EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
Konsulentidele
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

  

EESTI MAAÜLIKOOL: Taime kasvu soodustav bakter parandab toidutaimede soolsuse taluvust

Allikas: EMÜ
19. september 2018. a

Muldade sooldumine on üks peamisi abiootilise stressi tegureid, mis mõjutab põllumajandust kõikjal maailmas. Iga päev hävib selle tagajärjel ligi 2000 ha viljakat põllumaad. Aina suureneva muldade sooldumisega toimetulemiseks põllumajanduses ei ole just palju lahendusi, eriti neil juhtudel, kui tegemist on soolatundlike põhiteraviljadeg, nagu riis ja nisu, mille saagikus mitmetes maailma piirkondades sõltub olulisel määral just pinnase soolsusest.

Üheks võimalikuks lahenduseks on kasutada taime kasvu soodustavaid baktereid, millel on suur potentsiaal parandada saagitaimede produktiivsust sooldunud muldadel. Taime kasvu soodustavate bakterite kasutamine on olnud vaevaline, kuna senised meetodid ei ole võimaldanud kontrollida erinevate bakterite rolli taime soolsuse taluvuse paranemisel ilma taime hävitamata. Chungbuk National University (Lõuna Korea) ja Eesti Maaülikooli teadlaste koostöös uuriti, kas taimelehtede lenduvühendite emissiooni ja fotosünteesi funktsionaalseid tunnuseid mõõtes on võimalik taime hävitamata hinnata tema vastupanuvõimet soolsusele ning seda, kas soolsusega toimetulek paraneb, kui riisi isendid on nakatatud taime kasvu soodustava risosfääri bakteriga Brevibacterium linens RS16.

Teadustöö keskendus peamiselt taimedest lenduvate orgaaniliste ühendite (VOC) emissiooni kontrollivale mehhanismile. Orgaaniliste lenduvühendite eritamine on ühest küljest taimede kaitsemehhanismiks, kuid teisalt avaldavad need suurt mõju keskkonnale ja kliimamuutustele. Mulla suurenenud soolsus tekitab taimedes oksüdatiivset stressi, mille lõpptulemusena toimub märkimisväärne fotosünteesi kahanemine.

“Soolsusest tingitud stressi puhul on täheldatud tugevat mõju fotosünteesi tunnustele ja lenduvühendite emissioonile. Seega on võimalik fotosünteesi iseloomustavaid tunnuseid ja lenduvühendite emissiooni käsitleda mittesekkuvate tööriistadena mulla soolsuse ja selle mõju uurimiseks. See meetod võimaldab meil heita valgust taimede stressi karmi maailma, eriti mis puudutab stressi kulgemisel rakenduvaid mitmesuguseid esmaseid ja teiseseid metaboolseid radu,” ütles Eesti Maaülikooli professor Ülo Niinemets.

Uuringus kasutati kahte riisi sorti: IR 29, mis on soolatundlik, ja FL47, mis on mõõdukalt soola taluv. Nendel sortidel hinnati lehtede süsinikuassimilatsiooni ja stressist tingitud lenduvühendite emissiooni muutumist. Lisaks oli töötlus, mille käigus nakatati sorte taimekasvu soodustava risosfääri bakteriga B. linens RS16 ning suurendati soola lisamisega mulla soolsust. Riisisortide nakatamine bakteriga B. linens RS16 leevendas mulla soolsusest tingitud stressi. Seda kinnitas sooldunud muldadel kasvatatud ja bakterina nakatatud taimede suurenenud fotosüntees kui ka stressile viitavate lenduvühendite emissiooni kahanemine. Muutused olid suuremad soolatundlikul sordil IR 29.

Tulemused näitasid, et soolsusest tingitud stress mõjutab fotosünteesi negatiivselt mõlemal riisisordil. Enamgi veel, soolsus suurendab stressiga seotud lenduvühendite emissiooni. Nakatamine bakteriga B. linens RS16 suurendas aga olulisel määral fotosünteesi ja vähendas stressiga seotud lenduvühendite emissiooni.

Töörühmade koostööd toetas Euroopa Teadusnõukogu (ERC) ja Korean National Science Foundation’i kokkulepe, mis võimaldas prof. Ülo Niinemetsa juhitaval eesti töörühmal moodustada ühine uurimisrühm prof. Tong Min Sa juhitava korea mikrobioloogia töörühmaga.

Artikli viide: Chatterjee, P., Kanagendran, A., Samaddar, S., Pazouki, L., Sa, T., Niinemets, Ü. 2018. Inoculation of Brevibacterium linens RS16 in Oryza sativa genotypes enhanced salinity resistance: impacts on photosynthetic traits and foliar volatile emissions. Sci Total Environ. 645, 721-732. 

Täispikkuses artikkel on kättesaadav SIIT

 

Oktoober 2018
Tagasi  Edasi
Maainfo

Päevakajalised asjad
Maainfo
VIRUMAA KOOSTÖÖKOGU: Miks noortele on vaja suvel noortelaagrit?
VIRUMAA KOOSTÖÖKOGU: Leader projektitoetus - Kukruse Polaarmõisas tehakse ajalugu ja teatrit
KESKKONNAMINISTEERIUM: Infokiri "Ettevõtete ressursitõhusus"
MAAELUMINISTEERIUM: Eesti toidu kuu sündmustest võttis osa rekordarv inimesi
MAALEHT: Esimesena maailmas hakkavad eestlased tootma rapsist taimset liha
TARTUMAA ARENDUSSELTS: Infokiri (sept-okt 2018)
MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide võrgukiri nr 2/2018
RAPLAMAA SÕNUMID: Õnnelikem paik maa peal
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 31 (414)
HIIDLASTE KOOSTÖÖKOGU: Toidu ja kunstinädal 2018
HIIDLASTE KOOSTÖÖKOGU: Maitseid templirüütlite maalt
MAAELUVÕRGUSTIK: Biomajanduse tulevik Euroopas
MEIE MAA: Rahvusvaheline projekt viib noored pillimängijad Soome

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo