EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

ÜPP vajab uuenemist, aga kuhu?

Allikas: Jaak Vitsur, Raplamaa Partnerluskogu tegevjuht
27. juuli 2010. a

Üle poolesaja Euroopa Liidu riikide ja eelkõige üleliiduliste katusühenduste esindajat arutas 19 ja 20. juulil 2010 Brüsselis Charlemagne keskuses põllumajandusvoliniku Dacian Ciologse eesistumisel ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevikku.

Ühise põllumajanduspoliitika avalik arutelu

Konverentsile eelnes kahekuuline avalik arutelu on-line’s ja avalikes organisatsioonides, arvamusi esitasid niihästi tavakodanikud, otsesed ÜPP osalised kui ka mõttekojad, teadusasutused jt. Eesti paistis kogu arutelu käigus silma äärmiselt vähese aktiivsusega. Põhiline osa ettepanekutest laekus ikkagi arenenud maaelu ja põllumajandusega maadelt Prantsusmaalt, Saksamaalt, Poolast, Hispaaniast, Austriast, Belgiast. Väga aktiivselt osalesid ÜPP tulevikus arutelus aga lätlased.

Konverentsi juhtide, esinejate, raportööride ja töögruppide juhatustes olidki valdavalt kõik esindajad nendest riikidest. Uutest liikmesriikidest paistsid aktiivsusega silma Läti, Poola ja Ungari.

ÜPP oli arutuse ja uute ettepanekute aluseks ka enamikes kohalike omavalitsuste ühendustes ja liitudes, Eestist ei olnud sinna ettepanekuid tehtud.

Eelnevatest uuringustest selgus, et 57% EL elanikest ei tea ega oska lahti seletada mõistet "ÜPP". Konverentsil rõhutati vajadust alustada sellealase süstemaatilise tutvustusega. "ÜPP" on lühidalt „see, mis jääb talulauda ja sööja kahvli vahele“.

ÜPP vajab uuenemist, aga kuhu?

Sotsiaal-poliitiline suund on seni olnud ÜPP-s nõrgalt kajastatud, nentis Poola esindaja. Itaallased leidsid vajalikuks erinevate meetmete ja fondide ning poliitikate integreerimist ÜPP-ga. Senine suund talude konkurentsivõime kasvu toetamisele peab asenduma kogu põllumajandussektori ning põllumajanduspiirkondade konkurentsivõime tugevdamisega. Peeti vajalikuks ÜPP-d koordineerida olulisel määral teiste struktuurifondide (ESF, ERDF, Ühtekuuluvusfondi) poliitikaga. Kohati nõuti radikaalselt senise suurtootjate konkurentsivõime toetamise poliitika asendamist keskkonna ja inimeste vajaduste toetamise poliitikaga.

Rõhutati, et ÜPP on liialt olnud poliitikute kujundada ja liiga vähe põllumeeste kujundada.

Peeti vajalikuks, et uuenenud ÜPP tagaks tasakaalustatud suhte keskkonna kaitsmise (Maaelu arengukava 2 telg) , majanduse konkurentsivõime tugevdamise (kohalik toit) kui ka ühiskonna kaitsmise (tööhõive) vahel. Sotsiaalne aspekt ja sellele omane LEADER lähenemine peavad olema rohkem väärtustatud.

Mitmetes ettekannetes toodi välja tuleviku ÜPP põhimõtteid:

  • suurem rõhuasetus territoriaalsele aspektile,
  • tugevdatud maaelupoliitika tervikuna,
  • kohaliku omavalitsuse suurem kaasamine otsustamisse,
  • eristada toetusreeglid suurte ja väiketootjate vahele,
  • võtta suurema tähelepanu alla mahajäänud piirkonnad,
  • aidata väiketootjatel jõuda turgudeni,
  • moodustada pilootprojektide piirkonnad,
  • võtta enam arvesse tarbija huvid toidule.

Korduvalt rõhutati ka ÜPP järjepidevuse vajadust ning nõuet vältida revolutsioonilisi pöördeid.

Avalikud hüved ja põllumajandus

Konverentsil nenditi, et Euroopa sotsiaalse mudeli praegune olukord põhineb otseselt põllumajanduslikul alusel. Põllumajanduses luuakse ja toodetakse suur osa kasutatavatest avalikest hüvedest (inglise keeles: public goods). Konverents nentis, et see paljukasutatav uus lööksõna „Avalik hüve“ vajab ise täpsemat defineerimist. Lisaks kvaliteetsele toidule loob ja hoiab põllumajandus avalike hüvedena ka puhast veemajandust ja veekogusid, reostusvaba loodust, hooldatud kultuurmaastikku (eestilik võsastumine ei ole hüve), õdusat puhkuse veetmise piirkonda, täiendavat tööhõivet maal, arenenud sotsiaalset sidusust – inimeste vahelist suhtlemist ja koostööd, kogukondliku ühtekuuluvustunnet, säilitab rahvuslikke pärimustraditsioone jne. jne.

ÜPP ei ole pelgalt otseste huvigruppide (inglise keeles: stakeholders) ettevõtmine, vastupidi - tal on palju sihtrühmi. Küll aga pole praeguseks täiuslik ÜPP ühildumine teiste EL poliitikatega, eelkõige sotsiaalalal, välispoliitikas jm. Dialoog sotsiaalalaga on loomisel. Välispoliitiliselt on Euroopa toiduvarustatus väga oluline kogu maailma mõõtkavas.

Austria esindaja iseloomustas senise ÜPP üldkasulikkust – kui enne ÜPP rakendamist kulutas keskmine perekond toidule 30% sissetulekutest, siis nüüdseks ainult 12%, see on tänu läbimõeldud toetustele.

Põllumajandus Euroopas annab tööd 28 miljonile inimesele, lisanduvad veel 10 miljonit, kes tegelevad põllumajandussaaduste turustamisega ja põllumajanduse varustamisega, see on suurimaid ja tähtsamaid majandusharusid. 75% Euroopa territooriumist on põllumajanduslikus kasutuses.

Põllumajandus on loomas uusi avalikke hüvesid - suureneb metsloomade arv, paraneb märgalade ja looduslike mitmekesisuslike koosluste olukord, areneb alternatiivenergia tootmine.

Maaelu ja põllumajandus ei ole üks ja sama

Tuleb vahet teha kahel asjal: põllumajanduse arendamisel ning maaelu arendamisel, need ei ole kaugeltki üks ja sama. Mitte ainult põllumajandus ei loo maal töökohti ega anna toodangut.

Portugali ettekandja rõhutas, et maaelu on pidevas muutmises, ühed lahkuvad maalt, teised tulevad. Tootmiseks väheviljakamad maad lähevad kasutusele hinnatud elamukruntidena. Maale tekib arvukalt uusi ettevõtteid, s.h. kaugtöö vorme. Tänapäeva maaelu on mitmekihiline ja vajab eraldi uurimist.

Maaelu alla kuulub ka metsandus, mis oli Euroopa Metsaliidu esindajate arvates seni ÜPP-s alaväärtustatud.

Austria esindajate arvates ongi senine ÜPP liialt palju konkurentsivõime toetamisele suunatud, peaks aga olema rohkem sotsiaalse suunitlusega (töökohtade loomine maal). Mitmekülgse maaettevõtluse suuremat toetamist rõhutasid ka teised esinejad.

Inglismaa esindaja kujundas tuleviku maaelust lausa Eesti filmi „Suvi“ laadse paradiisliku pildi ja paiskas õhku termini „maaelu taassünd – renesanss“, mis lennult kinni haarati.

LEADER lähenemine loeti mitmete arenenud LEADER riikide poolt eriti vajalikuks, ELARD esindaja pidas vajalikuks laiendada LEADER meetodid ja anda LEADER organisatsioonile ülesanded ka teiste struktuurifondide toetuste korraldamiseks.

Ebasoodsad maapiirkonnad

Eestile võõra murena tõstatus konverentsil korduvalt küsimus Euroopa mägipiirkondade mahajäämusest, kus on puudulik tehniline infrastruktuur (teed, sideliinid, elekter) kui ka sotsiaalne infrastruktuur (koolid, kultuuriasutused). Nende piirkondade rahvastik on vähem haritud ja vähema perspektiiviga. Samal ajal hoiatasid mitmed esinejad liigse keskendumise eest ainult nendele piirkondadele.

ÜPP 2. sambale - kiirendatud areng

Selline arvamus oli paljude, eeskätt mägipiirkondadega riikide ettepanek.

Põletav mure – hinnad ja õiglane tulude jaotus

Põllumajandussaaduste hinnad olid konverentsi läbivaks teemaks kõikidel päevadel. Hinnad on liialt kõikuvad, hindade stabiliseerimine on oluline ülesanne. Turud on ebakindlad ja nende reguleerimisjõule ei saa liialt loota.

Praeguseks on talunikel kuni 60% sissetulekustest toetuste osa. Tegelikult peavad muutuma hinnad, mis peavad hakkama vastama efektiivsetele kulutustele, neid ei tohi mõtlemata langetada.

Prantsusmaa põllumajandustootjate liit nõudis eeskätt toiduainete tööstuse võtmist erilise tähelepanu alla. Nendepoolne hinnasurve on söömas välja kohalikku toitu ja peretalusid.

Esitati arvamus moodustada kindlustusmehhanism või võrgustik hindade liigse kõikuvuse vastu.

Toiduainetetööstuse liidu esindaja väitis, et Euroopa toiduainetetööstus on just eeskätt Euroopa põllumajanduse huvides, töödeldakse ju seal ümber 70% põllumajandussaadustest. Toiduainetetööstuse eesmärk on tagada Euroopa strateegiline sõltumatus kolmandate riikide toodangust. Euroopa toiduainetetööstus on eeskätt väike- ja keskmine ettevõtlus. Toetama peaks maal asuvaid ettevõtteid.

Toiduainetetööstuse esindaja rõhutas, et kokkuostuhindade tõstmine on välistatud tugeva kolmandate riikide konkurentsisurve tõttu. Samas tõstatas ta probleemi, et sisuliselt on kogu toiduainetööstus vastamisi 5 suure jaeketiga.

Mitmed esindajad rõhutasid samuti, et ei saa olla põllumajandussaadustele vaba turu hindasid, kui sissetoodavad kolmandate riikide toiduainete hinnad ei kajasta õiglaselt ja objektiivselt kõiki põllumajanduse poolt tehtud kulutusi ja kahjustusi (eeskätt keskkonnale – ökoloogiline jälg).

Paljud esinejad nõudis ka toiduahela korrastamist ja optimeerimist ning liigsete lülide väljajätmist.

Tarbija seisukoht

Tarbijate liidu esindaja rõhutas, et ei ole olemas ühtset keskmist tarbijat – nõuded hindadele, kvaliteedile, toidu värskusele või külmutatusele on erinevad. Seda peaks ka ÜPP tulevikus arvestama. Siiski peaks ÜPP olema tulevikus enam toidupoliitika. Euroopa tarbijat tuleb kaitsta kolmandate riikide ebakindla kvaliteediga produktidega, selleks tuleb seada kõrged nõuded ja piirangud. Rõhutati, et Euroopa avalikkuses on tekkinud tugev poliitiline surve tervisliku toidu järele. Tulevikus võime nõuda, et osadele toidupakkidele oleks peal tervisele kahjuliku toote silt nagu sigarettidel.

Ka tarbijate esindaja rõhutas toiduainete hindade probleemi, meil on vaja õiglasi hindu, mitte nn. turuhindu.

Kui talunikele kokkuostu hindu aina vähendatakse, samas aga kauplustes toidu hinnad tõusevad, siis on vaja selgelt uurida – kes paneb oma taskusse vaheraha. Hindade kujundamine ei ole kaugeltki läbipaistev.

Toetama peaks läbi ÜPP uudset turustamismudelit – väiketalust väiketöötlejale ja väiketöötlejalt otse lõpptarbijani.

Põllumajanduse kaitsmine ja protektsionism

Ajalooliselt on alati kaitstud põllumeeste huve, sest see tähendab ka tarbijate kaitsmist. Tuleb jätkata ja tugevdada Euroopa ühist toidupoliitikat

Keskkonnaorganisatsioonide esindajad rõhutasid neid ohte, mida eeskätt monokultuursusele ja liialdatud majanduslikule tulemlikkusele orienteeritud põllumajanduse arendamine kaasa toob – hävivad linnu – ja putukaliigid, lagastatud ja kurnatud põllumaad, pidevalt kahanevad veevarud, suur sõltuvus fossiilsetest kütustest, taimemürkidest ja väetistest. Vajalik on oluliselt suurendada toetusi mahepõllunduse jaoks.

Prantsusmaa esindajad väitsid, et WTO ei ole toonud midagi head, pärast sellega ühinemist on tootjate arv vähenenud veerandi võrra. Riikidel peavad olema suuremad võimalused oma põllumajanduspoliitika ajamiseks.

Portugali tootjat väitsid, et tarbija soovib saada kvaliteetset toodangut, selle jaoks on Euroopas kehtestatud palju rangeid reegleid, mille täitmine ja kinnipidamine nõuab suuri kulutusi. Samas peab Euroopa põllumees aga konkureerima näiteks Brasiilia ülisuurte istanduste toodanguga, mille tootmiseks ei ole mingeid piiranguid ei taimemürkidele ega väetistele, ei hormoonlisanditele (Argentiina veiseliha) ega kahtlaselt toidetud lindudele. Peame kehtestama vastavad piirangud.

Itaalia tootjad juhtisid tähelepanu jätkuvalt kunstlikult alandatud sissetoodava toodangu hindadele, mille vastu on vaja võidelda.

Saksamaa talunike esindaja rõhutas tootjate suutmatust ennast turumuudatuste eest kaitsta.

Korduvalt rõhutati esinemistes vajadust eraldi toetada kohalike toiduainete eelisturustamist (kohalike toitude müügikettide erinevat meetodite kaudu).

Turgude ja turumuutuste tasandamist ja tasakaalustamist nõudsid paljud esinejad.

Samal ajal leidus ka üksikuid sõnavõtjaid, kes rõhutasid vajadust välistada protektsionistlikud abinõud, Euroopa turu piiramine on üldisele põllumajanduse innovaatilisusele kahjulik. Näitena toodi kartulikasvatus, mis on ÜPP süsteemist väljas, kuid areneb edukalt.

Tarbijate esindaja nõudis seevastu suuremaid piiranguid ja kõrgemaid nõudeid kolmandatest riikidest sissetoodavatele toiduainetele ja rõhutas et tarbija kaitsmine ning toidukvaliteedi nõuded ei ole konkurentsi moonutavad. Innovatsioon iga hinna eest ei ole tarbija huvides ega saa olla ÜPP ainueesmärk.

Kes hakkab tuleviku põllumeheks?

Euroopa Noorte Talunike Liit esitas häiriva küsimuse, mida teha, kui ainult 7% talunikest on hetkel nooremad kui 35 aastat, kuid 30% vanemad kui 65 aastat, kui lähema 10 aasta jooksul jääb pensionile üle nelja miljoni taluniku?

Noortalunike muredeks on maa puudumine, maad ei saa praktiliselt osta, maal on kujunemas väga tihe asutus. Suurimaks koormaks on noortalunikule teistele pärijatele pärandi väljamaksmise kohustus, mis viib välja investeeringuteks hädavajaliku raha ega võimalda võtta ka pangalaenu. Noortaluniku elluastumise toetus peab suurenema.

Samas nentis Euroopa Põllumajandustöötajate Liit, et paljudes riikides on suurenenud palgatöötajate hulk põllumajanduses, senine väiketalundus on aga taandumas. Palgatööliste probleemid vajavad eraldi tähelepanu. Üldse ei ole ÜPP seni tegelenud eriti tööhõive tagamisega maapiirkondades. Ka austerlased tõstatasid küsimuse tekitada tulevikus uue töökoha loomise toetus maal.

Samas leidsid itaallased, et probleemiks saanud maalt lahkumine ei ole sugugi seotud ainult põllumajanduse vähese arenguga, vaid sõltub paljudest sotsiaalsetest küsimustest.

Tavaliselt erinevas olukorras on mõningad Ida- Euroopa riigid, kus pärast sotsialistliku süsteemi lakkamist taastus väikepõllumajandus. Nii on Rumeenias 4,2 miljonit talumajapidamist, mis moodustab olulise osa tööhõivest. Euroopas tervikuna harivad just väiketalud 30% põllumaast.

Ühistud põllumajanduses laienegu

Põllumajanduslikud väiketalud kannatavad niihästi turgudele juurdepääsu kui ka sotsiaalsete teenuste puuduse all. Siin on suur tegevusruum ühistutel, niii turundusühistutel, investeeringulistel ühistutel kui ka tootmisühistutel (liha-piimatööstuses).

ÜPP rahastamine ja efektiivsus

Soome esindaja kuulus nende väheste hulka, kes pidasid vajalikuks meelde tuletada, et ÜPP ei ole pangaautomaat. Vaja on arvestada vahendite piiratust. Peeti vajalikuks hoiduda ÜPP puhul akadeemilistest fraasidest ja ilukirjanduslikust kaunisõnasusest.

Prantsusmaa leidis, et et tuleb selgelt määrata eesmärgid ja oodatavad tulemused, tegelikud saavutamisele kuuluvad asjad.

Avalik raha peab kuluma ainult selgelt avalike hüvede loomisele. Samas ei ole ju tasumine põllumajandusettevõtjatele avalike hüvede loomise eest sisuliselt mitte toetus, vaid vääriline tasu.

Jaak Vitsur
Raplamaa Partnerluskogu


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo