MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Sepa talu loodab meiereile
8. mrts 2016. a
|
|
Koonga vallas asuva Sepa talu perenaine Nele Tamm ei ole sugugi elupõline talunik. Ta päris talu koos kahe lehmaga oma emalt 2009. aastal. Ning ehkki tal oli sel hetkel mõte astuda ülikooli magistrantuuri, tegi elu omad pöörded ja Nele hakkas hoopis talu pidama.
|
Mahetaluna on Sepa talu tunnustatud juba 2002. aastast. Mahe mõtteviis sobib Nele tõekspidamistega, aga mõneti on see ka piirkonna paratamatus: „Siin on ainult kivihunnikuid, pole mõtet siin künda ja külvata. Meil on kasulik olla mahe,“ ütleb Nele, kes on kahe jalaga kindlalt maa peal ega loo endale illusioone moodsast suurtalust. Nele nendib sedagi, et ega mahetoidu järgi teab mis suurt nõudlust pole, sest see on ikkagi kallis. Küll aga kasvab turu nõudlus tavalise talutoidu järgi.
Sepa mahetalus peetakse liha- ja lüpsilehmi, kaht kitse ja hulga kanu. Kitsed on seetõttu, et paradoksaalsel kombel on perenaisel endal lehmapiimatalumatus. Kanad aga sellepärast, et saada mune sõira ja jäätise jaoks – just need kaks artiklit on Nele kõige suurem tuluallikas. „Talupidamine neelab, ümbertöötlemine toob sisse,“ nendib Sepa mahetalu perenaine kainelt. Tema lootused ongi meiereil, kus praegu käib töö juba kahes vahetuses. Samal ajal katsetab kindlameelne taluperenaine erinevate juustude ja teiste piimatoodete väljatöötamisega, unistades mahukast juustukatlast, uutest külmikutest ja rehealusesse rajatud juustukeldrist. Kõige suurem probleem on siinses maakohas aga hoopis usaldusväärne tööjõud. Paljud asjad edeneks oluliselt kiiremini, kui oleks rohkem tõsise töö tegijaid.
Erinevad toetused on Nele sõnul ellujäämise küsimus. Lisaks poollooduslike koosluste, mahepõllumajandusliku tootmise ja ebasoodsate piirkondade toetustele on suurt tuge ka kiviaia rajamise ja taastamise toetusest.
|
Sepa talu eestvedamisel on Pikavere külas taastatud ligi neli kilomeetrit kiviaedu. „Kiviaia toetus on väikesele talule väga oluline lisatulu, ega me muidu seda tööd talupidamise kõrvalt ei suudaks teha“. Toetus on aidanud kogu Pikavere maastike ilmet parandada ning päästetud on paljud ajaloolised talupõllud Ura maastikukaitsealal. |
 |
Sepa mahetalu saab ka ohustatud tõugu looma pidamise toetust, sest talus peetakse eesti maatõugu veiseid. Need rahulikud loomad on poollooduslike koosluste hooldamiseks parimad.
Sepa talu on aga lähiajal ootamas muutused: Nele tahaks talupidamise ametlikult oma kahele täiskasvanud pojale üle anda. Pojad on praegugi kogu aeg abiks, aga Nele ise vajab muutusi ja puhkust. „Talupidamine võib kõlada kaunilt, aga tegelikkuses on see üks otsata töörügamine,“ ohkab Nele. Lisaks avaneks noortele mitmed toetusskeemid, millele praegune perenaine enam vanuse tõttu ei kvalifitseeru. Energilist ja töötahtest pakitsevat perenaist vaadates ja kuulates ei usu küll kuidagi, et ta talu tegemistest eemale jääks: aastatega on talupidamisest kujunenud elustiil, olgu ta pealegi üks õige pöörane elustiil.
- Lugu on päris trükisest: Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust!
Trükisesse on koondatud 11 põllumajandusettevõtte lugu keskkonnahoidlikust põllumajandusest ning kuidas on sellele kaasa aidanud Eesti maaelu arengukava 2007-2013 toetused. Lisaks on trükises kirjeldatud üheksat põllumajandusliku keskkonnatoetuse meedet.
VAATA trükist: www.maainfo.ee/public/files/Keskkonnaedulood2016_VEEBILE.pdf