EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Maaelu kuvand - milline see on? Kas ja kuidas saame seda muuta? Vaata ka täispikka videot loengust!

Allikas: Maaeluvõrgustik, Reve Lambur
14. märts 2018. a

Maaelu ja selle kuvand: Milline see  on? Kas paratamatus või saame seda muuta? Kui saame muuta, siis mida selle muutmiseks saame teha?

Nendele küsimustele otsiti vastust naistepäeva eel toimunud kuuendal loengul sarjast "Teadlase vaade kogukonna juhitud arengule". Maaelu kuvandist tegi ettekande doktorant Bianka Plüschke-Altof ja OÜ Geomedia juhataja Rivo Noorkõiv juhtis ettekandele järgnenud arutelu.

 

Info ürituse kohta, sh ettekanne maaeluvõrgustiku veebilehel.

Sissejuhatuseks Rivo Noorkõivu mõtteterad:

  • Aken on lahti kuni aasta lõpuni - see on aeg, kus saab uuenenud kohalikes omavalitsustes muudatusi ellu viia.
  • Kui hoiad kinni elevandi londist, siis ära unusta, et seal taga on elevant, st alati on pilt komplekssem, kui see esialgu paistab.

Mõisted:

  • Linna ja mõiste on täna haldusüksuse põhine (nt Viimsi vald on maapiirkond) või asustusüksuste põhine (linnalise piirkonna moodustavad linnalised asulad - linn, vallasisene linn ja alev).
  • Moodustatud on piirkondliku statistika komisjon, kes on teinud ettepaneku linna ja maapiirkonna mõiste kolmeks jagada, sõltumata asutusüksuste nimest: linnaline asula, osaliselt linnastunud ala ja maaline asula
  • Ääremaa - ääremaalised on ligi pooled omavalitsused, kus elab ligikaudu 140 000 inimest ja mis hõlmavad üle poole Eesti pindalast.
   

Bianka Plüschke-Altof "Kuvandi mõju regionaalarengule"

Bianca vastust küsimusele, kust te pärit olete? Poola piiri äärest Saksamaalt, aga ise ma ääremaa mõistet kasutada ei taha. Lapsena muidugi mulle seal väga meeldis, kuid mida vanemaks sain, seda rohkem sain aru, et elan väga ääremaal, millest paljud sakslasedki pole midagi kuulnud. Kahjuks sain liiga hilja aru, et oleksin võinud ju oma kodu lähedale ülikooli minna, siis mul oleks olnud võimalus oma perekonna juurde jääda.

Me kõik loome endale kuvandeid. Kuvand kui takistus maapiirkonna arengule ning kuvand kui maapiirkondade arengu lootuskiir.

Uurimismetoodika:

  1. Viidi läbi meediaanalüüs - Millest koosneb ääremaa kuvand? Kes võtavad sõna, keda kuulatakse? Millised on tagajärjed kohalikule?
    • Kokku 296 arvamusartiklit ajavahemikus 2011 jaanuar  kuni 2015 detsember Postimehes, Päevalehes ja Maalehes.
  2. Süva- ja grupiintervjuud: 12 poliitikut, 31 kohalikku liidrit ja elanikku

Tulemused:

  1. Kes räägib? Kes on artiklite autorid?
    • Enamus artikleid on kirjutanud ajakirjanikud, neile järgnevad teadlased ja poliitikud, vähem ettevõtjad, kunstnikud, konsulendid, tavalugejad, huviühingute esindajad
    • Debati eesotsas on arvamusliidrid ja otsustajad, neist mehi 90%
  2. Millest me räägime?
    • Ääremaad seostatakse otseselt maapiirkondadega
    • Maapiirkonnast kirjutades on maapiirkonnaks nimetatud maakohti (nt kauge metsaküla), Eestit tervikuna, kogu Eesti v.a Tallinn ja Harjumaa
    • Protsessist rääkides on märksõnad: mahajäämus, vastutus (kes vastutab?), sõltuvus
    • Ääremaa olemu märksõnadega: tühjus, institutsionaalne võimetus, maakoht, poliitiline võimetus, kaugel, kättesaamatud teistsugune
  3. Kuidas me räägime? Vastutuse küsimus - riiklik vs enesevastutus
    • Meil on aktiivsed inimesed ja tugev omaalgatus - Me saame hakkama! Kui tuuakse häid näiteid, siis edu seotakse aktiivse kogukonnaga. Sageli tuuakse heade näidete juurde ka läbikukkumisi, kus sageli süüdistatakse nõukaaega ning et nad ise on süüdi
    • Arvamus, et meist ei sõltu ju midagi. Me oleme maha jäetud piirkond. Sõltuvus toetusrahadest.

Tegelikult ei ole oluline geograafiline asukoht, vaid see, kus asume inimeste mõtetes.

Setomaa näide: kuvandi mõju piirkonnale. Endasse mitteuskumine võib viia selleni, et potentsiaalsed investorid ei soovi Sinu piirkonda investeerida - see andis tõuke oma kuvand ümber pöörata. Kui enne oli seto sõimusõna, siis nüüd ollakse selle üle uhked!

Kuvandi ümberpööramine:

  • Kohaturundus
  • Turistide meelitamine
  • Kogukondade aktiveerimine
  • Kuidas saada hakkama kohalikega, kes sellest kasu ei näe - "Aga katsu Sa laulu või mingit kultuuri süüa. Kõigile meeldib kultuur ja ilus ja hea asi, aga vaja on millestki elada."

Strateegiline eneseääremaastumine - kui leitakse, et meil on nii suured probleemid ning oodatakse, et keegi meid aitaks. Samas arenguprobleemide esiletõstmine annab võimaluse lahendusi otsida. Kuid on oht, et kui räägid ausalt oma probleemidest, siis võidakse sind häbistama hakata. Oht, et hakatakse riiki süüdistama.

Arutelu: Ääremaa kui kuvand või paratamatus?

Potentsiaal (eeldused ja arengud) - kas sellest peaks rääkima ausalt või ilustatult?

  • Kindlasti peaks ausalt ja ilustamata rääkima
  • Kuulake, kes räägivad
  • Esita väljakutse tõdedele, mis on justkui kivisse raiutud
  • Tuleb kindlasti rääkida nii nagu on, aga tõde on väga mitmekesine, kindlasti tuleks rääkida headest asjadest ja sinna juurde ka problemaatilistest asjadest
  • Potentsiaal, kuvand ja valikud + sõnamaagia. Sõnal „ääremaa“ on negatiivne kuvand, mis seostub taandarenguga. Lahenduseks võiks olla sellele sõnale ühe sõna juurde liitmine - nt võiks rääkida looduskaunist ääremaast. Halb näide – depressiivsed Eesti väikelinnad. Muudaks looduskauni ääremaa justkui defitsiidiks. Mida enam on kaugtööd, seda enam on meil vaja looduskaunis kohas ääremaal kodusid. Kas on võimalik kuvandit muuta läbi nõudluse tekitamise, mis omakorda tekitatakse läbi sõna maagia?

Kes vastutab? Riik vs enesevastutus

  • Sõltuvuse tase
  • Mina ja minu perekond, mina ja minu kogukond, mina ja … Neid tasandeid on erinevaid. Mida vähem me sõltume kohalikust omavalitsusest, seda parem.

Bianca oli algul Eestis valitsevast kohalikust initsiatiivist vaimustuses ja arvas, et lahendus võikski olla seal. Kuid meediaanalüüsi kaudu sai aru, et seda aktivismi saab riik väga lihtsalt  ära kasutada, et te saate ise hakkama ning kogu vastutus lükatakse kohaliku omavalitsuse tasandile, et tehtaks palju asju ilma rahata ära.

Mõtteainet edasiseks:

  • Kui saame kuvandit muuta, siis kuidas me saaksime selle edu muuta pikaajaliseks?
  • Kuidas kuvandit müüa?

Üritus on salvestatud ka videolindile - Vaata tervet loengut YouTube'st!

 


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo