EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER rahvusvahelised koostööprojektid
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
Maainfo
ARHIIV
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

LEADER UUDISED

   

HIIDLASTE KOOSTÖÖKOGU: Hiiumaa ja Saaremaa vabaühenduste õppereis Blekinge Biosfäärialale Rootsis

Allikas: Hiidlaste Koostöökogu
30. mai 2017. a

Hiidlaste Koostöökogu ja Saarte Kalanduse väike delegatsioon käis Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusel tutvumas Blekinge Biosfäärialaga Rootsis. Projekt ise on laiem,  hõlmates mitmeid võrgustikutegevusi: eelmisel aastal kohtusime Kärdlas biosfääri programmi rakendamise konverentsil.

Ees on tutvumine Läti Vidzeme biosfääriala tegemistega. Kuna toetusprogramm on ette nähtud vabaühenduste koostöö tugevdamiseks, siis mis võiks meie saartele olla huvitavam, kui õppida, kuidas Rootsis UNESCO programmi MAB (Inimene ja Biosfäär) läbi viiakse. Blekinge BPA asetseb Rootsi lõunaosas, Karlskrona ja Ronneby kommuuni territooriumil. Ala suuruseks on 210 000 ha, millest 156 000 ha on merd ja 54 000 ha maapinda. BPA-l ühendab endas ühet kultuurkaitseala - Ronneby Brunnspark,  37 looduskaitseala, 72 Natura 2000-ala. Piirkonnas elab 85 000 elanikku, kellest umbes 4000 elab saarestikus, kus mõned saared on siiski ka maaga ühendatud sildade kaudu. Blekinge on uhke oma tehnoloogiainstituudi üle, kus on võimalik tudeerida säästva arengu juhi magistriprogrammi. Blekinge BPA loeb oma eripäraks, millega piirkonda turundada rannikukalandust ja väiketalusid, kus on elus hoitud traditsioonilised oskused nagu paadiehitus; maastikulised väärtused nagu aasad, väikesaared ja lahed, mis loob unikaalsed vaated merele.

Reis kulges algusega 16. mail Tallinnast lennukiga Kopenhaagenisse, kus rentisime auto Rootsi sõitmiseks. Esimese sissejuhatuse biosfääri programmialast Ronnebys tegi meile Heleen Podzedkowska, kes on Blekinge saarestiku biosfääriala koordinaator. 

Viimased neli aastat on Heleen olnud Blekinge saarestiku tööl biosfääri programmialal. Tal on 25-aastane töökogemus Blekinges keskkonna- ja säästva arengu valdkonnas, nii igapäevatöös kui keskkonna, ökoloogia, hariduse, soolise võrdõiguslikkuse ja integratsiooni teemaliste projektide alal, avalikus-  ja erasektoris.

Ronneby Brunnspark kultuurikaitseala on väärtus omaette ning muidugi ka militaarajaloo mälestusmärk Karlskrona sõjasadam, mis on arvatud Maailma Kultuuripärandi hulka. Biosfääriala keskus tegeleb kolmes tähtsas suunas: loodus- ja kulutuuriväärtuste kaitse; Kogukonna arendamine jätkusuutliku arengu vallas; haridus, uuringud ja teavitamine. Biosfääriala töötab käsikäes LEADER programmiga, rääkis Ursula Hass. Rootsis on LEADER süsteem üles ehitatud tugevale omavalitsuste toele – veerand rahastusest tuleb tagada enne, kui riik Euroopa raha üldse kogukonnale annab. Blekinges tegutsevas „maa-LEADER“ ja nn“kala-LEADER“ ehk kalandusfondi toetusgrupp koos ühe kontoris. Tehakse tööd, et ergastada ettevõtlust kultuuriliselt tähtsas piirkonnas, mis tähendab suuresti turismi edendamist, mis eriti sobib rannikul ja saartel. Turismiteema on ka Blekinge brändi loomine ja tugevdamine.

Eraldi arendussuunaks on projekt – Elav saarestik, mis loob võimalused maastike avamiseks, valvatakse merevee saastekoormuse üle, uuritakse karjatamise mõjusid ja arendatakse jätkusuutlikku põllumajandust ja metsandust. Mereturismi alal tegeletakse purjetamise ja sukeldumise looduhoiu parendamisega. Kohaliku kalanduse areng soodustab ka kohalike kalatoodete valmimise toetamist.

Riigi rahastuse toel luuakse lahendusi, kuidas purjekate kempsusid tühjendada – selle projekti investeeringuteks saadi 2 miljonit SEK. Samuti riigi toel töötati välja saarte turismirada, milleks koos investeeringutega siltidesse ja puhkepaikade loomisesse kulus üks miljon SEK.

Projekt, millest kindlasti räägiti kui eduloost, ja millega seoses kontaktid Blekingega tekkisid, oli Erasmus rahastuse toel läbi viidud RECORDI.  Projekti käigus uuriti, kuidas traditsioonilisi majandamisviise saab kasutada tänapäeval piirkonna tutvustamisel ja brändimisel ning väikeettevõtluse edendamisel. Selle projekti osapooled olid Eesti, Rootsi, Soome ja Itaalia.

Morgan Rennemark tutvustas projekti „Biosfääri suursaadikud“, mille eesmärgiks oli koolitada inimesi, kes oleks huvitatud ja võimelised tutvustama piirkonna loodusväärtusi.
Järgmisel päeval külastati Saxemara Purjetamismuuseumit ja laevatehast, kohtuti  Niklas Nyströmiga. Saxemara Boatyard on alates 2007. aasta Blekinge muuseumi omanduses ja alates 2014 toimib elava kultuuripärandina. Niklas Nyström ja tema firma annab tööd kolmele paadiehitajatele, tehakse renoveerimistöid, ehitatakse uusi paate ja täiustatakse paadiehituse oskusi. Laevatehases korraldatakse publikule erinevaid üritusi nagu veteranpaatide regatt, muusika ja teatrisündmused.

Villa Vassenis esitlesid kohaliku rannakalurid Bengt Larsson ja Glenn Fridh "FiskOnline" projekti, ning Peter Ljungberg Rootsi PõllumajandusÜlikoolist rääkis uutest hülgekindlatest kalapüügivahenditest. Neid sai Ronneby sadamas ka vaadata koos külmhoone projektiga.
Päeva lõpuks tutvusime kohaliku toidu võrgustiku projektiga Göholm ja Äggabodenis, millest rääkisid  Anna-Lena Fransson ja Christel Hammar. Susanne Demåne kõneles kohalikust kunstist ja ajaloolisest pärandist.

18. mail naasis väike õpireisiliste rühm koju.

Peamised tähelepanekud:

  • Muljetavaldav oli rannapüügi projekt - FiskOnline. See oleks kindlasti näide, mida rakedada meil Lääne-Eesti saartel.
  • Suurepärane ettekanne oli Peter Ljungbergilt (Rootsi Põllumajandusülikool), väga tõsine teadus, millest on ohutute püügivahendite välja töötamiseks saadud praktiline sisend.
  • Väike külmhoone, kus toodeti vaja minev jää ja tehti kalast filee,  väga mugav oli ka väike sadam.
  • Tekkis mõte koostööks turismi alal, nii nagu Blekinge Saarte retk – ka meil on palju festivale, messid ja muid üritusi. Miks mitte ühendada need ühiseks kavaks ja nõnda tugevdada ka meie saarte koostööd.
  • Kuna nii Lääne-Eesti kui Blekinge BPA on saartel, siis loob see eeldused meie kohaliku toidu, käsitöö, kunsti, traditsioonide, ajaloo ja loodusväärtuste ühiseks arendamiseks
  • Projekt "Biosfääri suursaadikute" on tõesti inspireeriv!
  • Kohtusime Blekinge tõeliselt väga kirglike inimesed, kes teevad oma tööd suure pühendumusega!

Õppereisil Rootsi Blekinge saarestiku biosfäärialale toimus, 16.-18 mai 2017.

Osalejad:
Jan Ignahhin - MTÜ Hiidlaste Koostöökogu, et juhatuse liige
Els Ulman-Kuuskmäe - saared kala- MTÜ partner
Mihkel Undrest - MTÜ Saarte Kalakasvatus, juhatuse liige
Heino Vipp - MTÜ Saarte Kalakasvatus, Executive Manager
Lia Rosenberg - Keskkonnaamet, Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmi spetsialist ala

Rahastas Põhjamaade Ministrite Nõukogu mittetulundusühenduste koostöö meede


Leader logo pysti 1

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo