MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Kuidas Paljumäel roosidest jogurtini jõuti |
Allikas: Maaeluvõrgustik
26. mrts 2016. a |
|
|
|
Kui Arvo Veidenberg 1989. aastal oma isale määratud asundustalu maad tagasi sai, alustas ta istikute ja rooside kasvatamisega.
Paraku oli istikuid keeruline müüa ja varsti oli tarvis midagi muud tootma hakata. Kuna talus oli algusest peale lüpsilehm olnud, siis otsustati piimatootmise kasuks.
|
Suurenevale karjale oli tarvis rajada laut. Soojustatud lauda jaoks raha ei olnud ja nii ehitati 1993. aastal Pajumäele Eesti esimene külmlaut. Idee tuli põllumajandusülikooli teaduritelt, kes olid sarnast lahendust Ameerikas näinud. Praeguseks on kõik Eesti piimakarjad külmlautades.
Alguses müüdi kõik piim kokkuostu. Kui vene kriisiga seoses langes piima hind kolm korda, otsustati 1998. aastal ise piima töötlema hakata. Esimesena hakati tootma jogurtit, sest kohupiim tundus liiga keeruline, juustust rääkimata. „Tegelikult on jogurti tootmine muidugi keerukam. Oleks teadnud, et kohupiima ja juustu on nii lihtne teha, oleks juba varem neid tootma hakanud,“ avab Arvo Veidenberg talu piimatöötlemise ajalugu.
Talupidamise taastamisest alates on olnud tähtis, et tootmine ei kahjustaks elukeskkonda. Mahetootmise ametlik tunnustamine 2001. aastal oli selle loomulik jätk. Mahetalus ei kasutata mineraalseid väetisi ja taimekaitsevahendeid ning lehmadel on ligipääs karjamaale. „Mahetootmine on loomulik tootmine,“ rõhutab Arvo Veidenberg. Pikaajaliseks eesmärgiks on võetud põllu- ja karjamaade jätkusuutlik ja looduslikku elurikkust toetav majandamine. Koostöös teadusasutustega uuritakse mahetootmise mõju keskkonnale. Loomade söödaratsioonid tehakse analüüside alusel, et loomad saaksid tasakaalustatud sööta ning oleksid terved.
|
Pikaajalise säästliku majandamise eest on Pajumäe mahetalu pälvinud aasta mahetalu tiitli 2010. aastal ning rohemajanduse edendamise auhinna 2012. aastal. Lisaks on talu valitud 2012. aastal Eesti parimaks tootmistaluks ja aasta taluks. Kuna keskkonnasäästlik majandamine on pidevas arengus, siis loetakse talus usinalt teaduskirjandust, et uusi säästlikke põllumajandusvõtteid katsetada.
|
|
 |
Pajumäe talumeierei sai 2005. aastal mahetunnustuse ja nii kannavad eestlaste seas armastatud piimatooted mahemärki. Hiljuti lisandus pakenditele Ehtsa Talutoidu märk. Talus valmistatakse üle 60 erineva piimatoote. Aastaid tagasi hakati esimesena poes toorpiima müüma. Talu mahekeefir sai konkursil „Parim talutoit 2016“ üldvõidu. Kevadel hakati uudisena tootma mahegheed ehk selitatud võid, mida müüakse palju Soome.
Kuigi Pajumäe tooted on eestlaste seas tuntud, tuleb end kogu aeg pildil hoida ja ajaga kaasas käia. Mõned aastad ametis olnud noorperemees Viljar Veidenberg on selles osas suure töö ära teinud. Talul on uus logo ja toodetel uue kujundusega sildid. Uue näo on saanud kodulehekülg ning tegemisi kajastatakse ka Facebook´i veergudel. „Kohalolek sotsiaalmeedias on loomulik osa klientidega suhtlemisest, nii saavad Pajumäe fännid kiiresti teada, kui talus midagi huvitavat toimub,“ ütleb Viljar Veidenberg. Kindlasti kuuleb Pajumäe talust lähiajal veel põnevaid uudiseid. Kes teab, äkki jõuavad kunagi talupidamise taaselustanud roosid ka piimatoodetesse? Näiteks moosina.
Tekst: Triin Nõu
Fotod: Maaeluvõrgustik
- Lugu on päris trükisest: Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust!
Trükisesse on koondatud 11 põllumajandusettevõtte lugu keskkonnahoidlikust põllumajandusest ning kuidas on sellele kaasa aidanud Eesti maaelu arengukava 2007-2013 toetused. Lisaks on trükises kirjeldatud üheksat põllumajandusliku keskkonnatoetuse meedet.
VAATA trükist: www.maainfo.ee/public/files/Keskkonnaedulood2016_VEEBILE.pdf
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles