EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

SÕNUMITOOJA: Digi­lõ­he vä­hen­da­mi­se pro­jekt sai täis­hoo

Allikas: Tanel Talve, Rii­gi­ko­gu e-Ees­ti toe­tus­rüh­ma esi­mees
15. oktoober 2018. a

Viimasel kümnendil on palju räägitud soolisest palgalõhest ja astutud samme selle vähendamiseks. Hoopis vähem on tehtud juttu ühiskonnas valitsevast digilõhest, mis on kohati kärisenud isegi suuremaks. Seni, kuni Eestimaa on pikitud valgete aladega, kus inimesed on aeglase interneti ja hanguva arvutiekraaniga püstihädas, pole meil õigust vastu rindu taguda ning ülistada e-Eestit. Kui Eesti tahab olla tõeline e-riik, peab kiire internet jõudma kõikjale, kus püsivalt elatakse.
 
Kõigil neil, kes seisavad meie e-riigi arengu eest, aga veelgi rohkem neil, kes muretsevad maaelu parema käekäigu pärast, on põhjust rõõmustamiseks. Ammuoodatud ja vahepeal takerdunud viimase miili projekt on lõpuks täishoo sisse saanud. Vahetult enne jaanipäeva kuulutas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja avaliku konkursi leidmaks ettevõtet, kes hakkab riigi rahalise toetuse najal rajama kiiret internetiühendust nendesse piirkondadesse, kuhu erasektoril ei ole kasumlik järgneva viie aasta jooksul investeerida. Toetuse kogusumma on tervelt 20 miljonit eurot. Ülemöödunud nädalal oli konkursi tähtaeg ja nüüd on teada, et sellel osaleb kolm firmat: Elektrilevi OÜ, Corle OÜ ja Hariduse Infotehnoloogia Sa. Tehnilise järelevalve ametil tuleb nüüd taotlusi hinnata ja analüüsida ning valida välja ettevõte, kes kindlustaks võimalikult paljud Eesti maakodud töökindla, kiire ja taskukohase netiühendusega. Loodetavasti selgub konkursi võitja hiljemalt novembri alguseks ja ka kaablite
vedamine algab veel tänavu.
 
Tegu on kümnetele tuhandetele peredele väga vajaliku ettevõtmisega. Riigi üks peamisi kohuseid on kindlustada kõik inimesed esmaste teenuste ja seega ka võrdsete võimalustega. Korralik internetiühendus on kahtlemata elutähtis teenus. Ilma selleta pole võrdseid võimalusi ei ettevõtluses, tööjõuturul, tervishoius, turvalisuses, kultuuris ega kogu eluolus. Samuti toimub riigiga suhtlemine paljudel juhtudel ainult e-kanalites. Maal elaval inimesel ei tohi olla veel ühte põhjust linna kolimiseks!
 
Oleme koos kolleegide Andres Metsoja ja Erki Savisaarega teinud ka riigikogus järjekindlalt tööd viimase miili väljaehitamise nimel. Tänu kaks aastat tagasi kinnitatud seaduseparandusele muutus kaabli paigaldamine õhuliinidele lihtsamaks ja soodsamaks. Riigikogu lairiba toetusrühm on praegu ette valmistamas veel üht seadusemuudatust, mis teeks sama ka maasse paigaldatava valguskaabli puhul. Need sammud loovad head eeldused sidevõrgu kiiremaks, tõhusamaks ja odavamaks rajamiseks. Samuti väheneb tarbetu bürokraatia.
 
Ka sideoperaatorid on võrkude väljaarendamisel aktiviseerunud. Oma võrkusid uuendab Telia, Elektrilevi teatas hiljuti õnnestunud pilootprojektidest kõigile teenusepakkujatele avatud valguskaablivõrgu rajamisel. Piltlikult öeldes astub Eestiga sama jalga Euroopa Liit, mis on seadnud eesmärgi, et aastaks 2020 peab kõigil eurooplastel olema juurdepääs internetiühendusele kiirusega üle 30 Mbit/s. Vähemalt pooltes Euroopa kodudes ja ettevõtetes peab internetiühenduse kiirus jõudma selleks ajaks üle 100 Mbit/s.
 
Usun, et kiire interneti kättesaadavaks tegemise plaan õnnestub ja me suudame õige pea kogu Eesti arengut takistava digilõhe kaotada. Siis on juures väga oluline põhjus, miks tull a maal e elama, seal lapsi kasvatada, tööd teha ja äri ajada.

November 2018
Tagasi  Edasi
Maainfo
   


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo