MAAELUVÕRGUSTIK: Euroopa maaelu arendajad said kokku Lätimaal |
|||||||||||||||||||||||||||
Allikas: Maaeluvõrgustik, Ave Bremse 3. oktoober 2018. a |
|||||||||||||||||||||||||||
Eestist osalesid üritusel Mulgimaa Arenduskoja, Ida-Harju Koostöökoja, LEADER Liidu ja maaeluvõrgustiku esindajad. Ürituse korraldas Läti maaeluvõrgustik. Valmiera on Vidzeme piirkonna keskus ja suuruselt kaheksas linn Lätis, samuti koduks LEADER kohaliku tegevusgrupi "From Salaca to Ruja" büroole. Õppereisid kolmel suunal Esimesel päeval korraldati osalejatele kolm õppereisi: Limbaži, Smiltene ja Valmiera piirkonnas. Mõne sõnaga lähemalt Smiltene suunal nähtust.
Ringkäiku juhtinud piimafarmi tegevjuht, kes on noor ja tarmukas naisterahvas, räägib, et töötajate motiveerimiseks tuleb lisaks palgale osata pakkuda ka head töö-õhkkonda, korraldades töötajatele ühiseid väljasõiduüritusi.
Viimane külastuskoht on suur puidutöötlemise tehas Smiltene Impex. Toetust on saadud Regionaalfondist. Väärindatakse üle 80 tuhande tihumeetri puitu aastas, mis läheb nii kohalikule kui välisturule. Piirkonnas ollakse olulised tööandjad. Kokkuvõtteks on Läti piirkondades suuremaid ja väiksemaid ettevõtteid, olles Lätit külastanud nii 2018. aasta mais kui ka septembris võib tõdeda, et tegusad inimesed on alati inspireerivad. On neid, kes soovivad maal elada ja olla seal aktiivsed! Nad on kõvasti vaeva näinud ning võetakse ette ka uusi projekte. Ent laienemist segab tihti töökäte puudus. Teine aspekt on see, et ükskõik kellega ei räägiks, siis mingi kontakt või ärisuhe on neil alati ka Eestiga. Koostöölaat ja kohalik toit
LEADER rahvusvahelised koostööprojektid Lätiga Lätis on LEADER rahvusvaheliste koostööprojektide süsteem Eesti omast erinev – eraldi eelarve ja eraldi taotlusvoor – seega tähendab rahvusvaheliste koostööprojektidega tegemine lisaeelarvet. Igal Eesti kohalikul tegevusgrupil võiks olla vähemalt üks koostööprojekt Läti tegevusgrupiga ja hea oleks vähemalt korra aastas oma piirkonna rahvaga kuskil Lätis kontakti- ja ideereisil käia. Kui ametlikku rahvusvahelist koostööprojekti ei soovita, aga on huvi korraldada kogemusreise piirkonna arendajatele või ettevõtjatele, siis Läti Maaeluvõrgustik on lahkesti valmis abiks olema! Ühendust võib võtta kas otse või Eesti maaeluvõrgustiku kaudu. Konverentsi kõrge tase Konverentsi toimumise ajal oli tunda, et ka Lätis lähenevad valimised.
Järgnenud arutluspaneelis oli üheks võtme-teemaks inimeste lahkumine maapiirkonnast ja Lätist. Kui lahkuvad inimesed, suletakse koolid ja vajalikud teenused liiguvad kaugemale. Kui neid aga ei ole, siis on keeruline ka uusi elanikke maale meelitada. Räägiti valitsuse plaanidest toetada 2-korruseliste kolhoosiaegsete korrusmajade renoveerimist. Oli tunda, et need teemad on Lätis pidevalt jutuks. Temaatilised ettekanded Austriast ja Soomest Kogemusi Euroopa Liidu teistest piirkondadest esindasid Austria ja Soome. Austria maapiirkonna arengu kogemusi ja mõtteid jagasid linnakese Neue Stadt Feldbach linnapea Josef Ober ja Syria piirkonna arendusnõunik Michael Fend. Mõned mõtted nende ettekannetest: Maapiirkonnas on probleemiks see, et inimesed ei usalda ennast. See, mida tegelikult oodatakse, ei ole ainult materiaalne heaolu, vaid pigem immateriaalne, et inimesed saaks olla õnnelikud! Inimesed ongi erinevad, osad soovivad liikuda linna, osa soovivad just neid maaelu väärtusi. Maaelu ei ole ainult massitootmise piirkond, see on maastik ja keskkond. EL oma programmidega annab võimaluse inimesi maal toetada ja nad saavad ennast väärtuslikuna tunda. Mida Austrias lahenduste leidmiseks ette võtetakse?
Vaata ettekandeid: maainfo.ee... Arukas Küla - SMART VILLAGE
Vaata ettekandeid: maainfo.ee... Arukas küla - mis küla see on? Aruka küla (Smart Village) jaoks ei ole ühte mudelit. Kõik külad saavad olla omamoodi, olla arukad või nutikad, ei saa ju väita, et osad on rumalad. Oluline on tuua esile häid näiteid, mis innustaks teisi järgima. Näiteks Lapimaa küla soovis olla arukas ja võttis eesmärgiks tugevdada end energia ja kohaliku toidu valdkonnas. Oluline eesmärk on olla efektne ja nutikas haja-asustusega piirkonnas. Saksamaal soovis grupp külasid arendada bio-energia tootmise piirkonda. Alustasid arenguseminaridega, arutasid läbi strateegia kuidas kasutada piirkonnas bio-energiat. Sarnaseid näiteid leiab üle Euroopa. Selliste näidete kogumisega tegeleb ka Euroopa maaelu võrgustik. Kodulehel on vastav teema väljaarendamisel: enrd.ec.europa.eu... ENRD kontaktpunkt on tellinud Aruka küla teemalise video, mida näidati ka konverentsil. Video on saadaval ka eestikeelsete subtiitritega, kestab mõne minuti, aga annab hea ülevaate mõiste ARUKAS KÜLA tähendusest. Vaata videot ja tutvu Aruka küla temaatikaga: www.maainfo.ee/smartvillages LEADER tegevusgrupi roll. LEADER saab olla abiks, kogukonda kokku tuua, anda vahendeid investeeringuteks, inspireerida ja toetada arutelude, koolituste korraldamist, piloottegevusi, turundust, seega väga palju kaasa aidata. Soome arukad külad Soomes on palju arukaid külasid, kogu arvu ei oska öelda, sest seda ei teagi keegi. Kuna ühest definitsiooni ei olegi, siis mõnigi tegevus ei ole üldse uus, seda on tehtud ja arendatud seal aastaid. Teemad on samuti väga laiaulatuslikud: koolid, ettevõtete arendus, eakad kodanikud, uute elanike meelitamine, teenused, noored, immigratsioon, kohalik toit, logistika, … Vaata ettekandeid: maainfo.ee... Kuidas olla arukas küla? Selle aluseks on see, et külas/piirkonnas on mingi valdkonna arendamiseks plaan. Soov midagi ise ära teha. Samas, tuleb olla tähelepanelik kui mingi plaan ei tööta, peab olema valmis seda ka muutma. Pole oluline, mitme teemaga tegeletakse, oluline on seda targalt ja kõiki ressursse säästes teha. Kuidas arukust mõõta? Millised on siin mõõdikud. Hea meel on tõdeda, et Euroopa Komisjoni materjalides ei ole antud ette indikaatoreid. Kas digitaliseerimine on küla arukuse alus? Lühike vastust oleks, et ei ole! Samas on kindlasti head digitaalsed arendused igasugusele arukale lahendusele abiks. Vahel piisab ka hästi funktsioneerivast sotsiaalmeedia leheküljest. Soomes on igal külal oma Facebooki lehekülg. Kuidas saab aidata maaeluvõrgustik:
Eskola küla näide Eskola küla Soomes - seal töötab 7 inimest. Aga neil on päevahoid, pakuvad lõunasöögi teenust, avatud on kiosk ja suveteater. Külaselts rendib kortereid, sest piirkonnas jäi majutuskohti väheseks. Kohalik omavalitsus sulges mõni aasta tagasi nende kooli, kuid nad hakkasid seda ise üleval pidama ning 2018. a sügisest on nende kooli omanik 500 km eemal asuv suurem kool. See on kool, mis võttis väikse kooli oma struktuuri. Ostsid koolimaja 1 euroga ja ehitasid üles. Pakuvad suvetööd kõikidele kohalikele noortele. Lähikonna suurema keskuse noored hakkasid nurisema, et miks ainult Eskolas tehakse vahvaid asju, ja mitte regioonikeskuses. … Ning nad arenevad pidevalt edasi. Vaata ettekandeid: maainfo.ee... Töögrupid Päeva teisel poolel toimumu töörühmad keskendusid erinevatele teemadele: maapiirkonna arengud, arukas küla ja maaelu arengu plaanid.
Tegevused peavad olema innovaatilised, säästvad, keskkonnasõbralikud. Aruka küla olulisemaks aspektiks peeti koostööd – vaid selle kaudu jõuab soovitud tulemusteni. ROHKEM INFOT: |