MAAELUVÕRGUSTIK: Biomajanduse tulevik Euroopas |
Allikas: Kaidi Kaaret, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus 14. oktoober 2018. a |
Euroopa maaeluvõrgustiku kontaktpunkti üheks töövormiks on temaatilised töögrupid, mis koosnevad liikmesriikide ekspertide esindajatest. 2018. aasta oktoobris käivitas Euroopa Komisjon biomajanduse teemalise algatuse. Algatuse raames toimuvad 2018. a sügisest kuni 2019. aasta juulini erinevad töökohtumised ja seminar. Teemagrupp loodi, sest biomajandus on muutunud üha populaarsemaks ning huviliste hulk on aegade jooksul suurenenud. Algatuse üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa jätkusuutliku biomajanduse väärtusahela arengule maapiirkonnas, et edendada majanduskasvu ja tööhõivet, samal ajal kaitstes ka ökosüsteeme. Töögrupi esimene kohtumine toimus 9. oktoobril 2018 Brüsselis. Eesti esindajana osales töögrupi kokkusaamisel SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse esindaja Kaidi Kaaret. Maailmas on ligi 50 riiki vastu võtnud biomajanduse strateegia või arengukava - seda nii Ameerikas, Aafrikas, Austraalias, Aasias kui Euroopas. Euroopa Liidu ülene biomajanduse strateegia võeti vastu aastal 2012, ning aastast 2017 on toimunud strateegia uuendamine. Lisaks on Euroopas vastu võetud mitmeid makro-tasandi biomajanduse strateegiaid, näiteks Läänemere piirkonna biomajanduse strateegia, ning samuti mitmeid strateegiaid liikmesriigi tasandil, nii Soomes, Rootsis, Saksamaal, Hispaanias ja Itaalias. Biomajandusel on Euroopas juba üsna suur mõju just traditsioonilistes sektorites, nagu põllumajandus, metsandus, kalandus ning toidutööstus. Lisaks on kasvutrendi märgata bio-tekstiili, puidu- ning puidust toodete, paberi- ja paberimassi ning biomassil põhinevate kemikaalide tööstuses. Euroopas on biomajanduse sektoris tööl 18,6 miljonit inimest ning sektori käive on aastas 2 miljardit eurot. Suurim käive tuleb toidutööstuse sektorist (55%) ning põllumajanduses (19%), millele järgnevad paberi- ning puidutööstus (vastavalt 9% ning 8%). Biomajandusel on oluline potentsiaal tagada ka jätkusuutlik areng ning sellega koos ÜRO poolt seatud kestliku arengu eesmärgid. Samuti on biomajandus tihedalt seotud ringmajanduse kontseptsiooniga. Kahjuks ei ole biomajandus Euroopa maapiirkondades siiski oma täielikku potentsiaali saavutanud, ning kohtumisel arutleti peamiste takistuste üle, mis hetkel biomajanduse arengut pärsivad:
Töögrupi kohtumise lõpus korraldati osalejate seas küsitlus uurimaks, millised teemad peaksid olema töögrupi fookuses, ning vastused laekusid osalejatelt üsnagi võrdväärselt kõikidele pakutud teemadele. Lõplik valik on välja selgitamisel. Pingejärjekorras said enim hääli järgnevad teemad:
Kohtumise raames pandi paika ka edaspidine tööplaan, mille kohaselt teemagrupi tegevused kuni 2019. a juulini jaotati. Peamisteks väljunditeks on faktilehed Euroopa parimate algatustega, biomajanduse veebiportaal info jagamiseks ning lõppraport. Kaidi Kaareti arvates, oli tegemist väga huvitava kohtumisega, kus arutleti biomajanduse erinevate tahkude üle: food versus non-food, põllumajanduse biomass versus metsa biomass ning kasutusvõimaluste konkurents & kaskaadkasutus. Lisaks saadi kohtumise raames vajalikke kontakte - näiteks planeerib Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskus koostöös Nordeniga (Põhjamaade Ministrete Nõukogu esindus Eestis) korraldada Tallinnas järgmise aasta veebruari lõpus biomajanduse konverentsi ning töögrupi kohtumisel oli saadud häid ideid, keda esinema kutsuda – näiteks andsid esmase nõusoleku JRC ja IEEP esindajad. LISAINFO
|