EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Põllumajanduspoliitika on ajas muutunud (ülevaade ÜPP+ konverentsist)

Allikas: Marko Gorban, Põllumajandusministeeriumi, maaelu arengu osakond ja Reve Lambur, Maamajanduse Infokeskus, maaeluvõrgustiku büroo
27. juuli 2010. a

19. - 20. juulil 2010 korraldas Euroopa Komisjon EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku teemalise konverentsi.

Konverents oli jätkuks kevadel põllumajandusvoliniku Dacian Ciolose algatusel toimunud avalikule debatile, mille raames said ÜPP tuleviku kohta arvamust avaldada ja ettepanekuid teha kõik Euroopa elanikud ja organisatsioonid.

Konverentsil oli üle 600 osaleja. Konverentsi raames toimus Brüsseli kesklinnas (Place St Catherine’il) ka maaelu teemaline mess, mille eesmärgiks oli kutsuda inimesi üles avastama Euroopa põllumajanduse pakutavate ja liikmesriikidele iseloomulike toitude eripära ja maaelu ja maapiirkondade mitmekesisust. Messil anti üle EL mahetoodete logo võistluse auhinnad. Uus mahelogo võeti kasutusele 1. juulil 2010.

Eestist osalesid konverentsil Põllumajandusministeeriumist Mai Talvik ja Marko Gorban, Riigikogust Aleksei Lotman, põllumajandustootjaid esindasid Kaul Nurm ja Jarno Hermet, Kodukandi liikumist esindas Sirje Vinni, Leader tegevusgruppide Foorumit Jaak Vitsur ning maaeluvõrgustikust osales Reve Lambur.

Konverentsist oli otseülekanne ka internetis ning konverentsiga seonduva info leiab aadressilt http://ec.europa.eu/agriculture/cap-post-2013/conference/ Peatselt lisatakse sellele veebilehele ka videosalvestused ja ettekanded

Konverentsi juhatas Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Dacian Ciolos, kes oma avasõnavõtus tõi välja, et põllumajanduspoliitika on ajas muutunud ning tegemist ei ole enam pelgalt sektoraalse poliitikaga, vaid see hõlmab maaelu laiemalt. Oluline on kohaneda ühiskonnas toimuvate muutustega ja poliitikaga kogu ühiskonnani jõudmine.

Konverentsi sissejuhatavas osas anti ülevaade 2009. a lõpus läbi viidud elanike küsitlusest ning Eurobaromeetri uuringust ÜPP tuleviku kohta (http://ec.europa.eu/agriculture/survey/index_en.htm). 90% vastajatest leidsid, et põllumajandus ja maaelu areng on EL tuleviku seisukohast olulised. Tervelt 83% vastajatest leidis, et põllumajandustootjaid peab toetama ning 68% arvasid, et ÜPP eelarve on piisav või võiks suurem olla. Põllumajandustootjate peamise rollina näevad EL kodanikud tervisliku ja ohutu toidu tagamist, keskkonna kaitsmist, kvaliteettoodangu mitmekesisuse tagamist ning majandustegevuse ja tööhõive säilitamist maapiirkonnas.

Anti ülevaade ka avaliku arutelu tulemustest. Debati käigus esitati peaaegu 6000 arvamust, mis on siiani olnud kõige laiapõhjalisem Komisjoni algatatud debatt. Kõige aktiivsemad olid Saksamaa (1440 arvamust), Poola (1053), Prantsusmaa (788), Läti (463), Austria (399) ja Hispaania (376) kodanikud, kes esitasid ¾ kõikidest arvamustest. Kokkuvõtte arvamustest leiab konverentsi veebilehelt http://ec.europa.eu/agriculture/cap-post-2013/conference/index_en.htm).

Anti ülevaade ka Euroopa maaelu arengu võrgustiku panusest avalikku debatti. Kokku esitasid oma riigi ÜPP tuleviku aruteludest ülevaated 24 riikliku maaeluvõrgustikku, sh Eesti ja Euroopa maaeluvõrgustikutöös osalevad 12 Euroopa organisatsiooni. Arvamuste põhjal võib öelda, et maaelu poliitikale on laiapõhjaline toetus. Arvamusest tuli peamiselt välja, et ÜPP peaks liikuma rohkem territoriaalse lähenemise suunas, sh tuleb säilitada LEADER-lähenemine; riikidele võiks anda rohkem otsustamisvõimalust; rohkem tähelepanu tuleks pöörata avalikele hüvedele; tootmise peaks tarbijale lähemale tooma ning poliitika rakendamine tuleb muuta efektiivsemaks.

Konverentsi töö oli jagatud üldkoguks ning erinevateks töörühmadeks, kus peamised teemad olid: toidujulgeolek; maapiirkondade tulevik; keskkond ja põllumajanduslike avalike hüvede tagamine; toidu kvaliteet, mitmekesisus ja tervis.

Avaliku debati peamised järeldused:

  • ÜPP reform vajab terviklikku ja strateegilist lähenemist,
  • ÜPP peab tagama Euroopa Liidu toiduga varustatuse,
  • konkurentsivõimelisema sektori ja ühtlasi ka keskkonnasõbralikuma tootmise poole püüdlemise jätkamine pöörates rohkem tähelepanu innovatsioonile ja teadusele,
  • turule sekkumise kaasaegseks kriisi- ja riskijuhtimisinstrumendiks muutmine,
  • turg ei suuda avalikku hüve pakkuda ning seetõttu on avalik sekkumine vajalik,
  • kompensatsioon avaliku hüve pakkumise eest peaks olema ÜPP reformi keskne element,
  • keskkonda ja bioloogilist mitmekesisust tuleb kaitsta, kliimamuutusi leevendada ning töökohti tuleb luua ja maaettevõtlust säilitada,
  • ÜPP sammaste struktuur tuleb läbi mõelda ja maaelu poliitikale tuleb tagada piisavad vahendid,
  • tuleb rakendada õiglasemat ÜPP-d, mis oleks õiglasem väiketootjate, ebasoodsate piirkondade ning uute liikmesriikide suhtes,
  • suurendada tuleks toiduketi läbipaistvust ja põllumajandustootjate sõnaõigust selles,
  • tuleb luua õiglased konkurentsitingimused kodumaisele ja imporditud toodangule,
  • tuleb vältida arengumaade majanduste ja toidutootmispotentsiaali kahjustamist ning võidelda maailma näljahäda vastu.

Põllumajandusvoliniku peamine sõnum oli, et vajame tugevat, tõhusat ja tasakaalustatud ÜPP-d.

Vaja on konkurentsivõimelist ja jätkusuutlikku põllumajandust. Konverentsi lõpukõnes tõi põllumajandusvolinik välja seitse suuremat väljakutset tulevikuks: toidutootmine, globaliseerumine, keskkond, majanduslikud aspektid, territoriaalne lähenemine, mitmekesisus ja lihtsustamine. Peame otsima majanduslikke lahendusi ning samal ajal võtma arvesse looduse tasakaalu. Vaja on objektiivseid ja realistlikke liikmesriikide, regioonide, põllumajandustootjate vahel toetuse jagamise kriteeriume.

ÜPP kaks sammast võiksid säilida, oluline on nende täiendavus. Maaelu poliitika on oluline. Ühiskond ootab ÜPP-lt avalikku hüve. Põllumajandus võib pakkuda lahendusi keskkonna väljakutsetele. Produktiivsuse vähenemise tingimustes tuleb tähelepanu pöörata teadus- ja arendustegevusele, innovatsioonile, kvaliteedi- ja promotsioonimeetmetele. Tugevdada tuleb riskijuhtimis- ja turvavõrguinstrumente. ÜPP peab panustama EL2020 eesmärkidesse. Et olla tugev, peab ÜPP olema lihtne ja arusaadav.

Euroopa Komisjoni jaoks täitis nii avalik debatt kui konverents eesmärki saada ÜPP-le enne tuleviku diskussioonide detailidesse minemist võimalikult laiapõhjaline arvamuste baas, mille põhjal tulevikuvisioon kujundada. Selle alusel on Komisjonilt järgmise sammuna käesoleva aasta lõpus oodata ÜPP tuleviku teemalist teatist, mis pakub välja erinevad võimalused uueks ÜPP-ks ning millega peaks tuleviku ÜPP piirjooned juba selgemalt välja joonistuma.


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo