EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
MAK 2014-2020 PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
TASKUHÄÄLING "MAAELU JUTUD"
Maainfo
VEEBI TV
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2024
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
KESKKOND JA KESTLIKKUS
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
EUROOPA ÜPP VÕRGUSTIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Vormsi suurimad lihaveisekasvatajad hoolivad loodusest

Allikas: Maaeluvõrgustik
13. mrts 2016. a

 

Eesti suurim väikesaar Vormsi on 93 km2 suurune, üle poole selle pindalast on kaetud metsaga. Saar kuulub Natura 2000 võrgustiku Väinamere hoiualasse, lisaks on osa saarest maastikukaitseala koosseisus.

Saarel on kokku umbes 1000 hektarit põllumaad, kuid mullad on oma boniteedilt ühed Eesti kehvemad. Seega soosivad kohalikud olud ja looduskaitselised piirangud keskkonnasõbraliku põllumajandusega tegelemist.

Ege ja Gert Kanarbik alustasid 2007. aastal kohalike rannaniitude niitmist. Paar aastat hiljem võeti 10 lihaveist, et rannaniitude hooldamist jätkata. Rannaniite oli hooldada 54 hektarit ja üsna kiiresti sai selgeks, et loomi on juurde vaja. Nii lisandus 2011. aastal veel 51 looma ning hoolduse all olevate rannaniitude pindala on nüüdseks 120 hektarit. Karjas on herefordi ja simmentali tõugu veiseid ligi 200 ja see on saare kõige suurem veisekari.

Ettevõte on algusest peale olnud mahetootja. Muul viisil majandamist puhast loodust armastav pere ette ei kujutaks. Lisaks rannaniitudele on veel 350 hektarit mahedat põllumaad, millelt kogutakse loomade talvesööt. Loomad on viis kuud aastas suvekarjamaadel rannaniitudel. Karjaaedu on püstitatud 20 kilomeetri jagu ja need on vaja iga päev üle kontrollida. Sügisel tuuakse veised lauta. Sügis-talvisel poegimisperioodil jälgitakse loomi öösiti ka kaameratega, et vajadusel appi minna. Kuna perekonna eluase on laudaga ühenduses, siis poegimisperioodil hingab kogu pere hoolealustega ühes rütmis.

Vormsi rannaniite on taastatud juba peaaegu kümme aastat. Võrreldes algusaegadega on rannakarjamaad võsast ja pilliroost vabad. Lisaks avatud vaatele ja veepiirile on hooldatud rannaniidud oluliseks pesitsuspaigaks paljudele linnuliikidele ja peatuspaigaks rändlindudele. „Rannakarjamaade läheduses võib kohata palju kaitsealuseid linnuliike ning niitude taimestik on muutunud mitmekesisemaks,“ räägib perenaine Ege edasiminekutest.

 

Niitude taastamisel on nõuga abiks Keskkonnaamet, kelle maahooldusspetsialistidega uute alade taastamine ja hooldusse võtmine alati läbi räägitakse. Hoolduse all olevad maad on suures osas renditud eramaaomanikelt ja riigilt. Eesmärk on säilitada hooldatavaid alasid ja võimalusel laieneda. Alade suurendamiseks on alati tarvis läbi rääkida kümnete maaomanikega, sest Vormsi on jagatud väikesteks maasiiludeks, mille omanikud on tihtipeale rootslased ja ise saarel ei ela. Suureks abiks on siin perenaise rootsi keele oskus.

Maaelu arengukava toetuste abil on soetatud farmikompleks ja ostetud põllumaad. Ilma toetusteta Kanarbike pere ilmselt põllumajandusega ei tegeleks, sest alustades ei olnud neil peale suure tahtmise mitte midagi. Aasta-aastalt on tegemisi laiendatud ning hetkel ollakse saare suurim põllumajandusettevõtja. Otsust põllumajandusega tegelema hakata pole nad kahetsenud. Vaikimisi loodavad, et äkki on teistelegi oma tegemistega inspiratsiooniks. Pere vanim poeg kaalub pärast kooli lõpetamist minna põllumajandust õppima, nii et väikestviisi on inspireerimisega juba algust tehtud.

Tekst: Triin Nõu
Fotod: Maaeluvõrgustik

  • Lugu on päris trükisest: Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust!

Trükisesse on koondatud 11 põllumajandusettevõtte lugu keskkonnahoidlikust põllumajandusest ning kuidas on sellele kaasa aidanud Eesti maaelu arengukava 2007-2013 toetused. Lisaks on trükises kirjeldatud üheksat põllumajandusliku keskkonnatoetuse meedet.

VAATA trükist: www.maainfo.ee/public/files/Keskkonnaedulood2016_VEEBILE.pdf

 

Aprill 2024
Tagasi Edasi
Maainfo

Päevakajalised asjad
Maainfo
MAAELUVÕRGUSTIK: Toiduvõrgustike info - 19. aprill 2024 (4/2024)
EPKK ootab kodumaiseid toidutootjaid Pääsukesemärki taotlema
TALULIIT: Suur talutoidu laat "MAA TULEB LINNA" tuleb esmakordselt Tartumaale ja ootab osalema talutoidu tootjaid
MES-i kriisilaenu meetme sihtgrupp laienes ja taotluste vastuvõtu periood pikenes
EMÜ: Maaülikool on põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailmas paremuselt 54. ülikool
EMÜ: Põllumajandussektoris juhtuvatest tööõnnetustest jäetakse tihti teatamata
KESKKONNAAGENTUUR: Eestile on väljakutseks suur jäätmeteke ja selles sisalduva ressursi ebapiisav väärindamine
KESKKONNAAGENTUUR: 2023. aasta metsaseire tulemused
MAAELUVÕRGUSTIK: Arukate külade kogumik toob fookusesse kogukonnapõhised ja nutikad ettevõtmised Eesti maapiirkondadest
TOIDULIIT: Aastakonverentsil auhinnati Eesti parimaid toiduaineid
REM: 2024. aastal kannavad Eesti toidupiirkonna tiitlit Saaremaa, Muhu ja Ruhnu
LEADER infokiri 2024 (nr 4/133)
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 8 (548)
MAAELUVÕRGUSTIK: Loodusturism kui elustiiliettevõtlus maapiirkonnas
UUS! Maaelu jutud #15: Sirje Kuusik – Säästvast maaturismist
ARIA2024: Kandideerimine projektikonkursile "Inspireeriv põllumajandus ja maaelu 2024" on avatud!
MAAELUVÕRGUSTIK: Jäätmekäitluse ja ringmajanduse teemaline õppereis Harjumaal
MAAELUVÕRGUSTIK: Põllumajandusjäätmete ja ringmajanduse teemaline seminar-õppereis Pärnumaal
METK: Esitluspäev FIE Airi Külvet juures “Tingimuslikkus ja ökokavad – 2023. aasta kogemus ja muudatused 2024. aastal”

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo