|
Lehmad müüki ja 18 000 õunaistikut maha - ehk kohanemine euro-oludega Iiri moodi
James Scannell on Iirimaal, Corki maakonnas kaheksanda põlve talunik. Reisil Iirimaa taluturgudele jäi ta mulle silma, kui pika talutootmistraditsiooniga, tegevusala mõistes võimsa kannapöörde teinud talunik.
|
 |
James Skannelli pere on olnud kõik need kaheksa sugupõlve alati piimakarja kasvatajad. James sai talu omanikuks pärimise teel 1996. aastal jätkates esiisade sissetallatud rada.
2007. aastal algasid raskused. Uued tootmisnõuded ja sellest tingitud turustamisvõimalused eeldasid suuri investeeringud täiesti uude tootmishoonesse. Seni kasutusel olnud sõnnikuhoidla polnud nõuetekohane ja loomadel oli uute reeglite järgi lüpsiplatsil liiga vähe ruumi. Muudatusteks anti liiga vähe aega.
Müük kahanes, sest nõuetele mittevastavus ei sobinud enam kokkuostjatele ja talu sattus raskustesse. Oma toodangut sai veel vanades tingimustes teha, kuid loomi oli selleks liiga palju. Euronõuded tegid siin ilmanurgas hoopis isesuguseid uperpalle. Valitsus võttis vastu otsuseid euroseaduste rakendamiseks ja siis pikkade kohalike vaidluste järel suurem osa siiski kohandati. Kuid paljudele maaettevõtjatele sai vaidluste aeg tootmise lõputsenaariumiks või kohanemisvõimelisematele suurteks kannapööreteks.
Nii müüs ka nooruke talupidaja James oma kahanenud lüpsikarja ehk viimaks 35 piimalehma. Samal ajal hakkas talle silma reklaam Blumersilt, mainekalt Iirimaa siidritootjalt. Üleskutses otsiti maaomanikke- talunikke, kellel oleks valmidus eraldada maa nende poolt antud õunapuuistikutele ja hooldada ning koristada neile edaspidi siidriõunad. James vastas kohe, sest tal oli olemas soovitud maa ja valmidus kohe alustada.
2008. aasta 19. aprillil olid Jamesi ettevalmistatud maal õunapuu istikuid istutamas siidritootja töötajad. Kolme päeva pärast oli istutatud 18 000 istikut ja James oli sõlminud suurtootjaga lepingu. Piimakarja hooldamise seadmed müüdi, traktorite haakeriistad vahetati välja. Seadmete müügist saadud tulu kattis uued investeeringud peaaegu.
Algul oli James ettevaatlik ega teadnud täpselt, kas hädas pardale võetud ärimudel ikka töötab.
| James: “Nüüd näen, et see on väga hea mudel. Lisaks Blumersi õunaistandusele on mul tänaseks ka endal 3000 õunapuud, kasvatan lauaõuna ja teen mahla ning käsitöösiidrit. Hooldamise ja koristamise tehnoloogia ning vahendid minu käsutuses on ju samad. Masinapark kuulub mulle. Oma toodangut saan müüa paralleelselt Blumersi tellimusele taluturgudel ja English Marketil ning see annab mulle igakauise rahavoo. Blumersilt saan tasu suuremas mahus ja hooajaliselt. Lepingulisest sissetulekust teen tavaliselt investeeringud järgmise hooaja jaoks. Jääb üle ka. |
|
 |
Ümber istanduse on mesipuud. Väga oluline osa õunte kasvatamisest. Mesilased aitavad tolmendada õunapuid ja mesi on talu kõrvaltoode.
Tööd on siiski väga palju, lauaõunad korjatakse käsitsi. Õunapuid tuleb väetada, haiguste ja kahjurite eest kaitsta. Hoolt vajavad mesilased.
James: “Õuntesse peab suhtuma nagu tooretesse kanamunadesse. Värv, küpsus, aga ka õrnus käsitlemisel on väga olulised. Loobitud õunad saavad plekid külge ja neid ei taha keegi.”
| Turul kuulen teistelt tootjatelt kommentaari Jamesi ägeda reageerimise kohta, kui ükskord ebaviisakas klient õunakastis endale õunu välja sorteerides teisi õunu eemale loopis. James palus tal mitu korda õunu mitte pilduda, kuid klient ei kuulanud. Kui õunaostja oli oma koti kokku komplekteerinud ja maksis Jamesile, siis võttis James õunakoti korraks enda kätte, ja peksis natuke vastu suure õunakasti seinu. Ning ulatas koti naeratades kliendile lausudes: “ Enjoy!” (naudi) |
|
 |
2012 istutas James ka pirnid. James: “ Pirnid täiendavad turuvalikut ja pikendavad koristusperioodi, Iirimaal koristame pirnid novembris.“
Jamesi talu on näide kohanduvast maaettevõtjast Iirimaal.
Mõnes mõttes on kurb, et peretraditsioon piimatootjatena katkes, kuid teisalt oleks võinud veel hullemini minna ja peretraditsioon talutootjatena oleks üleüldse katkenud.
Teiseks on huvitav mudel, kuidas suurtootjad endale kohalikku toorainet tagavad. Blumersi pakkumisega samal ajal oli James kaalunud ka teist pakkumist, kus kohalik veiselihatoodete suurkarn pakkus investeeringut lihaveiste vasikate näol. Kuid James oleks pidanud tagama nõuetekohase tapmise, kuid see investeering oli suurem ja polnud sel hetkel jõukohane, kuigi valdkond oleks olnud ehk senisele sarnasem.
Lisaks Blumersi lepingule on Jamesi õunakastid, mahl ja siider neljal Corki taluturul teisipäeval, neljapäeval, reedel ja laupäeval. Lisaks sellele on Jamesil lett ka English Marketil Corki vanalinnas. English Market on turismikoht - nagu meie vastne Balti Jaama Turg. Kõnealune English Market aga tegutseb juba üle 200 aasta.
Mahlad on müügil mitmetes kohalikes kohvikutes ja söögikohtades tema majapidamise lähistel ning siidri müügiõigustega ta alles tegeleb.
Jamesi istandus ei ole mahe. Kinnitab, et väetab vaid multšiga (õunapuuridade vahel kasvab ristik, mis niidetakse ja õunapuude alla riisutakse, aga pritsib õunu siiski minimaalselt. “Pole välistatud, et saan lõpuks mahedaks, pean lihstalt väga selgeks saama, mis kahjurite ja haiguste maailmas õuntega toimub. Olen teel, päris mahemärki veel ei julge teha just suure ja siduva lepingu tõttu, kes täna minult mahedat ei nõua.”
| Aga see enda arenduses olev käsitöösiider on mitme külmakastiga seal turul ikka kaasas ja seda saavad juua kahe euro eest teised müüjad. Nägin ikka teadlikke kliente ka, kes ütlesid müüjale “the special apple” (see eriline õun) ja said ühe õuna ning siidri, kahe ning poole euro eest. No ma ütleks siinkohal, et potentsiaalse kliendi tagasiside on tootearenduses oluline. Meil siin näiteks on OTT-ides selleks alati mõistlikkuse piires ruumi olnud. |
|
 |
James Skannelli FB - www.facebook.com/mealagulaapples/ |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles