|
|
|
Eks see ole teada, et ajutised asjad on need kõige püsivamad: just nii on lugu Koplimäe mahetaluga. Pererahvas ei plaaninud algul üldse talu pidada, ent ometi just nii läks. Alustuseks hakati enda jaoks speltanisu kasvatama.
Tol ajal, 2000. aastal, oli spelta Eestis veel haruldane, peaaegu täiesti tundmatu teravili.
|
Kui esiti sai oma kasvatud vilja Saikla veskis jahvatada, siis õige pea kadus see võimalus ära ning pere hankis oma tarbeks väikese veski. Talu kasvades tekkis vajadus suuremate seadmete järgi ning LEADER-toetused on siinkohal tõhusat abi pakkunud: nüüdseks on Koplimäe talus töös jahuveski ja tatraveski, lisaks koorimisseadmed. Aga see kõik on puhas käsitöö, midagi mehhaniseeritut talus pole. „Meid ei saagi teiste veskitega võrrelda, meil on siin nagu butiik: kõik on käsitöö, iga tera käib mitu korda käte vahelt läbi,“ ütleb talu perenaine Marju Müür.
Siinsamas Pöides sündinud ja kasvanud Marju Müüril on speltaga tundeline suhe: „Armusin speltasse siis, kui 2010. aastal Gotlandil pagariks õppimas käisin“. Gotland on selle poolest põnev koht, et sealt on leitud hästi vanu speltasorte, mis on eriliselt heade küpsetamisomadustega. Praegu kasvatab Müüride pere Gotlandilt ja Saksamaalt pärit speltasorte pooleks.
| Teise kultuurina kasvatab usin pere tatart. Sellega alustati juba 2006. aastal, mil keegi polnud toortatra kasulikkusest veel midagi kuulnud. „Keegi ei osanud toortatraga midagi teha, söötsime seda niisama loomadele,“ naerab peremees Olev Müür takkajärgi. Nüüd on tatar kuum kaup ja mitte ainult toortatratang: Koplimäe talus tehakse tatrast veel kruupi, jahu ja mannat. |
|
 |
Käiku lähevad ka tatraõied, millest saab väärtuslikku teed. Tatraõietee tugevdab veresooni ja on muidu igati kasulik, pealegi maitseb hea. „Paljud kasulikud asjad pole ju hea maitsega, aga tatraõietee on meeldiv erand,“ kinnitab Marju. Tatrapatju teevad nad muidugi ka.
Mahe tootmine on Müüride pere meelest ainuõige võimalus. Peremehe sõnutsi on Saaremaa väikestel põldudel mahetootmine parim valik. Koplimäe talu on mahetaluna tunnustatud juba 1999. aastast ja nüüdseks teeb maherevolutsiooni juba noorem perepoeg Artur, kes peatselt plaanib Olustverre talunikuks õppima asuda. Oma koht on ka vanemal põlvkonnal: vanaisa Vello ehk Olevi isa keevitab ja hoiab masinaparki korras.
Koplimäe mahetalus mingit seisakut tunda pole: uusima investeeringuna on üles pandud päikesepaneelid, mis aitavad tublisti energiat säästa, seda eriti just päikselisel Saaremaal. Nii et võib julgelt öelda, et Koplimäe talu tooted on lausa mitmekordselt mahedad!
Aga see pole veel kõik: talus tegutseb ka talupood-kohvik! Siin müüakse kõike, mida talus toodetakse: spelta- ja tatratooteid, eelkõige jahu ja erinevaid maheküpsiseid. Perenaise hinnangul on just maheküpsised see suund, millega tasub edasi tegeleda. Jahu on odavam ja seda pole mõtet mandrile transportida, ent maheküpsistele on turgu küll.
Ning et i-le täpp panna: Koplimäe talul on olemas ka netipood. Kes teeb, see jõuab!
Tekst: Helen Külvik
Fotod: Maaeluvõrgustik
- Lugu on päris trükisest: Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust!
Trükisesse on koondatud 11 põllumajandusettevõtte lugu keskkonnahoidlikust põllumajandusest ning kuidas on sellele kaasa aidanud Eesti maaelu arengukava 2007-2013 toetused. Lisaks on trükises kirjeldatud üheksat põllumajandusliku keskkonnatoetuse meedet.
VAATA trükist: www.maainfo.ee/public/files/Keskkonnaedulood2016_VEEBILE.pdf
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles