EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Ka ühistegevuse puhul ei saa seadusest üle ega ümber

Allikas: Maaeluvõrgustik, Reve Lambur
15. aprill 2017. a

Sellel aastal alustanud ühistegevuse pikaajalise programmi raames toimusid järjekordsed infopäevad. Sel korral oli teemaks ühistu seadusandlus. Meeldetuletuseks, et programm alustas märtsi alguses infopäevadega „Alustav ühistu – tutvustav osa ja praktiku vaade“ (loe maaeluvõrgustiku 22.03.2017 artiklit "Koostöös teeme paremini"

 

Infopäeva sissejuhatuse tegi programmi juht ja Eesti Maaülikooli professor Rando Värnik: „Sageli on ühistutes puudulik suhtlus.  Seadusandluse tundmine on üks tegur, mis peaks selle paranemisele kaasa aitama.“

Rando Värnik tõi välja ka olulisemad tegurid, et ühistu oleks konkurentsivõimeline:

  • Ühistulise organisatsiooni tugevuseks on tema liikmed – tuleb tegeleda ühistu liikmete arenguga.
  • Tuleb tegeleda ka tegevjuhtide arendamisega.
  • Konfliktsete olukordade vältimine: liige-nõukogu-juhatus
  • Ühistegevusse peavad panustama nii liikmed kui ka palgatud juhtkond
  • Vajalik on aus ja avatud suhtlus liikmete ja erinevate organisatsioonide tasandite vahel. Me ei tohiks näha naabris oma konkurentsi.

Programmi visioon: Kolmandik ühistute toodangust müüakse ja väärindatakse läbi ühistu.

Ühistu seadusandlus

Ühistu seadusandlusest andsid põhjaliku ülevaate ja vastasid osalejate küsimustele vandeadvokaat Tiina Pukk – ühinguõiguse spetsialist ja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik.

Infopäeval käsitleti järgmisi teemasid:

  • Ühingutest üldiselt
  • Asutamisest
  • Liikmelisusest, sh liikmeks saamine ja lõppemine
  • Liikmete õigused ja vastutus
  • Ühistu juhtimine
 
Ühistud on eraõiguslikud juriidilised isikud, kelle õigusvõime tekib registrisse kandmisest. Kui ühistu kõik liikmed on ühistud, siis on tegemist keskühistuga.

Ühistul peab olema põhikiri või ühinguleping ning kohustuslikud organid on üldkoosolek ja  juhatus, võib moodustada ka nõukogu. Nõukogu on alla 200 liikme puhul vabatahtlik. Kui on vähe liikmeid ja enamus on ka juhatuses, siis nõukogul pole funktsiooni. Juhatus tegeleb igapäevase majandustegevusega ning nõukogu paneb paika arengustrateegiad, suunad jms ning annab juhatusele nõu.

Juhatuse õigused ja varustused tulevad seadusest . Kui juhatus liikmed võtavad ühistu liikmete eest sõna, siis juhatuse sõna maksab. Ka ühistu liikmed võivad kuuluda juhatusse.

Seadus kehtestab ühistule miinimumtingimused ühistu toimimiseks, kõik ülejäänud tuleb leppida kokku põhikirjas, mis sisuliselt on leping kõigi liikmete vahel.

"Lõpuks on ikkagi iga ühistu oma liikmete nägu."

Selle mõtte ütles Rakveres toimunud infopäeva üks osalistest - Roland Tarum, Booty OÜ-st.

Ühistu katuspõhimõte on, et kõiki liikmeid koheldakse võrdselt, v.a kasumi jaotamisel. Ühistu liikmetel ei tohiks olla hirmu, et keegi saab rohkem ja keegi vähem. Kui see põhimõte ei sobi, siis tuleb luua aktsiaselts või osaühing.

Oluline on teada ka seda, kuidas lõpetada liikmelisust. Olulisemad põhjused on tavaliselt liikme ühistust väljaastumine või liikme ühistust välja arvamine, kuid selle jaoks peab olema põhjus või peab see tulenema seadusest või põhikirjast.

Hea teada: Liikmed saavad teavet ühistu majandustegevuse kohta juhatuselt üldkoosolekul. See tähendab, et liikmetel ei ole õigust iga ajal seda igal ajal küsida ning see on vajalik selleks, et liikmed ei saaks liigset informatsiooni.

Üldkoosolek saab olla kas korraline või erakorraline. Korraline koosolek toimub üks kord aastas, kui päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine. Majandusaasta aruannet saab kinnitada vaid üldkoosolek. Päevakord peab olema liikmetele ette teada.

Üldkoosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel tuleb järgida rangelt seaduse nõuded, muidu saab neid otsuseid vaidlustada. Siin tasub abi küsida juristilt. Kehtetus saab tunnistada vaid üldkoosoleku otsust, mitte protokolli.

Ühistute puhul liikmed oma varaga ei vastuta, v.a kui põhikirjas pole kokku lepitud teisiti.

Ühistuga natukene sarnane on mittetulundusühing, kus liikmeid võib samuti olla palju. Juhatuse liikmete arv võiks sõltuda ühistu liikmete arvust. Minimaalselt kolm oleks hea, sest siis on fiktiivsete kokkulepete tegemine keeruline.  

Hea praktika: Juhatuse liikmed vabastavad ennast aastaaruande heakskiitmisest, sest nad on aasta aega ühistu nimel vaeva näinud ja tahaksid saada heakskiitu oma tööle.

Ühistu lõpetamine toimub likvideerimise või pankotimenetlusega.

Hoolsuskohustus ja lojaalsuskohustus: Liikmetel lojaalsuskohustust ei ole, juhatuse liikmele tähendab see seda, et ei ole konkureerivaid asju.


LISAINFO:

Rando Värnik andis ülevaate ühistegevuse programmi 2017.a tegevustest:

  • Viimased infopäevad sel aastal toimuvad 17.aprillil ja 26. aprillil teemal „Nutikad lahendused ja koostöö teadusasutustega“.
  • Neile järgnevad täiendkoolitused maikuus.
  • Veelgi kitsamalt minnakse edasi valdkondlike õpiringidega. Iga õpiring saab kokku kolmel korral ning seal on olemas juhendaja ja mentor. Kokku on sel aastal kolm õpiringi: piimandus, marjakasvatus ja toidunisu tootmine.
  • Aasta lõpus toimub rahvusvaheline konverents.
  • Sel aastal planeeritakse veel ettevõtete külastusi: kaks Eestis (Rakvere piimaühistu ja moositööstus Bacula) ja üks välismaale. Välisreis toimub sel aastal Iirimaale piimanduse teemal.

Programmi toimkond ootab ettepanekuid järgmiseks aastaks.


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo