EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
KONSULENTIDELE
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

    

TARTU ÜLIKOOL: Eestlased arendasid välja innovaatilise lauda

Allikas: Tartu Ülikool
26. september 2018. a

Lõuna-Eestis asuv Koivakonnu mahefarm arendas koos Tartu Ülikooli teadlastega välja uuendusliku loomalauda, mida iseloomustab energiatõhusus, läbimõeldud soojusregulatsioon ja passiivenergia maksimaalne ärakasutamine.

Koivakonnu mahefarm on Läti piiri ääres herefordi lihaveiseid kasvatanud juba paarkümmend aastat. Uus innovaatiline laut aitab neil veisekasvatust tõhusamaks muuta.

"Uudse laudakontseptsiooni väljatöötamise tingis lihtne soov oma loomade eest paremini hoolt kanda. Tahame tagada neile parimad kasvutingimused ka pimedatel ja kõledatel Eesti sügis- ja talvekuudel. Eriti tähtis on see noorloomade jaoks," ütles Tõnno Olonen Koivakonnu farmist.

Kui laudas on parem mikrokliima, on ka loomade juurdekasv suurem, ja tänu tõhusamale tootmisele on see kasulik nii keskkonnale kui ka tootjale.

Uudne kontseptsioon võimaldab talunikul lauta maksimaalselt ära kasutada, et oma sissetulekuallikaid mitmekesistada. "Üldiselt seisavad veisekasvatuses kasutatavad külmlaudad suvel suurema osa ajast tühjana. Uue lahendusega saab lauda kas heinakuivati või hästi ventileeritud kasvuhoonena tulu teenima panna ka nendel kuudel, kui loomad on rohumaadel," selgitas Olonen.

Lauta välja töötanud projektimeeskonnal ideedest puudu ei tulnud, pigem oli vaja hoogu tagasi hoida, et loodav lahendus oleks ka majanduslikult tasuv ja reaalselt rakendatav.

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi insener-konstruktori Tauri Tätte sõnul näeb uudne laut välja nagu valgusküllane kasvuhoone. Metallkonstruktsioonile on paigaldatud moodsaim polükarbonaat. Tehniline sisu on aga keerukas ja küllaltki omapärane.

"Ülikooli teadurite ja inseneridega koos tehnoloogiat ja süsteeme analüüsides võib sageli leida uusi ja tulevikku vaatavaid lahendusi. Iga uue lahenduse peamine eeldus ongi prognoosida, kas see on kasutatav ka tuleviku vajadusi silmas pidades. Innovaatilise lauda arendamisel oli üheks oluliseks suunanäitajaks asjaolu, et on võimalik luua energeetiline süsteem, mis toodab ökonoomselt nii elektrit kui ka soojust," ütles Tätte.

Uue põlvkonna energiasäästlik kontseptsioonlaut toodab talunikule väärtust aasta läbi. Päikeseenergiat kasutatakse maksimaalselt ära, laut on valgusküllane ja energiat toodavad päikesepatareid. Suvel püüab hoone kuni 80 protsenti päikesekiirgusest ehk 850 vatti ruutmeetri kohta, võimaldades talunikul tekitada endale tulusa lisasissetulekuallika.

Tänu läbimõeldud soojusregulatsioonile on talvel 500 ruutmeetri suuruses hoones plusskraadid. Õigete soojustingimuste hoidmiseks, söötmiseks, jootmiseks ja valgustuseks kulub vaid 700 kWh võrguenergiat - praeguste hindade juures ligi 70 eurot kuus. Suvel kuivatab laut 100 000 kilo heina 48 tunniga, kulutades selleks 200 kWh võrguenergiat ehk umbes 20 eurot ööpäevas. Tootmisprotsesse täiustades on võimalik kogu vajaminev elektri- ja soojusenergia toota autonoomselt.

Optimaalse õhuringluse ja temperatuuriga mikrokliimas on veiseliha toodang suurem. Tulevikus on õhukindlasse hoonesse võimalik integreerida nutikaid kulutõhusaid ventilatsiooni erilahendusi, mis vähendaksid hoonest väljuvaid kasvuhoonegaase. Samuti on võimalik tõsta temperatuur üle 60 kraadi. See võimaldab tõhustada lihaveiste metaboliseeruva energia kasutamist, käidelda sõnnikut uudsel viisil ning pärast lauda tühjendamist steriliseerida hoone kõrge temperatuuri ja UV-kiirguse koosmõjul, mis tapab ohtlikud patogeenid.

Uuendusliku lauda ehitustehniline lahendus on valminud Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi IMS (Intelligent Materials and Systems) teadlaste laboris säästvat põllumajandust edendava Koivakonnu mahefarmi eestvedamisel.

Innovaatilise lauda maketti saab näha Tartu kesklinnas SPARKI demosaalis. Rohkem fotosid vaata SIIT.

 
   Fotode autor on Randel Kreitsberg
 

Targa lauda projekti rahastati Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 16 toetusega.


Lisainfo:

Martin Vallimäe, kommunikatsiooniekspert
OÜ Meelekoda
Facebook.ee/meelekoda
Tel. 53306009

 

Juuli 2019
Tagasi  Edasi
Maainfo

Päevakajalised asjad
Maainfo
ARC2020: Maaelu dialoogid | Arukad külad – kohalike tegevuste toetamine kogub ühe suuremat hoogu
PÕLVAMAA PARTNERLUSKOGU: Käbliku Pruulikoda korraldab rahvusvahelise festivali
LEADER infokiri 2019 (nr 10/65)
MAABLOGI: Pestitsiidijääkide ohutuse hindamine
MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri 12/2019 (19)
MAAELUMINISTEERIUM: Soovitused avatud talude päevaks
VALGAMAA PARTNERLUSKOGU: Koostööprojekt õpilasmaleva korraldamiseks Valgamaal ja Piiriveere Liidri piirkonnas
MAAELUVÕRGUSTIK: Avatud talude päev - nõuanded talule, kuidas kasutada ära mobiilirakenduse Navicup võimalusi
MAAELUVÕRGUSTIK: Kätte on jõudmas suve haripunkt - avatud talude päeval ootab külastajaid üle 300 talu/ettevõtte üle Eesti!
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 14 (437)
EIP-AGRI parimad näited: Niisutuse kontroll teraviljakasvatuses - olukorra- ja asukohapõhine ning automatiseeritud (Saksamaa)
EIP-AGRI parimad näited: GOFOPE 2015 - Maheviljelusele ülemineku soodustamine (Hispaania)
MAAELUMINISTEERIUM: Avatud talude avapauk
PEIPSIMAA KOGUKONNAKÖÖK: Rääbisefestival

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo