EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015 Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo
Kohalikud tegevusgrupid
Maainfo
UUDISED
Maainfo
NÄDALAINFO
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
Sümboolika
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
Kalender
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
2014-2020 EMKF strateegia koostamise materjalid
Maainfo

UUDISED

   

Peipsi kalanduspiirkond otsib uusi lahendusi ja võimalusi

Allikas: Peipsi Rannik, Urmas Pirk
11. detsember 2009. a

 

Novembri lõpus korraldas Peipsi Alam-vesikonna Kalurite Liit (PAKL) Peipsi piir­konna ettevõtjatele, omavalitsuse ja MTÜ-de esindajatele õppereisi Kreekasse.

Novembri lõpus korraldas Peipsi Alamvesi-konna Kalurite Liit (PAKL) Peipsi piirkonna ettevõtjatele, omavalitsus- ja MTÜ-de esin­dajatele õppereisi Kreekasse. Tutvuti sealse kalanduse korraldamise ja EKF meetmete rakendamisega.

PAKL on varemgi korraldanud koolitus-reise, sellel korral toimus see Peipsi  kalanduspiirkonna strateegia raames, mida toetab Euroopa Kalandusfondi meede 4.1. läbi Põl­lumajandusministri määruse nr. 38 24.04.08. aastast.

25-inimeseline grupp alustas oma õppereisi Kreekas Ateena kalaturu külastusega. Kala­turg üllatas meid nii oma kala liigirohkusega kui ka oma väga varieeruvate hindadega. Nii võis ühel kalaliigil olla mitmeid kordi erinev hind, sõltuvalt püügipiirkonnast või kasvan­dusest.

Kuigi kalal kasutati ohtralt jääd, oli meie kalandusettevõtjatele sealne puittaara kasutus ja koheselt turul kala esmatöötlemine imesta­mapanev.

Järgnevalt külastasime Pireuse Keratsini kalasadamat ja saime aimu sealsest töökorral­dusest ja kalurite poolt kasutatavate püügiva­hendite ja -võtete osas.

Õhtutunnid kulusid antiikse Ateena vaa­tamisväärsustega tutvumiseks. Külastasime Akropolist ja seal asuvaid kuulsaid templeid. Selle hiigelsuure linnaga tutvumiseks oleks vaja mitte päevi, vaid lausa nädalaid.

Teekonnal Mesolongioni külastasime Meteora kloostreid ja olime vaimustuses meid ümbritsevast vaheldusrikkast loodusest.

Kuna oli planeeritud tutvuda just rannakalandusega, oli meie põhisihiks Mesolongioni piirkondade laguunide külastus. Seal asub ka maailma suuruselt teine laguun. Meid võttis vastu Helleni Kalurite Konföderatsiooni esi­mees, kes tutvustas meile ka pikemalt nende ühistöö korraldust. Kõikidel laguunidel on oma ühistud, mis omakorda on liitunud Hel­leni Kalurite Konföderatsiooniga, mis on moodustatud 2000, a 11 kaluriliidu baasil ja

millesse kuulub kokku üle kolmekümne viie tuhande kaluri kogu riigist. Konföderatsiooni töös osalevad peale kalurite ka teadlased, ko­halikud omavalitsused ja muud vajalikud ins­tantsid. Seni ei ole kasutatud Euroopa toetus­fonde. Ühistud tasuvad laguunide kasutamise eest riigile aastas ~ 20 000 eurot, olenevalt laguuni suurusest.

Pikemalt tutvusime ühe keskmise suuruse ühistu töökorraldusega. Kõigil meil. jätkus seal uudistamist ja nii mõndagi oli kõrva taha jätta. Kindlasti said nii mõnedki uusi ideesid oma edaspidise töö korraldamisel. Huvitav oli ka sealne töötasustamine. Nimelt iga ühistu liige sai seal kuus kätte 1200 eurot. Aasta lõ­pul pärast laguuni maksude tasumist jagatakse ülejäänud sumina liikmete vahel kätte jõulu­preemiana.

Tutvusime veel nii mõnegi sadama ja la­guuniga, saime ettekujutuse sealsest kalandu­se korraldusest. Selles piirkonnas harrastuska-lastust praktiliselt ei ole või kui keegi tahab õngitseda, toimub see ainult kutseliste kalurite järelvalve all. Värsket kala püütakse vastavalt turuvajadusele, mitte lihtsalt püüdmise mõt­tes. See on seal ka võimalik, kuna eelnevalt püütud kala hoitakse sumpades ja vastavates väikestes laguunides.

Meie suureks üllatuseks oli ka seal kasuta­tav valgus- ja västrapüük, mis meil on välis­tatud.
Külastades Mesolongioni linna, selgus ka asjaolu, miks harrastajaid praktiliselt pole.

Linnas on vähemalt üle ühe tänava värske kala pood. Kala on kättesaadav kõigile ja teda on palju. Uskumatu on, et kõik see ka ära süüakse.

Laguunide piirkonnast ärasõidupäeva hom­mikul võttis Mesolongioni raekojas vastu meie kaaskonna ka kohalik linnapea, kes soo­vis kõike kõige paremat ja avaldas lootust ja tahet kahe riigi kalandusettevõtjate tulevaste sidemete tugevdamiseks.

Tagasitee Ateenasse kulges läbi Tolose, mis varem oli ehtne kaluriküla ja kus tänasel päeval kutseline kalapüük eriti enam ei toimi. Suuremat tähelepanu pööratakse seal harrastuspiiüdjatele teenuse pakkumiseks. Kui­gi käes oli novembri lõpp käis enamik meie seltskonnast siin ka ujumas. Vee temperatuur oli ligi paarkümmend kraadi.

Omamoodi elamuseks Ateena poole sõidul olid nii moodsa aja insenerimõtlemise tipp­taset demonstreeriva Ria Antarrio sillaületus (silla pikkus 2,8 kilomeetrit) kui ka põgus peatus Korinthose kanali ääres, mis ühendab Egeuse ja Ioonia merd. Kanal on aukartust­äratav, tema pikkus 6,3 km, kõrgus ~ 80 m ja laius 25 m.

Viimasel õhtul oli veel võimalus tutvuda täiendavalt iidse Ateenaga.

Kindlasti oli õppereisist osavõtjatel kasu meie enda piirkonna edaspidise koostöö aren­damisel


3 logo kalanduse jaoks

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo