EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER rahvusvahelised koostööprojektid
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
Maainfo
ARHIIV
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

LEADER UUDISED

   

VIRUMAA KOOSTÖÖKOGU: Leader projektitoetus - Kukruse Polaarmõisas tehakse ajalugu ja teatrit

Allikas: Virumaa Koostöökogu
19. oktoober 2018. a

Jõhvi külje all Kukrusel toimetab 2010. aastast SA Kukruse Polaarmõis perenaise Gerli Romanovitši eestvedamisel. Mõisaperenaine Gerli näeb, et nende peamine missioon on säilitada kohalikku kultuuripärandit. Seal kus on, tuleb aga teadupoolest juurde – seetõttu teeb mõisa perenaine ühes 3,25 palgalise töötajaga kõik endast oleneva, et kultuuri nii enda kui teiste rõõmuks piirkonnas ikka jaguks. Uurisime Gerli käest, kuidas senini läinud on, mis mõisas teoksil, mis tulevikus plaanis ja mis hingele pai teeb.

Sissejuhatuseks – millega polaarmõis põhiliselt toimetab?

Põhikirjaline missioon on kultuuripärandi hoidmine ja tutvustamine. Lisaks püsiekspositsioonile, mis jutustab kahte lugu – viimase mõisa omaniku Robert von Tolli ja tema vennapoja oma, polaaruurija Eduard von Tolli – pakume ka õppeprogramme koolidele ja lasteaedadele, teeme projekt-teatrit ja hoiame elus rahvapärimust tutvustades rahvakultuuri läbi rahvakalendri tähtpäevade eriürituste.

Millega Kukruse polaarmõisas hetkel külalisi püüate?

Uusim asi meie majas on kelgukoerad, kes elavad oma peremehega mõisa vahetus läheduses –  Vixen ja Luna. Hetkel küll veel liialt noored, et neid kelgu ette rakendada, aga väga edukalt täidavad nad teraapiakoerte rolli – nende perenaine on muuhulgas ka mänguterapeut. Ette teatamisel on neid võimalik siis nii patsutada, paitada kui nendega jalutuskäigule minna ja saab ka enda peal katsetada, kuidas tundub rakmete kandmine ühe kelgukoera järel. Detsembris on tulemas juba traditsiooniks saanud lasteetendus ja jõuluküla ning kindlasti tähistame ka rahvakalendri tähtpäevi ja räägime nendega seostuvast kombestikust Eestis. Ükski vastlaliug pole meil tegemata jäänud ka lumevaestel talvedel, sest ettenägelikult oleme mõisas sisse seadnud mängutoa, kus on ka liumägi J

Kuidas tunnete – kuidas kogukonna konteksti sobitute?

Kogukonnale soovime pakkuda eelkõige selliseks kultuurikantsiks olemist – kontsert, teater, rahvapärimus, kõikvõimalikud muud kultuuriüritused.  Tahaksime, et nad praegusest veelgi enam teadvustaksid, et meil on sellised võimalused olemas ja ikka meie juurde tuleksid J

Millega sel või ka järgneval hooajal plaanite oma külalisi üllatada?

Kindlasti uus teatrietendus suvel. Ja ehk ka mõned uued õppeprogrammid. Ja kelgukoerad saavad ühel päeval ka ikka päris kelgukoerteks J Kui praegu veab koer inimest, siis mõne aja pärast juba kelku. Ja suviti läheb meie põhiaur ikkagi projekt-teatrile, mis meie jaoks tähendab 12-tunniseid tööpäevi ettevalmistusest viimaste etendusteni.

Mida tegutsemisaja jooksul olete õppinud enim väärtustama mõisa tegevuse kontekstis?

Võib-olla inimesi, kes on motiveeritud võimalikult paindlikult töötama. Neid, kes mõistavad, et madalhooajal ongi rohkem puhkust ja kõrghooajal peab paratamatult rohkem tööd tegema.

Mis on teie suurimad väljakutsed?

Geograafiline asukoht on Jõhvi ümbersõiduga tekitanud olukorra, kus oleme nagu ära lõigatud. Jääme peamagistraalist kõrvale. Aga suures plaanis on peamine väljakutse, kuidas sellise juriidilise vormiga, nagu meil on, majanduslikult hakkama saada. Oleme omavalitsuse hoone ja rahastusauke on seetõttu vähe, aga ajaga on see paremaks läinud ja Virumaa Koostöökogu näiteks on selles mõttes toeks olnud küll. Omaosaluse protsendi leidmine on see, mille osas me peame selle 3,25 inimesega, kes meil palgal on, siis pead murdma J.

Mis teid inspireerib mõisas toimetama?

Eelkõige külastajate positiivne tagasiside. Et kõik, kes meie juurde jõuavad, leiavad endale midagi – iga ealine vanusegrupp, iga rahvuse esindaja. Slaavi külastaja tunneb huvi eelkõige polaaruuringute poole vastu, soome külalist köidab maja saamise ajalugu. Kuigi püsiekspositsioon on 7 aastat püsinud sama, leiame ikka uusi võimalusi selle najal oma programme uuendada. Ja projekt-teatrile on tagasiside olnud tõesti väga-väga hea.

Mille üle olete oma tegevuse juures siiralt õnnelik ja uhke, et olete sellega hakkama saanud?

Ilmselt ongi projekt-teater. Eelmisel aastal käis meil lavastajana näiteks Urmas Lennuk. Ja sel aastal etendame Jaan Tätte näidendit „Ristumine peateega“, millega läheme ka piirkonnast välja – oktoobris on meil külalisetendused Tallinnas ….. ja Tartus Uue Teatri laval. Teatriga alustasime 7 aastat tagasi ja põhjusel, et Ida-Virumaal oli selles osas suur auk – kutselist teatrit meil pole. Inimesed imestavad veel tänagi, et meil ei ole külalisetendused, vaid oma väike projekt-teater. See teeb küll hea tunde – oleme selles osas Ida-Virumaal pioneerid.

Milline on teie suurim unistus polaarmõisaga seoses, selline salajane, millest praegu hästi vaikselt ainult mõelda julgete?

Kasutusele võtta kogu maja. Ja kujunedagi selliseks kogukonna omaks võetud ja loomulikuks kultuurikantsiks. Praegu pole meil ka näiteks majutuse võimalust, mis tähendab, et pulmade vastuvõtud toimuvad küll siin, aga kompleksteenust ööbimisega me pakkuda ei saa. See võiks olla see, kuhu ühel päeval võiks jõuda – et ka teine pool majast oleks meie kasutada.

Kontakt:
Mõisa perenaine: Gerli Romanovitš, tel: +372 530 599 02, e-post: gerli@kukrusemois.ee
Veebileht: http://kukrusemois.ee/
MTÜ Virumaa Koostöökogu

November 2018
Tagasi  Edasi
Maainfo
   


Leader logo pysti 1

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo