on suurt tuge ka kiviaia rajamise ja taastamise toetusest.

Sepa talu eestvedamisel on Pikavere külas taastatud ligi neli kilomeetrit kiviaedu. „Kiviaia toetus on väikesele talule väga oluline lisatulu, ega me muidu seda tööd talupidamise kõrvalt ei suudaks teha“.

Toetus on aidanud kogu Pikavere maastike ilmet parandada ning päästetud on paljud ajaloolised talupõllud Ura maastikukaitsealal.

 

Sepa mahetalu saab ka ohustatud tõugu looma pidamise toetust, sest talus peetakse eesti maatõugu veiseid. Need rahulikud loomad on poollooduslike koosluste hooldamiseks parimad.

Sepa talu on aga lähiajal ootamas muutused: Nele tahaks talupidamise ametlikult oma kahele täiskasvanud pojale üle anda. Pojad on praegugi kogu aeg abiks, aga Nele ise vajab muutusi ja puhkust. „Talupidamine võib kõlada kaunilt, aga tegelikkuses on see üks otsata töörügamine,“ ohkab Nele. Lisaks avaneks noortele mitmed toetusskeemid, millele praegune perenaine enam vanuse tõttu ei kvalifitseeru. Energilist ja töötahtest pakitsevat perenaist vaadates ja kuulates ei usu küll kuidagi, et ta talu tegemistest eemale jääks: aastatega on talupidamisest kujunenud elustiil, olgu ta pealegi üks õige pöörane elustiil.

Tekst: Helen Külvik
Fotod: Maaeluvõrgustik

  • Lugu on päris trükisest: Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust!

Trükisesse on koondatud 11 põllumajandusettevõtte lugu keskkonnahoidlikust põllumajandusest ning kuidas on sellele kaasa aidanud Eesti maaelu arengukava 2007-2013 toetused. Lisaks on trükises kirjeldatud üheksat põllumajandusliku keskkonnatoetuse meedet.

VAATA trükist: www.maainfo.ee/public/files/Keskkonnaedulood2016_VEEBILE.pdf

 

Märts 2019
Tagasi  Edasi
Maainfo
    

Päevakajalised asjad
Maainfo
EUROOPA KOMISJON kuulutab välja uue 10 miljardi euro suuruse innovatsioonifondi
EÜA: ülikoolide roll piirkondlikes innovatsiooni ökosüsteemides
EUROOPA KOMISJON on edukalt rakendanud ELi ringmajanduse loomise tegevuskava
EUROOPA KOMISJON avaldas naiste olukorda EL-i teaduses kajastava ülevaatekogumiku "She Figures 2019"
ETNA Eestimaal "Ettevõtlik Naine 2018" on Sille Erala Järvamaalt
EIP VÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse uudiskiri nr 67
INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK: Projekti näide "Nutikas teraviljakuivati"
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 6 (429)
EIP-AGRI: Ilmunud on uus trükis "Koostöö tarneahelas" ("Collaboration in the supply chain")
EIP-AGRI: Ilmunud on Euroopa Liidu innovaatiliste projektide kataloog
MAAELUVÕRGUSTIK: Toiduvõrgustike info - 18. märts 2019 (4/2019)
KESKKONNAMINISTEERIUM: Infokiri "Ettevõtete ressursitõhusus"

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo