EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

TARTU ÜLIKOOL: Eestlased arendasid välja innovaatilise lauda

Allikas: Tartu Ülikool
26. september 2018. a

Lõuna-Eestis asuv Koivakonnu mahefarm arendas koos Tartu Ülikooli teadlastega välja uuendusliku loomalauda, mida iseloomustab energiatõhusus, läbimõeldud soojusregulatsioon ja passiivenergia maksimaalne ärakasutamine.

Koivakonnu mahefarm on Läti piiri ääres herefordi lihaveiseid kasvatanud juba paarkümmend aastat. Uus innovaatiline laut aitab neil veisekasvatust tõhusamaks muuta.

"Uudse laudakontseptsiooni väljatöötamise tingis lihtne soov oma loomade eest paremini hoolt kanda. Tahame tagada neile parimad kasvutingimused ka pimedatel ja kõledatel Eesti sügis- ja talvekuudel. Eriti tähtis on see noorloomade jaoks," ütles Tõnno Olonen Koivakonnu farmist.

Kui laudas on parem mikrokliima, on ka loomade juurdekasv suurem, ja tänu tõhusamale tootmisele on see kasulik nii keskkonnale kui ka tootjale.

Uudne kontseptsioon võimaldab talunikul lauta maksimaalselt ära kasutada, et oma sissetulekuallikaid mitmekesistada. "Üldiselt seisavad veisekasvatuses kasutatavad külmlaudad suvel suurema osa ajast tühjana. Uue lahendusega saab lauda kas heinakuivati või hästi ventileeritud kasvuhoonena tulu teenima panna ka nendel kuudel, kui loomad on rohumaadel," selgitas Olonen.

Lauta välja töötanud projektimeeskonnal ideedest puudu ei tulnud, pigem oli vaja hoogu tagasi hoida, et loodav lahendus oleks ka majanduslikult tasuv ja reaalselt rakendatav.

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi insener-konstruktori Tauri Tätte sõnul näeb uudne laut välja nagu valgusküllane kasvuhoone. Metallkonstruktsioonile on paigaldatud moodsaim polükarbonaat. Tehniline sisu on aga keerukas ja küllaltki omapärane.

"Ülikooli teadurite ja inseneridega koos tehnoloogiat ja süsteeme analüüsides võib sageli leida uusi ja tulevikku vaatavaid lahendusi. Iga uue lahenduse peamine eeldus ongi prognoosida, kas see on kasutatav ka tuleviku vajadusi silmas pidades. Innovaatilise lauda arendamisel oli üheks oluliseks suunanäitajaks asjaolu, et on võimalik luua energeetiline süsteem, mis toodab ökonoomselt nii elektrit kui ka soojust," ütles Tätte.

Uue põlvkonna energiasäästlik kontseptsioonlaut toodab talunikule väärtust aasta läbi. Päikeseenergiat kasutatakse maksimaalselt ära, laut on valgusküllane ja energiat toodavad päikesepatareid. Suvel püüab hoone kuni 80 protsenti päikesekiirgusest ehk 850 vatti ruutmeetri kohta, võimaldades talunikul tekitada endale tulusa lisasissetulekuallika.

Tänu läbimõeldud soojusregulatsioonile on talvel 500 ruutmeetri suuruses hoones plusskraadid. Õigete soojustingimuste hoidmiseks, söötmiseks, jootmiseks ja valgustuseks kulub vaid 700 kWh võrguenergiat - praeguste hindade juures ligi 70 eurot kuus. Suvel kuivatab laut 100 000 kilo heina 48 tunniga, kulutades selleks 200 kWh võrguenergiat ehk umbes 20 eurot ööpäevas. Tootmisprotsesse täiustades on võimalik kogu vajaminev elektri- ja soojusenergia toota autonoomselt.

Optimaalse õhuringluse ja temperatuuriga mikrokliimas on veiseliha toodang suurem. Tulevikus on õhukindlasse hoonesse võimalik integreerida nutikaid kulutõhusaid ventilatsiooni erilahendusi, mis vähendaksid hoonest väljuvaid kasvuhoonegaase. Samuti on võimalik tõsta temperatuur üle 60 kraadi. See võimaldab tõhustada lihaveiste metaboliseeruva energia kasutamist, käidelda sõnnikut uudsel viisil ning pärast lauda tühjendamist steriliseerida hoone kõrge temperatuuri ja UV-kiirguse koosmõjul, mis tapab ohtlikud patogeenid.

Uuendusliku lauda ehitustehniline lahendus on valminud Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi IMS (Intelligent Materials and Systems) teadlaste laboris säästvat põllumajandust edendava Koivakonnu mahefarmi eestvedamisel.

Innovaatilise lauda maketti saab näha Tartu kesklinnas SPARKI demosaalis. Rohkem fotosid vaata SIIT.

 
   Fotode autor on Randel Kreitsberg
 

Targa lauda projekti rahastati Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 16 toetusega.


Lisainfo:

Martin Vallimäe, kommunikatsiooniekspert
OÜ Meelekoda
Facebook.ee/meelekoda
Tel. 53306009

 

Veebruar 2024
Tagasi Edasi
Maainfo
   

Päevakajalised asjad
Maainfo
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 4 (544)
PEIPSIMAA KOGUKONNAKÖÖK: Peipsi kandi rahvas kutsub külalisi TäiskuuÖÖsöömingule Eesti Vabariigi aastapäeva tähistama
MAAELUVÕRGUSTIK ja EESTI MAAÜLIKOOL: Eestis kaardistatakse bioressursse
REM: Nimetus 'Eesti rukkileib' on plaanis registreerida Euroopa Liidu kaitstud geograafilise tähisena
EPKK ja TOIDULIIT: Üleskutse toidutootjatele osalema roheoskuste ja teadmise teemalises küsitluses!
PÄRNUMAA ARENDUSKESKUS: Oodatakse osalejaid rahvusvahelisele ringmajanduse teemalisele Võiste häkatonile
LEADER infokiri 2024 (nr 2/131)
EUROOPA KOMISJON: Rural Toolkit koondab ühele platvormile maapiirkondade toetusvõimalused, ressursid ja parimad praktikad
TARTUMAA ARENDUSSELTS: Tartumaa Maitsed on seekord Tartu turuhoones
MAAELUVÕRGUSTIK: UUS OSA! Maaelu jutud - Sulev Nõmmann - Merede uurijast siidrivalmistajaks
REM: Avati maal elamise toetamiseks hajaasustuse programmi taotlusvoor
EL ÜPP VÕRGUSTIK: Huvilised saavad liituda uue rohelise arhitektuuri töörühmaga (tähtaeg 22.02.2024)
REM: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ootab kandideerima 2024. aasta Eesti toidupiirkonna tiitlile

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo